Kaelaehe

Täna hommikul toimus lasteaias pidulik hommikupoolik. Tähistati meie vabariigi sünnipäeva. Lapsed esinesid luuletuste ja lauludega.
Otsisime selle tarbeks eile veidi pidulikumad riided välja. Kui Sandra juba magas, ei andnud mul hing rahu, tahtsin seda tumedat kleiti millegiga särtsakamaks muuta.
Mõeldud- tehtud. Heegeldasin sinise lille ja meisterdasin kaelakee. Lihtne ja ilus sai. Kleidile andis palju juurde ja see oli ka esimene asi, mida õpetaja hommikul kohe Sandra juures märkas. Teistele oli ka meeldinud. Mina ka rahul ja peaks veel selliseid tegema. Lihtne aksessuaar.

Vaheldust

Reedel läksin kontorist juba poolest päevast ära. Oli vaja ka väljaspool kontorit veidi asju ajada. Kuna hetkel ei ole autot piinanud(vahemaad mul siin lühikesed ja pole vajadust olnud) saingi linna peale jalutama. Vahelduseks ikka täitsa mõnus. Kuna sel õhtul puudus ka vajadus lasteaeda minekuks, jalutasin niisama vanalinnas, tegin tiiru Kaubamajas ja siis alles suundusin koju. Ahjaa, ei saanud ma mööda ka lõngapoest. Olen endale seadnud piiri, et puuvillaseid lõngu ei tohi ma osta rohkem kui suurde karpi mahub. No see karp on ikka päris täis aga kohates vahvaid uusi kirjuid lõngasid, ega ma saanud neid siis ometi sinna poodi jätta. Kaasa nad minuga tulid ja karpi ma nad ka ära mahutasin. Keegi ei ole ju öelnud, et karbi kaas peab kinni mahtuma...
Laupäeva hommikul tegin kodus kiirkoristuse ja siis siva riidesse. Sõitsime trammiga kesklinna ja läksime Vabaduse platsile jääskulptuure vaatama. Edasi sealt Toompeale. Vaatasime Sandraga torne, kirikuid, jalutasime mööda kitsaid tänavaid ning imetlesime lumist vaadet vanalinna katustele ja merele. Siis tegi Sandra(jah, Sandra)ettepaneku minna pannkooke sööma, et vanalinnas pidi selline koht olema. Oleme temaga vist paar korda Kompressoris käinud ja talle see hästi meelde jäänud. Toompeal laps kurtis, et kõht nüüd nii tühi, et KOHE on vaja ja puhkes nutma. Seletasin siis talle, et ega see nutt nüüd aita, pannkoogid meie juurde ei tule, vaid meie peame ikka sinna ise kohale minema. Saigi käidud ja kõht täis söödud. Seejärel jalutasime läbi vanalinna Solarisse, tegime tiiru toidupoes ja siis bussiga koju. Koju jõudes olime väsinud, ent õnnelikud. Meeldis see käik mõlemale.
Täna oli taas imeilus ilm. Kuna elan nüüd väga-väga pargi serval, läksime Pae parki jalutama. Sandra sai mänguväljakul hullata ja ronida ning tegelikult u pool sellest 1,9km rajast läbis ta samuti ronides. Nimelt oli tee pargis traktoriga nüüd lõpuks lahti lükatud ja äärtes vägevad lumekuhjad. Küll oli mõnus seal konarluste otsas ronida. Kodu lähedal pani laps jooksu. Kaduski ja siis tuli tagasi koos kelguga. Nimelt käis tema siis üksi toas kui mina maja taga mäe juures ootasin. Iss meil tsipa tõbine ja arvas, et ta õue täna ei kipu. Sandra lasi õuest uksekella ja saigi tuppa kelgu järele. Väike kelgutamine ja siis tuppa. Pärast lõunasööki tegeles igaüks oma asjadega- kes heegeldas, kes luges raamatut ja kes kuulas CD plaadilt mälumängu küsimusi. Selle viimase asjaga tegeles Sandra. Enne õueminekut oli ka tal see plaat kuulamisel, ütles,et ei saa veel õue tulla. Minu seletuse peale, et seda saab ju pärast edasi või uuesti kuulata, ta nõustus kiiremalt tulema. Olen tähele pannud, et talle meeldivad sellised asjad, mille üle peab mõtlema ja ka nt teaduslikku laadi raamatud maailma loomadest jne. Reedel oligi tal üks selline suurem loomade raamat lasteaias kaasas ja nagu järellained on minu kõrvu infot toonud, see lõi laineid ja meeldis teistelegi.
Mina aga jätkan ''oma rada''. Paar mütsi valmis saanud, paar tellimust ootamas. Lausa järjekord tekkinud ja see ju igati meeldiv, et su käsitöö ka mõnele teisele meeldib. See innustab ja külmadel talveõhtutel on nii mõnus õhtul pärast päevatoimetusi end mugavalt diivanile kerra sättida ja mõnusa padjakuhja najal heegeldada.

Sõbralikult enda ja teistega

Päevad jõuavad minu jaoks liiga kiirelt õhtusse.
Õhtuti olen nüüd ikka vaikselt lisaks argitoimetustele ka heegeldanud. Võin nüüd uhkelt teatada, et kingsepp ei jäänudki kingadeta.
Etapp 1- kerge ja tagasihoidlik puuvillane müts(vähe kallim ja veniv puuvillane lõng):


Etapp 2 ehk aksessuaaride lisamine lillede näol:

Etapp 3, ehk I-le täpp peale. Sandra tegi märkuse, et need mustad lilled mustal mütsil ei paista ju välja. Kuna ma aga värvilisi lillekesi ei soovinud, sättisin pärlid lillede südamikeks.


Igati vahva tulemus sai ja ise väga rahul. Müts ka järele katsetatud, igati mugav, sõbralik ja isegi soe sai see sõbrakuu müts. Kuidagi huvitav puuvillane lõng- vaid kiitvaid omadusi võin loetleda.

Kui haiguslehelt pääsesime, põrutasin aiandisse kevadet hinge kahmima. Killukese tõin ja leidsin just selle, mida Viki soovitas ja mida tahtsin.
Mini- iiris :

Nüüdseks õitsenud...

Sõbrapäeval igatahes veel rõõmustas meid see ilu.
Sõbrapäeva eelsel nädalavahetusel valmistusime Sandraga koos tema sõpru üllatama.
Ostsin natuke komme sõpradele viimiseks, tegin mõned väikesed kingitused ja koos meisterdasime kaarte.

Lasteaias oli tore. Lisaks kommidele oli üks ema küpsetanud suure plaaditäie kringlit.
Lapsed jagasid kaarte ja õhtukski veel jagus neil elevust.
Kodus oli ootamas südamlik toorjuustu-kohupiima kook :



Igatahes oli selline vaikne ja sõbralik päev.

Kübarad

Mütsihaigus

Minu heegeldamise soolikas on tagasi tulnud ja vahepeal olen ikka päris mitu mütsi valmis teinud. Proovisin vahepeal ka miskit muud teha, ent mütside heegeldamine on mulle hingele toitev ja otsustasin selle maaniaga jätkata.
Mõned pildid: