Aasta algas ja tempo muudkui tõusis. Ei olnud seda aastaalguse loodetud vaikust ja rahu. No mitte ei olnud. Käsitööst olen enamjaolt suutnud ja jõudnud vaid mõelda. Olen üritanud enda jaoks leida, mida siis sel aastal võiks nagu mõnuga teha. Ja ikka ja jälle jõudsin ma tagasi oma mütsiteema juurde. Tundub,et ''lõpmatu haigus''.
Pildid ei ole just väga head, tehtud õhtuhämaruses.
Selline karamelline, vahukooreplurtsudega.
Minu käsitööd on taaskord piiranud suur töökoormus. Et vähegi igapäevaellu vaheldust tuua, sai ära käidud teispool vett Helsingis sealset eluolu kaemas. Ja nädalapärast sõitsin Sandra ja tuttavatega koos Rootsi reisile. Lapse tervis vedas alt ja jäi juba sinnasõites viirusesse. Aga üldjoontes oli ta väga tubli ja jäime mõlemad reisiga väga rahule.
Jõudsime tagasi koju ja siis jäin ka mina haigeks sellesse koledasse viirusesse, mis Sandra rühma lasteaias pea tühjaks lõi. Polegi ammu ikka nii korralikult haige olnud. Suurest palavikust saime jagu, nüüd likvideerime viirusjärgset nohu ja köha ja üritame neid organismist väljutada.
Et siis sedasi me elame.
