Minu nurgake

Veebruar

2012-02-11T22:41:00.004+02:00

Reisi viimasel päeval tagasitulles sai siis Sandra ikkagi kelleltki pisiku kätte ja jäi okseviirusesse. Oli teine ikka oma 12h täiesti rivist väljas. Pole teda ammu nii kehvas seisus näinud, et magab, oksendab, magab. Õnneks piirdus see siis 12tunniga, et hommikul kl 4 alustas ja päeval kl 3 oli viimane kord. Jätsin lapse veel paariks päevaks koju kosuma.
Esmaspäevast taas lasteaeda ja tööle ning kolmapäeva hommikul kui mina ärkasin, tundsin end ikka väga kehvasti. Läksin tööle, ent tulin sealt poolest päevast ära, sest nüüd oli siis minu kord üks korralikum kõhuviirus läbi põdeda. Mul läks ikka rohkem aega, nii 1,5päeva.
Täna koristasime ja siis käis mu õde meil oma pisipojaga külas. Mängisime, jutustasime ja siis kui õde koju läks, läksime me Sandraga Prismasse. Oli plaan jogurtit tuua ja Sandra mitu korda rõhutas, et ta valib endale ise jogurti. Nõustusin ja ostsimegi siis kumbi endale meelepärase. Veel nipet-näpet ja kuna Prismades välisriided tavapärasest soodsamalt, siis ühtlasi ostsin Sandrale järgmiseks talveks ka jope.
Jalutasime siis tagasi koju, vestlesime... väga mõnus oli. Kodus õhtusöök ja nüüd saab taas diivanile kerra tõmmata ja lõngad mütsiks kokku heegeldada.
Teinud neid nüüd selle aasta jooksul juba üsna mitmeid.

29-31.01

2012-01-31T18:04:00.011+02:00

Pühapäeval pakkisime kohvri ja läksime õhtul sadamasse, laevale Baltic Queen.
Kokku sai meid 7 last ja 8 täiskasvanut. Veidi sai kajutis näksitud ja 1 lapse sünnipäeva tähistatud. Edasi mängutuba ja siis õhtune showprogramm, mis meeldis vast kõigile.
Hommikul jõudsime Stockholmi. Võtsime suuna Vaasamuuseumisse, kus sai siis ennast kurssi viidud ja imetletud seda tohutud laeva. Lapsed Vaasamuuseumi ees, selja taha Nordiska muuseum:

Sõitsime seejärel linna, kus veetsime jupikese aega vahvas BR suures mänguasjapoes. Õnnelikud ostlejad:

Veidike veel linna peal olemist:

Peagi sõitsime metrooga tagasi sadama poole. See päevake läheb ju nii ruttu.
Õnnelikult sadamas:

Laevas sai käidud ekskursioonil kaptenisillal ja pilk peale visatud kohale ja süsteemile, mida igaüks ei näe. Väga põnev oli.

Siis 1,5h privaatsaunas, kus emmed-lapsed said leiliruumi soojust nautida ja veidi ka basseinis sulistada. Küll see 1,5h läks kiirelt, oleks nii tahtnud kauem saunas olla. Siis väike õhtusöök, oleskelu kajutis, tiba mängutoas olekut ja showprogramm. Saigi päev otsa.
Kogu reis oleks olnud super, kui mind poleks öösel äratanud voodi äärel istuv laps, kelle ma siis kiirelt vannituppa kupatasin. Kuna meil lasteaias juba tükimat aega okseviirus liikvel, olen oma pliksi sealt enne reisi eemal hoidnud aga nüüd siis ikkagi sai kelleltki selle laksu kätte. Vaeseke oksendas kl 3:30, 4:00, 5:00, 6:00. Siis sai õnneks tiba magada ka. Kui hakkasime maale minema, astusime üle kajutiukse, hakkas taas pihta ja laps tormas tagasi kajutisse... teadagi mida taas tegema. Lõpuks saime sadamasse ja issi oli meil vastas, saime kiirelt koju. Laps on nüüd terve päeva siruli olnud, maganud ja oksendanud. Pole teda ammu nii ''väsinud'' olekus näinud. Ju siis oli ikka tõsiselt kehv olla. Nüüd õhtul tõusis, nõudis mitu portsu mustikakisselli, mis ma vahepeal valmis tegin. Ehk oli see nüüd ralli lõpp.
Lõppkokkuvõttes läks reis hästi, kõik oli vahva. Hea, et see ebameeldiv seik tagasiteel oli. Eelmisel aastal jäi ju Sandra Tallinnast välja sõites haigeks.
Aga Rootsis oli tore, tahaks soojemal ajal tagasi minna ja seda ilu-olu seal nautida.

2012 1.pääsuke

2012-01-28T22:43:00.004+02:00

See nädal oli kuidagi mõnus. Sandra oli kodune, sest nädala alguses oli nohu ja mul endal kurk veidi imelik. Kuna lasteaias mitmed oksendasin, jätsin koju. Sai vaheldust vanaemade-vanaisade seltsis olla ja pisut nagu puhata.
Mina käisin tööl ja katsusin ka rahulikumalt võtta ja varem lõpetada- õnnestus. Samas sain kõik tehtud ja võin nüüd rahumeeli homme Rootsi kruiisile minna. Saab möll-värk olema, sest see selline ema-lapse reis. Kokku tuleb lapsi meie lasteaiarühmast vist 8 tk + emad. Loodetavasti kõik õnnestub.
Selle rahulikuma nädala jooksul valmis siis ka selle aasta esimene müts. Läheb viies aasta neid tehes. Mõtlesin alguses , et kolmas aga ühe ammuse mütsist tehtud foto daatum näitab, et pildistatud 12.06.2008.
Siin siis selle aasta esimene pääsuke, valmistatud pehmest ja mõnusast ökopuuvillast-

jaanuari lõpp

2012-01-21T23:38:00.004+02:00

Jaanuari lõpp... juba kuu uuest aastast peaaegu möödas. Aeg läheb linnutiivul, tea kuhu tal küll rutt?
Ega muud peale argielu polegi jõudnud nagu teha.
Nokitsesin endale siin paar õhtut väikest kodukat teha. Näeb SIIT

Ei midagi erilist, pilte pole just palju, ent väikese ülevaate minu käsitööst ikka annab, endalgi hea vaadata.
Täna viibisin terve päeva teispool lahte st Helsingis. Käisin õega end tuulutamas ja shoppamas. Nüüd õhtul teatati, et lapsel tekkinud nohu, köha.. ja meil on vaja järgmisel nädalalõpul minna Stockholmi reisile. Et siis saabuv nädal saab olema tiba keeruline.

Nädalavahetus Kõrvemaal

2012-01-08T20:08:00.006+02:00

Ootasin seda nädalavahetust, sest tõotas tulla veidi vaheldust ja midagi uut.
Laupäev algas meil teatavasti üsna suure lumehulgaga. Meil ju ikka nii, et kui pole, siis pole ja kui on, siis kohe kuhjaga.
Pakkisin asjad ja tassisin autosse. Edasi liikusime kohtumispaika, kus laadisime kõhud paari maitsva soolase pannkoogiga. Seejärel uuesti autosse ja suund Kõrvemaale. Tuiskas, kohati oli Peterburi mnt peal ikka päris hull sõita, sest nähtavust suurt ei olnud. Õnneks ma ei olnud roolis. Piibe mnt peal oli olukord kuidagi veidi parem.
Jõudsime siis Kõrvemaa Matka-ja Puhkekesusesse. Ümberringi palju lund. Sättisime end sisse ja meil oli justkui oma maja, st kogu ülemine korrus oli meie päralt. Peagi saime sauna. Sandra kaevus sauna asemel hoopiski lumme, lõbu oli laialt. Hiljem tuli ka tema majja sisse ja asjatas seal meiega koos. Saunamõnud nauditud, läksime õhtusöögile. Õhtu jätkus Eesti mälumängu mängides poole ööni.
Täna hommikul peale hommikusööki läksime snowtubitama kui nii võib öelda. Minu ja teistegi jaoks vist esmakordne kogemus. Nii vahva oli, võttis kohati lausa kiljuma. Peale mäest alla laskmist arvas Sandra, et ta tahaks nüüd suusatada, et tema oskab. No tegelt pole ta kordagi seda teinud. Laenutasin talle suusavarustuse. No vastupidiselt lapse enda arvamusele, ei osand ta seda mitte. Tasakaalu hoidmine polnudki nii kerge, suusad vajusid laiali, Sandra tahtis muudkui selili kukkuda jne.Ma seisin aga selja taga ja püüdsin. Lõpuks ütles,et tema rohkem ei taha. No vähemalt sai natuke proovida. Mul endal tekkis ka tahtmine suusatamist üle aastate proovida aga kuna oleksin väga vähe ajaliselt seda saanud teha, siis ei hakand. Kui elasin linna serval, siis käisin tihti suusatamas sest võimalus seda teha oli kohe üle tee, kus olid ka rajad tollel ajal sees. A see oli ikka väga ammu kui ma tubli suusatüdruk olin. Nüüd pole olnud aega ega võimalust ja suusadki- tea kas alles. Sai need kunagi Murastesse viidud ja suusakepid sai mu õde kui õigesti mäletan.
Igatahes oli meil lõbu laialt ja ämmale selle idee välja pakkumise ja korraldamise eest vaid suurimad tänud. Tähistasime selle nädalavahetusega minu meespoole sünnipäeva.
Täna sõitsin linna mina, oli juba märksa parem. Hommikupoole paistis päike ja õhutemperatuur oli ka päeval ok(no mul olid soojad talveriided ju seljas). Hommik muidugi algas selge ilma ja korralike miinuskraadidega. Kõrvemaa Matka-ja Suusakeskuses oli külma u -15 ja lumekiht u 15cm. Ämm käis varajasel hommikutunnil imelisel lumemaastikul jalutamas ja oli rebastki ringi luusimas näinud.
Mina jäin üritusega väga rahule.
Mõned pildid ka. Kuna tegemisi oli nii palju, siis enamus pilte jäi muidugi kahjuks tegemata.

2011 viimased mütsid

2011-12-31T12:42:00.007+02:00

Mütside tegemise koha pealt on olnud see aasta üpris tootlik. Järjekorra number näitab, et valminud on 67 mütsi(viimasel viimistlus, kaunistus tegemata, seega pilti pole).
Müts nr.62- töökaaslase tellimus

Mütsid nr.63, 64

Müts nr.65

Müts nr.66

Tellimused ja kiire jõuluaeg

2011-12-18T19:04:00.009+02:00

Elu on kiire, kiire, mitte ei jõua kõike, mis teha vaja. Et midagigi jõuaks, tuleb nt koduste tööde pealt näpistada aga eile läks issi lapsega tsirkusesse ja emme sai ära pakitud jõulukingitused, toad puhtamaks tolmuimejaga tõmmatud ja mõnusasti vannis ajakirja lugedes ja mõnuledes oldud. Tööpäevadest ma pigem ei räägi, jõuan koju tavaliselt ajavahemikus 19-21.
Mõnel õhtul olen ikka käsitööd teinud, sest see on mõnus ja lõõgastab.
Mu sugulasele sai tellimise peale tehtud mõnus komplekt. Oli selline värvisoov, mida nö ühes tükis üleminekuna ei toodeta, seega panin fantaasia lendama ja kasutasin musta lõnga juurde roosat paellõnga. Tulemus meeldis nii saajale kui ka mulle endale väga(ei raatsindki nagu väga seda tellijale ära anda...).

Oma emale tellis sugulane heleda salli:

Eile õhtul sai viimistletud viimane töö- vahva komplekt, mis imehästi sobib nt ka minu 6a neiule(pean hoolega mõtlema, kas tehagi talle tulevikus ka selline), samuti teismelisele aga ka täiskasvanule. Värvikombinatsioon on imeline(mulle endale väga meeldib).
Komplekt ''Aroonia''-

Hea, et saan oma päevaprobleeme käsitööga maandada. Tööl läks ühe tellimuse trükiga pahasti ja kodus hakkas lapse toa radiaator tilkuma...Ma neis ise küll otseselt süüdi ei ole aga olen neist ''puudutatud'' ja mitte just meeldivalt.

Jõuluootus

2011-11-27T21:08:00.002+02:00

Eile sai koristatud, mitmeid asju ära visatud ja vedelema jäänud asju ära pandud.
Aknalauad puhtaks ja sättisin oma 4 orhideed nüüd ritta. Enne sünnipäeva oli mul neid 1. A mu enda soov oli nt 1 juurde saada, no tuli vähe rohkem...
Lae alt kapist võtsime välja jõulukaunistused. Sandra sättis ''kolmnurga'' aknale ja tahtis põlema panna. Ütlesin,et homme, et siis 1.advent. Mangub, et miiks. Ütlesin,et homme. Paneb siis juhtne seinakontakti ja ütleb- ma vaatan, kas need kõik ikka põlevad. No sai vähemalt ära proovida ja oli rahul.
Kui kodu oli korda saanud, läksime Ülemistesse shoppama. Jh, mõtlesin,et vaja mõned uued jõulukaunistused osta, sest aastast-aastasse on ühed ja samad olnud. Home&You kauplusest(mulle nii meeldib see väike poeke)võtsimegi mõned jõulukaunistused- paar pallikest ja ühe küünla ümber. Tunne oli hea. Siis valis Sandra Koduextrast endale peavõru külge kinnitatud mütsikese, millel olid vilkuvad tuled. Maksis 0,99 ja tal oli oma 2eur,siis lubasin. Oli nii õnnelik. Siis helistati meile kodust, et me olla kadunud.
Leidsime end siis üles ja tulime koju.
Täna hommikul sai perekeskel hommikukohvitatud(Sandra ükspäev ütles,et lapsed hommikuti mahlatavad, ma vahel narrin teda et tõuse üles ja tule kohvitama ja siis tal oli kohe hea vastus varnast võtta). Siis suundusime Sandraga taas shoppama, sest meil jäi eile see veidi pooleli. Käisime Home for You suures poes, outletist leidsin kenad jõulupärjad. Siis Prismasse. Eile õhtul tehtud vaatluse käigus selgus, et Sandral on ka kõik põlvikud ja sukkpüksid väikseks jäänud, samuti aluspüksid. Riided juba veidi aega tagasi üle vaadatanud, nendeni polnud jõudnud. Ja nii olidki sahtlisse jäänud vaid 1 sukkpüksid, mida saab kasutada. Valisime siis poest uued põlvikud, sukkpüksid, võimlemissussid. Alukad tõin viimaselt Helsingi shopingult, sest sealne hinna ja kvaliteedi suhe meeldib mulle märksa enam kui Eestis leidub. Olen viimasel ajal ostnud vaid H&M ning KappAhli aluspesu ja ülirahul nendega. Sama hind, palju parem materjal ja vastupidavus. Peangi hakkama uut Helsingi trippi plaani võtma. Juust saab ka kohe-kohe otsa- mulle meeldib Valio Arkipäiväjuusto- soodsam kui meie juustud ja hea ka.
Poest sai kaasa haaratud ka õhuline valgete tuledega püramiid, mis leidis koha meie köögiaknal. Laual põleb värvimuutev imehea lõhnaga küünal, mis paiskas terve elamise mõnusat jõululõhna täis.. MMmmmmm.
Ahjaa, kuna novembri alguses lahkus siitmailt minu praeahi, siis sai uus söögitegemiseks vajalik komplekt juba tükk aega tagasi ära tellitud ja neljapäeval jõudis see kauplusesse. Täna vahetas mu tubli mees ära praeahju ning vahetas välja siis ka pliidiplaadi. Nüüd on mul uus sisseehitatud praeahi ja pliit, millel ei olegi ees nuppe! Kui nägin, siis kilkasin, et oo, ma olen nüüdsest vabastatud söögi tegemisest, sest ma ei oska. Mees selle peale, et 100aastane oled vä. Näitas siis mulle, kuidas toimib. Pliidi plaadil on + ja - kohad, kuhu pean siis vajutama. Aga jh, nuppe pole, vaid praeahju nupud on.
Kahju, et need nädalavahetused nii kiirelt mööduvad, tegemisi nii palju, no mitte ei jõua kõike.
Sandra mul juba nädalajagu kodune, sest rühmast on üle käinud miski suurem viirus, pooled lapsed ''kukkusid'' ja jäid koduseks. On köha, tiba nohu ja jagu ei saa. Jääb ka tuleval nädalal koju(vähemalt nädala alguses).Lasteaias liikvel ka sarlakid, 1 laps meie rühmast ka selles juba. Prr.
Korraldasime lastele kadripäeva tegemiste tutvustamiseks ekskursiooni Vabaõhumuuseumisse, ent jätsime selle ära, sest nii paljud haiged.
Nüüd vaatan tänaõhtust head filmi, mida olen kinos vaatamas käinud ja mis meeldis nii palju, et ostsin selle ka plaadil endale koju. Ja seda juhtub harva, et ma ostan filmi. Vahva vaadata, ilusad inimesed, sügavad mõtted ja tunded, tempokas, samas mõtlemapanev. Meeldib.
Ilusat jõuluootust kõigile!

Advendieelne

2011-11-26T11:32:00.002+02:00

Kiire töönädal on selja taga. Mul juba üle nädala töö juures täielik päkapikutunne peal. Ka enne ja peale tööd poes käies olen silmad lahti hoidnud ja end päkapikuks natukene kehastanud. Mulle tegelikult see jõuluootus meeldib. Kuidagi hingele soe aeg on. Mis siis, et õues ladistab hoopiski vihma(nüüd kirjutamise ajal hakkas muidugi lörtsi sadamas), kuigi homme on esimene advent. Aga mulle meeldib. Vihkan seda sügist, kus on pläga, lörts. Olen alati rohkem sooja inimene olnud, sest elada on soojal ajal kergem. Vihkan lumest puhastamata tänavaid ja teid, kus pead kogu aeg mõtlema, et kas ma nüüd saan või jään kinni. Vaatan ju ikka asju autojuhi seisukohast, sest juhistaazi juba päris jupp aega. Vist miski 15a kanti, ei mäletagi nüüd enam täpselt.
Muidugi vabal päeval, kui maas mõnus kerge lumekiht ja ise oled soojalt riides, siis ka mõnus.
Homme on 1 advent. Otsustasin täna tubli olla ja teha kodus suuremat sorti sügiskoristus, mis oleks siis ühtlasi ka advendieelne koristus. Olen mitu nädalavahetust vaid nö kodust läbi jooksnud, pole saanud suurt koristada ega sättida. Äial oli sünnipäev, siis sai maal käidud lehti riisumas, siis oli mul endal sünnipäev. Oli küll väikene juubel, ent pidasin vaikselt ja käisin perega lihtsalt väljas söömas. Kusjuures imelik on see, et sel aastal mul poldnuki mitte mingusugust erilist sünnipäevatunnet. Elu nii kiireks läind, et ....
Õhtuti jõuan koju kl 19-21, siis kiirelt miskit süüa ja diivanile siruli. Käsitööd tahaks teha, ent viimastel päevadel suudan oma poolikut tööd vaid vaadata. Laip, mis laip.
Aga nüüd edasi suurpuhastust tegema, siis on õhtul ja homme hea olla.

Satsikate lummuses

2011-11-19T17:16:00.006+02:00

Elu on kiire ja kohati nukker. Millegipärast elan taas oma isa kaotust hinges üle. Eks notari juures käik ja isadepäev on mu mõtteid ja valu võimendanud.
Olen taas leidnud aega ja tahtmist teha käsitööd. Koon oma mõtteid ja soojust sallidesse.See aitab mul leida veidigi rahu ja mõnusat olemist.
Nii mõnigi soe sall on leidnud uue omaniku, mõned on läinud kingitusteks ja vast leiab mõni ka tee päkapikkude abil jõulumehe kingikotti. Teen neid mõnuga ja võin öelda, et see on mu ''käsitööhaiguse''teine etapp lastemütside kõrval. Paar tellimust tahavad ka täitmist. Nii need õhtud mul siin lähevad... vaikselt.
Täna käisime korra maal- küll on ikka ilus sügis sel aastal. Kahju, et ma seda isaga koos veeta ei saa. Oleksin nii tahtnud, mul olid plaanid...

Nr.2 ja 3

2011-11-08T22:41:00.000+02:00

Efektsall 2 ja 3

2011-11-07T23:43:00.003+02:00

Veel satsikaid:

Efektsall

2011-11-05T12:08:00.005+02:00

Paljud juba kindlasti kursis , et satsisallid on hetkel väga populaarsed. No nad on ju ilusad ka. Mõtlesin,et proovin minagi siis selle ära. Nõuab aega ja nikerdamist, lõng ka kallis aga tulemus tõesti ilus. Igati sobilik ka kinkimiseks. Selle tarvis paigutasin oma efektsalli ka efektsesse kinkekarpi, et vau efekt kingisaajal suurem oleks.
Kui on huvi sallide suhtes, siis kirjuta- girtam@hot.ee

1.pidu

2011-10-30T13:35:00.003+02:00

Eile pidasime esimest korda vaikselt Sandra sünnipäeva. Nö oma pere.
Väike soe toit, tort ja veidike istumist, ei midagi erilist.
Õhtul sai sünnipäevalaps veel issiga mürada ja vahvat sõnamängu mängida(issiga mürades hakkasid ütlema sõnu, kus D täht sees ja Sandral tuli ikka oma ea kohta väga hästi see välja). Magama saime suht hilja. Meie agar issi läks vabal päeval jälle tööle ja me Sandraga ärkasime ikka pühapäeva kohta vägagi vara. Uue kella järgi siis peale 7 juba. Mõtlesin just eelmisel õhtul, et homme hommikul magan ... no miskit ei tuld välja. Nüüd on kell 13:39 ja mul on nõud pestud, Sandrale väikseks jäänud riided sorteeritud, 2 masinatäit pesu pestud ja kuivama pandud, lastega(oma laps + lasteaiakaaslane kõrvaltmajast) u 2h pargis jalutatud, oldud ja nüüd palusid lapsed, et kas nad võivad meile mängima tulla. Lubasin.
Nemad mängivad, ma veidi vaatasin netis ringi ja nüüd peaks minema lõunasööki vaaritama ja homseks sünnipäevapeoks ettevalmistusi tegema.
Sandral on sellel aastal esmaspäeval sünnipäev(ta sündis ka esmasp) ja neiu kindel soov oli, et sünnipäevapidu peab ikka õigel päeval olema. Kuna oli võimalust, siis nii ka saab olema. Ega ma homme väga tööd saa nagu teha...

Mõnus reede

2011-10-07T22:18:00.002+02:00

Mulle meeldivad reeded. Vahel on nad kole kiired, vahel rahulikud. Täna oli õnneks rahulik, täis tegemisi, ent sai paljudel asjad nö otsad kokku tõmmatud või vahefinišisse jõutud. Õhtuks sain oma meilid ka peaaegu nulli nö. Tavaliselt lohiseb ikka miski 10 meili vähemalt, mis vajaksid süvenemist ja aega.
Õhtul helistati mulle, et laps ei olnud nõus lasteaiast koju tulema. Et tal on vaja veel teistega õue minna ja seal mängida. Jäin siis minagi kauemaks tööle ja laps oli täna rühmas viimane. Ta ei olnud sellest sugugi häiritud, pigem häiris teda see, et issi uuesti ei tulnud. Aga kuna issi oli kella 5st hommikul tööl olnud, ütlesin,et teisele ringile lähen ise kui töölt tulen. Tore kui lapsele lasteaias nii väga meeldib.
Õhtul meeldis mulle aga teleka ees diivanil teki all. Ma vahel ikka luban endale selliseid hetki. Korra käis mõte peast läbi, et otsiks vardad ja hakkaks kuduma aga mõttest kaugemale see ka täna ei arenenud.
Homme loodan, et natuke on ikka ilma ka, et saaks maal ära käia. Lubasin naabripoisi ka kaasa võtta kui läheme. Siis lastel koos lõbusam.

september, oktoober

2011-10-06T21:47:00.003+02:00

Elu läheb kiirelt, igapäevaste toimetuste rütmis. Töö, lasteaed, kodu,vahel suvila. Kõikjal sügisesed toimetused. Praegune aastaaeg on hea, kuna hetkel veel on suhteliselt soe. Mulle meeldib kui on soe ja kui on päike.
Järgmisest nädalast vist külmem, vat see enam nii mõnus ei ole.
Eile käisin kh ''rallitamas''. Oli lasteaiavaba õhtu mul ja sain omaette linnas jalutada. Ostsin endale ühe imepehme pealispinnaga dzempri ja üht-teist tarviliku naise meigikotti. Ma küll suur meikija ei ole aga ripsmeid värvin ikka. Mõned asjad sai soetatud ka juba jõuluvana kingikotti. Mulle meeldib varakult neid asju vaadata ja osta, siis saab kõik läbi mõelda ja ei ole nö ''esimene ettejuhtuv vaas riiulist''.
Täna võtsin naabripoisi ja oma lapse ning käisime mängutoas rühmakaaslase sünnipäeval. Jõudsime kohale kõige esimesena. Mõned minutid ootamist ja siis saabus ka sünnipäevalaps. Sandra siis õhtul teatas issile, et me olime esimesed. Issi küsis lapselt, et miks te siis nii vara läksite. Sandra vastas: Emmele meeldib pigem varem kohal olla. Noh, ega ma alati nii just jõua a kui saan, siis jh, ikka üritan.
Paar nädalat tagasi tegime endale nö lapsevaba nädalavahetuse(peaaegu 2 päeva). Puht praktilistel eesmärkidel. Nimelt sõitsime Helsingisse päevakruiisile. Ostsin Sandrale sünnipäevaks ja jõuludeks kingitused ja praktilisi riideid ka. Mulle meeldivad H&M ja KappAhli laste tooted, nii kahju, et neid poode siin Eestis ei ole, tõesti. Olengi viimasel ajal kõik Sandra aluspesu nt sealt ostnud. Need on heast materjalist ja kvaliteetsed, hinna poolest samad, mis meie kaubanduses saada olevad kehvemad asjad. Emme-issi ise said endale uued sportlikumad jalanõud kehvemate sügisilmade ajal kandmiseks. Juustu tõin ka, sest Valio Arkijuusto : 1. mulle maitseb 2. hind meeldib ka (ta on ikka tunduvalt soodsam kui juustud Eestis).
Vabad õhtud mööduvad asju sorteerides, Sandra on suvega visanud laiusesse ja pikkusesse, minu peenikesest tüdrukust on saanud tugev tots. Suvel tundus olevat kasvuperiood, mis kahjuks ei piirdunud vaid pikkuse suurenemisega. Kui ma enne võisin osta ükskõik milliseid pükse, siis nüüd osad valmis ostetud püksid , mis kevadel olid parajad ja suuredki, enam jalga ei lähe. Kahju.
Üldse sai see suvi väga kurva lõpu. Seda kannan ma hinges veel kaua. Õhtuti kipuvad pisarad silmi, teen issile pildi peal ikka pai. Tema hing sai rahu aga mina... Alles eile öösel nägin teda taas unes. Öeldakse, et kui surnu ilmutab end unes ja ta on seal rõõmus, siis tema on rahu saanud. Peas keerlevad mõtted. Hauakivi valisin välja, esmaspäeval lähen viin issile küünla, sest 2 kuud möödub. Imelik on see, et mu isapoolne vanaema(isa ema) pole kordagi küsinud, kuidas haual, kas ma olen käinud või kas kivi tellinud, mitte midagi. See teeb veidi haiget, aga mis sa vanainimesest tahad, kes kunagi ei küsi minu kui lapselapse käest, et kuidas SUL läheb. Aina need oma jutud, virisemised jne. Ometi oli just issi see, kes talle pidevalt helistas, seal käis teda kuulamas ja abistamas. Kohati teeb see veidi tusaseks, pahaseks aga pole mõtet. Kiire on kogu aeg ja no ma ei jõua kõike ka üksi, teen ja käin just niipalju kui jõuan ja vajalikuks pean.
Mõtlesin küll, et täna kirjutan vähe positiivsemalt aga hingepõhjas kriibib ja ikka tuleb see esile.
Eile ostsin sooja ja pehmet lõnga, et teha midagi sooja ja tuua soojust oma hingele aga mõtetest kaugemalt ei ole ma jõudnud. Olen omadega käsitöö poole pealt täiesti jännis ja kinni. 1 mitme mütsi tellimus vist juba pea aastajagu sees, suvemütsid suve alguseks valmis ei saanud , ka mitte suvel. Pakkusin tellijale variandi, et ta võib loobuda aga vanaema arvas, et kui jõuluks saab, siis ta tahaks oma lastelastele need kinkida. Palju sinnagi enam aega on. Pean end kätte võtma aga tahtmist pole, aega samuti mitte. Ka käsi teeb juba kuu või tegelikult kauemgi haiget, ma ei saagi aru, mis toimub. Otseselt ei valuta aga käelaba annab tunda, asju tõstes nt või siis õhtuti, päeval kui midagi teen. Miski põletik äkki sees?
Eile ja juba tegelikult u kuu või rohkem tagasi märkasin, et peanahk ja siis ka juuksed on stressis. No ma ei imesta ka arvestades läbielamisi. Eile vannis käies sain ikka kohe täiesti peotäie juukseid. Ostsin stressi leevendavat, vitamiine täis ja rahustava emulsiooni, mida siis ravieesmärgil eile pähe masseerisin. Loodan, et see väljaminek annab ka oodatud tulemust. Eks aeg ravib..aga kas ravib?
Õnneks on Sandra väga armsaks ja hoolitsevaks muutunud. Asjalik on ka. Nii asjalikult räägib, täitsa nagu ''inime''. Tihti saan kallistusi ja see on hea. Vahel küsib : onju vanaisa vaatab meid pilve servalt...

kohutav aeg

2011-09-17T08:46:00.004+02:00

Blogimine on jäänud tahaplaanile, sest viimane 1,5kuud on toonud mitmesegaseid läbielamisi. Lähemad inimesed teavad aga olgu öeldud, et kaotasin oma ühe kõige lähedasema pereliikme- oma armsa isa ja see on mu jaoks väga raske olnud. Lisaks kõik need asjaajamised, mida ma oma elus esmakordselt täiesti üksi ajanud olen ja ajan ka lähikuudel. Kuna see asi juhtus põhimõtteliselt just sel ajal kui ma olin väga-väga õnnelik, on see veelgi rusuvam...mäletan, et juuli lõpus, augusti alguses jõudsin mõelda- ma olen nii õnnelik. Nüüd tundub,et nii vist ei tohi mõelda, sest elu tegi ootamatu ja kohutava kannapöörde ja kui ma enne olin seal positiivsuse raja lõpus, siis nüüd olen miinuspoole radadel. Õnneks on olnud ootamatuid toetusi pere poolt. Kuna me pere ei ole sellist asja läbi elanud, siis nüüd näen, kellele ma tõsiselt oluline olen või kes hoolib. Lisaks on saanud suvest sujuvalt ja ootamatult sügis, olen linna kolinud ja selline pidev kolimine toob kaasa omad tegemised. Maalgi tegemata asju palju, mis ootamatult pooleli jäid ja plaanid peatusid ja ega väga ei olegi tahtmist. Täna lähen hauakivi valima...

Hats 2011 Slideshow

2011-07-04T18:01:00.000+02:00

Hats 2011 Slideshow: "TripAdvisor™ TripWow ★ Hats 2011 Slideshow ★ to Tallinn. Stunning free travel slideshows on TripAdvisor"

Puhkus Aegnal - Juuli 2011 Slideshow

2011-07-04T17:01:00.000+02:00

Puhkus Aegnal - Juuli 2011 Slideshow: "TripAdvisor™ TripWow ★ Puhkus Aegnal - Juuli 2011 Slideshow ★ to Tallinn. Stunning free travel slideshows on TripAdvisor"

Lühipuhkus saarel

2011-07-03T20:08:00.012+02:00

Elu kiire, nagu siitki näha on. Teinud mitmeid mütse, täitnud mitmeid soove. Siin osa neist-

Lisaks olen jõudnud juba 2 korda käia lühipuhkusel Aegna saarel. Mõlemal korral on meid õnnistatud imeilusate, soojade ja päiksepaisteliste ilmadega. Minu jaoks on päike ja rand tõeline puhkus ja patareide laadimine.
Mõningad klõpsud-

Homme taas ''tavarongile''...

Kiire mai

2011-05-14T13:01:00.008+02:00

Vahepeal olid nii kiired päevad, et polnud aega päeval isegi tassikest kohvi ära juua.
Lähenev laulupidu on gruppide tellimused toonud. Nädala lõpus sõitsin kiirelt peale tööpäeva maale ära ja koju tagasi laekusin alles pühapäeval ja siis jälle uuesti esmaspäeva hommikust nigu orav rattas. Maal magasin kui laip.
Vahepeal sai käidud lasteaias emadepäevapeol, närveeritud oma isa opi pärast, üle vaadatud oma esimene õepoeg,ühel juubelisünnipäeval käidud... emotsionaalselt ja füüsiliselt rasked 2 nädalat, täis mitmesegaseid tundeid. Täna öösel tulime Sandraga öösel kella 1 ajal peolt koju ja täna oleme mõnusasti kodus. Sandra tuba on korda saanud, uus kardin ette riputatud. Nüüd tasapisi silun teisi tubasid, sest mitu nädalat ei ole ju siin kodus saanud miskit teha. Õhtuks on ehk kõik korras, siis hea pere keskel diivanil lesida, Eurovisiooni piiluda ja heegeldada. Homme läheme ühe tantsustuudio kevadetendust vaatama. Tegin neile juba mitmendat aastat laste t-särgid ja kuna asja vedaja on väga vahva ja särtsakas naisterahvas,siis oleme kuidagi enamgi kui ainult tööalaselt suhelnud ja võtsin vastu tema lahke kutse ja lähme vaatama. Seegi siis ju väike vaheldus ja lõõgastus. Järgmisel nädalal taas ees mõned sünnipäevad, siis ei saa taas kodus väga olla.
Kui vahepeal jäi mul mütsitegu ikka väga unarusse, siis nüüd olen taas mitu tk valmis teinud.
uue omaniku sai eile vanalinnas korstnapühkija kuju juures asetleidnud kohtumisel selline tellimustöö-

Ühe vanaema palvel sai ta lapselapsele tehtud müts, mis nö kordustellimus samasugusele mütsile, kuna eelmine on rohkest kandmisest juba tsipa väsinud. Järgmisel nädalal panen paki New Yorgi poole teele, kuna nad hetkel elavad seal.
Muhu 2:

Kuna suutsime või mina suutsin? lasteaias olnud ''Hobuse''mütsi kuidagi teel koju ära kaotada st enam teda lihtsalt pole, tegin Sandralegi uue mütsi.
Kiisumüts:
Ja kõige viimati siis üks ''Päike rannaliival'':

Paar tellimustöd veel tegemata, tasapisi siis tegelen kõigega, just nii kuis jaksan.

Reede

2011-05-01T00:42:00.005+02:00

Selleks reedeks oli nii palju omi tegemisi, et tööle minna ma ei saanud. Ei läinudki.
Terve päeva tegelesin küll omale vajalike asjadega, ent kiire oli sellegipoolest ja kella kogu aeg vaatasin ka. Alles õhtul kella 18 ajal sain istuda ja lõdvestuda veidi.
Käisin üle pika aja juuksuris ja kui minu soeng valmis, kihutasin lasteaeda ja ajasin lapse voodist välja ja viisin tema juuksurisse. Seejärel ruttu sööma-poodi-maale.
Oleme nüüd sellised-

Täna tegin maal tööd ja õhtul tulin linna, sest kodus ei ole ka keegi eriti nagu elanud ja koristanud ja pesu pesnud ja kuna ülikiire töönädal on mind sidruniks teinud(see tühjaks pigistatud variant), siis ma lihtsalt ei jaksanud enamat. Sai peenraid kaevatud-tehtud , marjapõõsas välja kaevatud, mujale pandud, oksi lõigatud, lehti riisutud.
Homme kavatsen rahulikult võtta ja kodus olla ja siin elamist siluda.
Ahjaa, Sandral oli siin vahepeal nõiapidu ja kodus tegime väikse paruka-mütsi proovi:

Tegus pühapäev

2011-04-10T21:55:00.005+02:00

Hommikul ärkasin suht vara- nädalavahetusel kl 9 on vara :P
Hommikukohvi juues mõtlesin,et eile oli mõnus päev- sai perega linnas kinos käidud( soovitan Riot- ilus, vahva, naljakas, lõbus, südamlik) ja söömas ning pärast veel üksi lõngapoes uudistamas käidud.
Mõtlesin,et vat ei koristagi sel nädalavahetusel, et olen kohe täitsa niisama.
Sandral oli juba laupäevast saadik kindel soov, et pühapäeval läheb tema issiga koos rattaga sõitma. Issi ostis lapsele nädalajagu tagasi uue ratta ja laps nii õnnelik. Rallitas alguses meil toaski,kuigi väga ruumi pole ja esialgu olid kurvid sellised, et ''tänu'' laiematele abiratastele lendas esikus meil mööbel. Abirattad jäid tooli taha a ega see hoogu peatand...
Nad siis läksid kõrvalolevasse parki. Ma mõtlesin,et kastan lilled, teen aknalauad puhtaks. Ja kuna päike õues sillerdas, lõin päiksepoolsed aknad lahti ja nii ta läks-
* kõik aknalauad üle tõmmatud
* 3 toa aknad seest ja väljast puhtaks pestud
* lilled kastetud(vannitatud), sätitud
* elutoas kardinad vahetatud
* mitu masinatäit pesu pestud
* Sandra tuba korda tehtud, ümber sätitud
* põrandad puhtaks tehtud
* lõunasöök tehtud
* asjad kirbukaks valmis pandud(ma nimelt korraldan lasteaias kirbuka)
* mütsid viimistletud, pildistatud, albumisse sätitud
* prügi välja viidud ja vahepeal jalutatud kõrvalmaja liivakasti juurde, kus mu neiu mõnusasti mängis
* majanaabriga päiksepaitsel jutustatud- ta oli veel nii vahva, et kui poes ära käis, võttis mu lapse ja läks temaga koos meie pargiserva võsasse oksi korjama
* auto sai suverattad alla- seda tegi mu tubli kaasa
Lisaks veel niisama olemine, telekavaatamine, heegeldamine

Igati tegus päev. Vat see on kui päike üle pika aja välja tuleb...

Kübar ''Forsüütia''-

Kübar ''Maasikas''-

Lõngajäägid

2011-04-10T19:14:00.001+02:00

Lõngajäägid läksid ka kasutusse ja lasteaia nukk sai endale peakatte-

Kiire elu vs lõõgastus näputöö näol

2011-04-10T09:14:00.010+02:00

Tavaelu nii kiire ja tunnen, et mind ja mu aega ei ole selle jaoks piisavalt. Seevastu siis õhtul olen hoolega heegeldades pingeid maandanud.

Müts ''Hiirekuningas'', mis leidis veel ''soojana'' uue omaniku-

Nokats ''Kitty värvidemaailmas''-

Nokats ''Pikne''-

Nokats ''Green Hippo''-

Nokats ''Eesti''-

Nokatsid-

Kübar ''Karamellikissell''

''Sirelid2''-

ja tulemas on veelgi...ma lausa jumaldan nende tegemist ja oma ideede ja hinge panemist neisse mütsidesse.

Ootan kevadet !

2011-04-01T11:52:00.003+02:00

Mõtetes on kevad....

Märts.. mis märts

2011-03-25T23:26:00.008+02:00

Nagu väga-väga paljudel, on ka minul juba sellest lumest täiesti kõrini. Niikui ma näen, et lund sajab, siis sööstab huulte vahelt- jälle! kaua võib. Peaaegu aprill ja mis õues toimub? Täiesti kohutav.
Marx siin võttis omale märtsi lõppu-aprilli algusesse puhkuse, et saab juba maal midagi teha. Hee, hea nali, seal on hanged kohati katuseni ja teha ei saa küll mitte miskit nagu...
Vaatasin, et viimasest postitusest on möödas kuu nagu niuhti. See kuu on möödunud tööl käies, heegeldades ja muude igapäevatoimetustega.
Eelmise neljapäeva õhtul kui Sandra issiga lasteaiast koju tuli, nägin kohe, et laps imelik. Küsitlesin, ei kurtnud. Vaatasin- no on miskit. Kraadisime ja see lippas pea 39ni välja. 2 päeva oli siis sellist üle 38 palavikku. Nädalavahetus juba ok ja nüüdseks nädala saanud taas lasteaias käia. Kui Sannu nägi, et palavik, hakkas ta südamest nutma ja kisas läbi nutu, et ta tahab ju homme lasteaeda minna. Nii armas. Kirjutasin ka õpetajatele, et näete, see, mis teete on midagi väga mõnusat, sest laps lausa nutab kui aeda ei saa.
Õhtuti katsun käsitööd teha, sest tellimusmütsidele juba päris pikk järjekord tekkinud. Mul aga viimastel päevadel õhtuti miski eriline väsimus. Vaatan ka Sandra pealt, et tal sama. Muidu pidi vahel ikka tükk aega rääkima, et oleks vaja magama minna. Nüüd haigutab, läheb. 2 õhtut ei ole ma jõudnud tema tuppa head ööd soovima ja kalli-musi tegema. St ma olen peagi läinud aga laps juba magab. Vahel ta vaatab raamatuid ja vedeleb voodis pea tunni enne kui uinub, nüüd on minutite küsimus. Ju siis kh kevadväsimus.
Käisin autoga kontrollis ja mulle teatati,et kahjuks ei pea sa üldse raha tooma. Selline telefonikõne ju rõõmustab kui olid arvestanud vähemalt 100eurose väljaminekuga.
Ja taaskord sain ma tõdeda, et ei püsi minul kõik asjad meeles. Margus nimelt küsis, et kas ma oma autoga ülevaatusele ei peaks minema.. saab teine märtsiga ju otsa. Ei jää see mulle meelde. Üleeelmisel(oli vist) aastal ma ju sõitsin rõõmsalt u 6kuud ilma ülevaatuseta ringi tihedas linnaliikluses igapäevaselt ja siis käisin veel iga päev maalt linna tööle ka. Päevas kuskil 100km maha sõita. Nüüd ei jää muud üle kui tuleb see asi ka ette võtta.
Eelmisel laupäeval võtsin pisut aega enda jaoks ja lihtsalt hommikul istusin, nautisin oma hommikukohvi ja vaatasin Kodusaadet. Nii mõnus. Selliseid hommikuid võiks rohkem olla. Päeval siis veidi koristasin, tegin süüa. Õhtul kui Margus töölt tuli, läksin jalutasin poodi. Kuna päeval avastasin, et mu triikraud on ära surnud(no ta oli juba ikka päris vana ka), siis vaatasime kodus eelnevalt onoffi kodulehte ja läksingi ja ostsin uue. Kui vana triikraud võttis ikka aega enne kui soojaks läks ja üldse oli uimane, siis mu uus Philips on ikka hoopis teisest terast.
Esimese asjana sai siis sellele mütsile pilt peale pandud:

Ja üks kasside rünnak toimus ka vahepeal:

Ja siis sain ühelt Soomes elavalt eestlaselt palve saata 2 mütsi Soome. Nad ei old osanud lapsega koos valida ja võtsid siis kohe 2 kübarat. Soome poole läksid sellised:

Tore on ka väljapoole Eestit oma asju saata.
Eks vaikseltviisi nokitsen edasi, kuniks tahtmist ja aega veel veidi on. Tegemisest peab rõõmu tundma, siis tulevad ka ilusad mütsid.
Lõngahoolikuna lubasin endale nüüd preemiaks ka vähe kallemaid ja eksklusiivsemaid lõngu. Otsest kasutust neile küll veel pole aga niisamagi ilus katsuda ja imetleda:P
Kas te muide ka teate, et lõngapoes leidub ka selliseid eksklusiivlõngu, mida lausa lukustatud klaasuste taga hoitakse.... Täna ostsin endale uue Novita numbri. Ma küll ei ole mustri järgi tegija eriti, rohkem ikka peast aga vaadata ja imetleda meeldib. Olgu veel öeldud, et siiani ei ole ma ühtegi Novitat raatsinud osta. Nüüd pean leidma aega, et seda mõnusalt diivanil sirvida.
Mis ma siis veel vahepeal olen teinud. Natuke küpsetanud. Tegin apple scramble maiust. Täitsa hea. Idee sain Lusika saatest, kus meie moekunstnik, kes mõnda aega Londonis elas, tutvustas inglaste sööke. See apple scramble pidi nende lemmik olema . Ja kuna tundus lihtne ja mõnus, siis tegin. Ja oligi.

Eile tegin mitu plaaditäit kaneelirulle ja andsin Margusele tööle kaasa, et töökaaslastele puhkusele minekuga seoses pakkuda saaks. Heh, need olid kohe hommikul otsa saanud ja hiljem tööle tulnud võisid arvatavasti vaid jutte neist kuulda. Ju siis olid maitsvad.
Kuna ise nagu ei saanud, teen homme veel ja siis ehk tuleb mõni külalinegi, kellega vahelduseks lobiseda. Pean siis vast oma lõngahunnikud laualt eemaldama.
Tegelt tahaks sauna. Saun küll on ja saaks teha a kes viitsib peale seda linna tagasi sõita a maale jääda pole nagu kh erilist mõtet.

Kaelaehe

2011-02-23T23:14:00.005+02:00

Täna hommikul toimus lasteaias pidulik hommikupoolik. Tähistati meie vabariigi sünnipäeva. Lapsed esinesid luuletuste ja lauludega.
Otsisime selle tarbeks eile veidi pidulikumad riided välja. Kui Sandra juba magas, ei andnud mul hing rahu, tahtsin seda tumedat kleiti millegiga särtsakamaks muuta.
Mõeldud- tehtud. Heegeldasin sinise lille ja meisterdasin kaelakee. Lihtne ja ilus sai. Kleidile andis palju juurde ja see oli ka esimene asi, mida õpetaja hommikul kohe Sandra juures märkas. Teistele oli ka meeldinud. Mina ka rahul ja peaks veel selliseid tegema. Lihtne aksessuaar.

Vaheldust

2011-02-20T22:09:00.006+02:00

Reedel läksin kontorist juba poolest päevast ära. Oli vaja ka väljaspool kontorit veidi asju ajada. Kuna hetkel ei ole autot piinanud(vahemaad mul siin lühikesed ja pole vajadust olnud) saingi linna peale jalutama. Vahelduseks ikka täitsa mõnus. Kuna sel õhtul puudus ka vajadus lasteaeda minekuks, jalutasin niisama vanalinnas, tegin tiiru Kaubamajas ja siis alles suundusin koju. Ahjaa, ei saanud ma mööda ka lõngapoest. Olen endale seadnud piiri, et puuvillaseid lõngu ei tohi ma osta rohkem kui suurde karpi mahub. No see karp on ikka päris täis aga kohates vahvaid uusi kirjuid lõngasid, ega ma saanud neid siis ometi sinna poodi jätta. Kaasa nad minuga tulid ja karpi ma nad ka ära mahutasin. Keegi ei ole ju öelnud, et karbi kaas peab kinni mahtuma...
Laupäeva hommikul tegin kodus kiirkoristuse ja siis siva riidesse. Sõitsime trammiga kesklinna ja läksime Vabaduse platsile jääskulptuure vaatama. Edasi sealt Toompeale. Vaatasime Sandraga torne, kirikuid, jalutasime mööda kitsaid tänavaid ning imetlesime lumist vaadet vanalinna katustele ja merele. Siis tegi Sandra(jah, Sandra)ettepaneku minna pannkooke sööma, et vanalinnas pidi selline koht olema. Oleme temaga vist paar korda Kompressoris käinud ja talle see hästi meelde jäänud. Toompeal laps kurtis, et kõht nüüd nii tühi, et KOHE on vaja ja puhkes nutma. Seletasin siis talle, et ega see nutt nüüd aita, pannkoogid meie juurde ei tule, vaid meie peame ikka sinna ise kohale minema. Saigi käidud ja kõht täis söödud. Seejärel jalutasime läbi vanalinna Solarisse, tegime tiiru toidupoes ja siis bussiga koju. Koju jõudes olime väsinud, ent õnnelikud. Meeldis see käik mõlemale.
Täna oli taas imeilus ilm. Kuna elan nüüd väga-väga pargi serval, läksime Pae parki jalutama. Sandra sai mänguväljakul hullata ja ronida ning tegelikult u pool sellest 1,9km rajast läbis ta samuti ronides. Nimelt oli tee pargis traktoriga nüüd lõpuks lahti lükatud ja äärtes vägevad lumekuhjad. Küll oli mõnus seal konarluste otsas ronida. Kodu lähedal pani laps jooksu. Kaduski ja siis tuli tagasi koos kelguga. Nimelt käis tema siis üksi toas kui mina maja taga mäe juures ootasin. Iss meil tsipa tõbine ja arvas, et ta õue täna ei kipu. Sandra lasi õuest uksekella ja saigi tuppa kelgu järele. Väike kelgutamine ja siis tuppa. Pärast lõunasööki tegeles igaüks oma asjadega- kes heegeldas, kes luges raamatut ja kes kuulas CD plaadilt mälumängu küsimusi. Selle viimase asjaga tegeles Sandra. Enne õueminekut oli ka tal see plaat kuulamisel, ütles,et ei saa veel õue tulla. Minu seletuse peale, et seda saab ju pärast edasi või uuesti kuulata, ta nõustus kiiremalt tulema. Olen tähele pannud, et talle meeldivad sellised asjad, mille üle peab mõtlema ja ka nt teaduslikku laadi raamatud maailma loomadest jne. Reedel oligi tal üks selline suurem loomade raamat lasteaias kaasas ja nagu järellained on minu kõrvu infot toonud, see lõi laineid ja meeldis teistelegi.
Mina aga jätkan ''oma rada''. Paar mütsi valmis saanud, paar tellimust ootamas. Lausa järjekord tekkinud ja see ju igati meeldiv, et su käsitöö ka mõnele teisele meeldib. See innustab ja külmadel talveõhtutel on nii mõnus õhtul pärast päevatoimetusi end mugavalt diivanile kerra sättida ja mõnusa padjakuhja najal heegeldada.

Sõbralikult enda ja teistega

2011-02-17T00:00:00.008+02:00

Päevad jõuavad minu jaoks liiga kiirelt õhtusse.
Õhtuti olen nüüd ikka vaikselt lisaks argitoimetustele ka heegeldanud. Võin nüüd uhkelt teatada, et kingsepp ei jäänudki kingadeta.
Etapp 1- kerge ja tagasihoidlik puuvillane müts(vähe kallim ja veniv puuvillane lõng):

Etapp 2 ehk aksessuaaride lisamine lillede näol:

Etapp 3, ehk I-le täpp peale. Sandra tegi märkuse, et need mustad lilled mustal mütsil ei paista ju välja. Kuna ma aga värvilisi lillekesi ei soovinud, sättisin pärlid lillede südamikeks.

Igati vahva tulemus sai ja ise väga rahul. Müts ka järele katsetatud, igati mugav, sõbralik ja isegi soe sai see sõbrakuu müts. Kuidagi huvitav puuvillane lõng- vaid kiitvaid omadusi võin loetleda.

Kui haiguslehelt pääsesime, põrutasin aiandisse kevadet hinge kahmima. Killukese tõin ja leidsin just selle, mida Viki soovitas ja mida tahtsin.
Mini- iiris :

Nüüdseks õitsenud...

Sõbrapäeval igatahes veel rõõmustas meid see ilu.
Sõbrapäeva eelsel nädalavahetusel valmistusime Sandraga koos tema sõpru üllatama.
Ostsin natuke komme sõpradele viimiseks, tegin mõned väikesed kingitused ja koos meisterdasime kaarte.

Lasteaias oli tore. Lisaks kommidele oli üks ema küpsetanud suure plaaditäie kringlit.
Lapsed jagasid kaarte ja õhtukski veel jagus neil elevust.
Kodus oli ootamas südamlik toorjuustu-kohupiima kook :

Igatahes oli selline vaikne ja sõbralik päev.

Kübarad

2011-02-12T12:32:00.004+02:00

Mütsihaigus

2011-02-09T00:38:00.007+02:00

Minu heegeldamise soolikas on tagasi tulnud ja vahepeal olen ikka päris mitu mütsi valmis teinud. Proovisin vahepeal ka miskit muud teha, ent mütside heegeldamine on mulle hingele toitev ja otsustasin selle maaniaga jätkata.
Mõned pildid:

Jaanuar 2011

2011-01-30T18:12:00.009+02:00

Selle aasta esimene kuu on veerenud kui lumepall.
Aasta algas ja tempo muudkui tõusis. Ei olnud seda aastaalguse loodetud vaikust ja rahu. No mitte ei olnud. Käsitööst olen enamjaolt suutnud ja jõudnud vaid mõelda. Olen üritanud enda jaoks leida, mida siis sel aastal võiks nagu mõnuga teha. Ja ikka ja jälle jõudsin ma tagasi oma mütsiteema juurde. Tundub,et ''lõpmatu haigus''.
Pildid ei ole just väga head, tehtud õhtuhämaruses.

Selline karamelline, vahukooreplurtsudega.

Minu käsitööd on taaskord piiranud suur töökoormus. Et vähegi igapäevaellu vaheldust tuua, sai ära käidud teispool vett Helsingis sealset eluolu kaemas. Ja nädalapärast sõitsin Sandra ja tuttavatega koos Rootsi reisile. Lapse tervis vedas alt ja jäi juba sinnasõites viirusesse. Aga üldjoontes oli ta väga tubli ja jäime mõlemad reisiga väga rahule.

Jõudsime tagasi koju ja siis jäin ka mina haigeks sellesse koledasse viirusesse, mis Sandra rühma lasteaias pea tühjaks lõi. Polegi ammu ikka nii korralikult haige olnud. Suurest palavikust saime jagu, nüüd likvideerime viirusjärgset nohu ja köha ja üritame neid organismist väljutada.
Et siis sedasi me elame.

HEAD UUT AASTAT!

2011-01-02T22:11:00.003+02:00

Soovin kõigile head uut aastat!
Sisaldagu see aasta vaid head- et oleks, mida aasta lõpus soojade sõnadega meenutada.
Ja muide, tegin avastuse- see aastanumber on nagu ühtlasi ka minu sünnipäeva kuupäev ja kohe terve aasta läbi :P Mul nimelt sünnipäev 20.11 (võtame punkti ära ja ongi aasta number). Et sel aastal siis tuleb sünnipäeva tähistada suht maagilisel kuupäeval ehk 20.11.2011.

Jõulutegemised

2010-12-24T13:25:00.007+02:00

Minu osad jõulutegemised said alguse juba eelmisel nädalavahetusel. Siis sai Sandra ja isaga koos käidud maal. Kaevusime väravast sisse(lund ju palju,palju). Kaevasime tee majani ja siis kuurini. Sealt sain sae ja metsa all ronisin redeliga kuuse otsa. Mul metsa all üks lai kuusk, millel oleme ikka latvu piiranud. Nüüd oli taas üsna kõrgeks kasvanud ja vanaema muudkui ajas suvel,et vaja ladvad(neid oli üsna mitu)maha võtta. Mina aga ei võtnud, sest tahtsin seda enne jõule teha. Nii ma tegingi ja sain 6 latva. Kuna nad olid osaliselt üksteise vastas, siis ei ole nad igalt küljelt okstega, aga nurka sobivad küll. Ikkagi ise kasvatatud,saetud,toodud.
Toppisin need ladvad kõik autosse ja siiani imestan , kuidas küll nad kõik sinna ära mahtusid, lisaks 2 lumelabidat, kelk ja 3 inimest. Suur auto vist...
Esmakordselt nägin meie suure tamme peal parve leevikesi oma silmaga. Vahvad punase kõhualusega pallid olid.
Meie kuusk on peaaegu laeni ja selline armsalt veidi viltu kasvanud.

Kuna lisaks kuuskede saagimisele, sai ka maja katuselt miski tonn-kaks lund alla aetud, olin õhtul omadega ikka päris läbi. Isegi kuuske ei jaksanud ehtida. Aga kuuselõhn oli mõnus.
Järgmisel õhtul hakkas Sandra kuuske ehtima ja ilma minu õpetuseta sai ta sellega suurepäraselt hakkama. Kõige ülemised ehted panin siis mina, kuna ta ei ulatanud.

Ühel õhtul hakkasin jõulukaarte tegema. Tahtsin sellega juba tunduvalt varem tegeleda aga ei leidnud selleks enne aega ja nüüd oli juba kiire. Kuna kaartide joonistamine oli aeganõudev, siis kulus mul selleks ka osa uneajast. Igatahes tulemusega jäin ise igati rahule. No ei olnud aega kauneid kaarte kaubandusest otsida ja need mis poes ette jäid, ei meeldinud nagu.

Kasutatud sai rohelist kartongi, kääre, liimi, glitterit ja vesivärvipliiatseid.
Tehtud hoole ja armastusega. Loodetavasti oli saajatel hea meel.
Eile sai korraks tööl käidud, natuke sealgi jõule peetud ja siis jalutasin lasteaeda. Eile oli lasteaias meie rühmas 5 last ja nad täiega nautisid seda. Sandrale väga meeldis. Tulime siis koju kelguga, panime asjad tuppa ja läksime maja taha kelgutama. Meil hea suur mägi just maja taga.
Kelgutatud, tulime tuppa ja siis nõudis Sandra taignarulli ja jahu, sest tal oli kindel plaan piparkooke tegema hakata. Rääkis seda juba lasteaias ja nii me siis poest piparkoogitaigna kaasa haarasimegi.
Sai tegemisega kenasti hakkama.

Mina sain siis niikaua süüa teha. Hiljem maiustasime piparkookidega.
Igati mõnus päev oli eile.
Täna natuke koristasin ja pesen paar masinatäit pesu. Ei ole saanud sedagi varem teha, kuna suht vähe kodus olnud.
Kui siin kõik enam-vähem, lähme Marguse ema juurde jõuluõhtule. Sandra on igatahes väga veendunud, et kui me ära oleme, toob jõuluvana kuuse alla kingitusi. Räägib seda juba mitu päeva. Seetõttu oli tal kuuske ka vaja- muidu ei saa ju kuuse alla kinke panna. Loogiline. Õnneks on mul kingitused nö juppideks jagatud ja igaüks saab midagi nii ämma juures täna õhtul kui ka siis homme kui koju tagasi tuleme. Kuna meie issi on täna üsna kaua tööl, tuleb alles kella 22 ajal, siis jääme ööseks küla peale.
Nii me siis jõulutame. Häid pühi kõigile veelkord !

2010-12-23T14:15:00.000+02:00

Minu uus pruun kaaslane

2010-12-13T00:00:00.003+02:00

Ah, et kes see siis on ?
Eile õhtul tekkis vastupandamatu tahtmine kududa. Ju siis vajasin veidi rahu ja vaikust ja lõõgastumist ja seda kudumine minu jaoks tihti ka on. Olin mõni aeg tagasi ostnud ühe imepehme ja imearmsa pruuni lõnga- Katia Danubio Ma olen hakanud väga lugupidavalt suhtuma pruuni värvi, see lausa meeldib mulle ! Kuna lõng oli kallis, ei raatsinud rohkem osta kui ühe väikese kerakese, seda enam, et mul puudus konkreetne mõte sellele lõngale. No ma lihtsalt ei saanud seda endaga kaasa võtmata jätta. Ja ma võin ausalt öelda, et mul on lõnga kodus liiga palju...
Ühesõnaga, tekkis idee ja kohe ka teostus. Ma ei saanud enne magamagi minna kui alustatud asi lõpule sai viidud. Olgu öeldud, et tehtud nö vaba käega ja seetõttu ka harutatud ja uuesti tehtud. Kasutatud sai nii Katia Danubiot kui ka Novita Katrit. See viimane on samuti igati pehme ja mõnus lõng.
Igatahes tulemuseks sai soe ja pehme, mugav müts mulle endale. Käisin sellega täna juba õues ka ja imemõnus on.
''Kingsepp ei jäänudki kingadeta''

Päkad minu kodus

2010-12-05T19:50:00.002+02:00

Vahepeal olen ka käsitööd teinud. Kui lumi tuli maha, siis tekkis mul selline mõnus jõulutunne. Nii mõnelgi õhtul sai päkasid heegeldatud. Paras nikerdamine.
Aga sellised vahvad tegelased mul hetkel siin laua peal.

Jälle

2010-12-05T18:53:00.002+02:00

Alles see oli kui meil haigus majas oli. Ravisime pikalt ja Sandra sai nüüd veidi taas lasteaiamõnusid ja talvemõnusid nautida.
Reede õhtul tulime kelgutades koju nagu viimastel päevadel ikka. Õhtul äkki ütles laps, et tal on külm ja viskas diivanile pikali. Kraadiklaas näitas 38,3. Nüüdseks, pühapäeva õhtuks, pole seis muutunud. Kraadiklaas näitab ikka u samu numbreid, Sandra ka köhib. Viirus siis jälle murdnud nii meid kui ka vähemalt 1 rühmakaaslase.
Kuna mul on aga tööl just need kibekiireimad ajad, ei saa kuidagi lapsega koju jääda. Näis, kuidas me siis hakkama saame. Homme hommikul üritan enne tööle minekut ka arstile nö pihta saada, sest see köha mulle ei meeldi.
Eile olin sellest pingelisest ja hullumeelsest nädalast nii väsinud, et peale seda kui haige laps ise vabatahtlikult teki alla päeval magama puges, heitsin ka mina pikali ja magasin kohe paar tundi. Täna on jõudu rohkem. Päeval käisin maja ees parklat puhtaks lükkamas. Tuli ju jälle kuhi lund öösel taevast alla ja pidi veelgi tulema. Sandra vaatas kurvalt aknal ja muudkui viipas mulle,et ma tuppa tuleksin. Kahju kohe lapsest.
Toas viisin läbi veidi koristustöid ja siis arvas Sandra, et kuna vanaema teeb kodus endale pannkooke, siis tema tahaks ju ka. Tegin siis lapsele rõõmuks pannkooke ja ta isegi sõi 2 tk. Viimase päeva söömised on ju täiesti olematud...
Vat sellised tegemised meil.

Vahvad jõulu stressipallid- kiiremad saavad

2010-11-13T00:35:00.004+02:00

Sai siin vahepeal selliseid vahvaid stressipallikesi tellitud. Kuna läksid nagu soojad saiad, sest nad tõesti toovad inimestele naeratuse näole, siis sai uus ports neid tellitud.
Pallike on kerge, läbimõõt 6,5cm, hind 25kr tk.
Mõnus jõulupakki panna, lastele kinkida või nt kolleegide-sõpradele väike üllatus teha.
Kel huvi, see kribagu oma soov mulle kiirelt meilile girta@artke.ee
Tark ei torma, vaid valmistub varakult. Jagub kiirematele !

Sünnipäevalaps

2010-11-01T00:33:00.002+02:00

Minu kallis tütreke sai täna 5-aastaseks. Ja alles see oli kui see pisike õppis kõndima ja tasapisi maailma avastama hakkas.
Hommikul tõusis Sandra vara. Eks kellakeeramine siin ka veidi mängus muidugi. Palus eelmisel õhtul riided valmis panna ja hommikul hiilis vaikselt mu voodi juurde. Palus abi kleidi selga saamisel.
Esimesed kallistused ja siis ruttas neiu multikaid vaatama. Emme-issi siis ka tõusid üles ja lisaks tavapärastele hommikuprotseduuridele kuulusid hommikusse ka sünnipäevaõnnitlused ning kingi üleandmine. Kõige armsamaks osutus pakist välja tulnud Hello Kitty kaisukas. Seda oli Sandra juba ammu soovinud ja pärast mitmekordset nö hoogu võtmist, ma ta viimaselt Soome reisilt ka kaasa tõin.
Tore on vaadata kui lapse silmis särab rõõm.
Käisid meil ka mõned külalised, kes pisikuid ei peljanud. No vanaemad-vanaisad ikka tahtsid lapsele õnne soovima tulla. Selle üle oli Sandral väga hea meel, üritas siin vägesid juhatada. No ta nädalakese ju ka kodus olnud ja silmnähtavalt veidi igav juba. Homme lähme arstile, eks näis, mis arvatakse.

Mõnus laupäev

2010-10-23T17:32:00.006+02:00

Täna hommikul pistsin kotti veidi paberit, hariliku pliiatsi, mõned pintslid ning eile kapist valmis vaadatud lapse t-särgi, millel mõned õrnad plekid peal.
Sandra viisin te ma soovi kohaselt minu vanaemale külla. Ta teatas, et tuleb koju alles homme õhtul. No mis saab mul selle vastu olla, et 1,5 päeva veidi omaette olla. Nii harva kui seda saab.
Ise sõitsin tekstiili maalimise kursusele. Väga vahva oli. Alguses veidi kuulasime targa ja kogenud Viki õpetussõnu ning siis palus ta meil maalima hakata. Istusin veidi, valge särk laual ja ... pelgasin. Kuidagi ebalev tunne, ei ole ju enne t-särke maalinud. Aga kui pintsliga sai esimene kaunis punane joon tõmmatud, sain julgust juurde. Nii hea tunne oli, tõesti. Absoluutselt ei kahetse, et selle käigu ette võtsin ja suurimad tänud julgustuse ja näpunäidete eest Vikile!!!
Tulemus siin:
(Bloggeri palvel kallutame pildi vaatamiseks pead...)

Täna sai veel ära käidud maal. Kuna mu meespool ja mu isa sõitsid sinna juba varahommikul, siis selleks ajaks kui mina jõudsin, oli palju asju juba tehtud. Maa oli märg ja osalise lumekatte all ja seekord seal pikalt ei viibinud. Lehed on riisumata aga täna olid nad liiga märjad ja rasked, et seda teha. Ootan paremaid aegu, eks näis, kas mahuvad need veel selle aasta sisse või jäävad järgmiseks aastaks.
Nüüd vaatasin aga telekast filmi, mis tekitas minus üle tüki aja filmielamuse. Vaatasin ja vahepeal kohe tundsin,et film läheb mu sisse. Filmiks oli ''Finding Forrester'', USA 2000. Peaosades Sean Connery ja Rob Brown. Milline sisu ja millised väljendused, sõnad. Ajendas kohe kirjutama, sest see oli ka üks põhiteemasid seal. Mõnus. Nüüd istun ja mõtlen, et peaks veel tegema seda ja seda, samas tahaks kohe täiesti niisama olla, sest hetkel kodus täiesti üksinda, kohvitass kõrval. Vahel on õnneks nii vähe vaja.

Lahkumised

2010-10-16T12:59:00.002+02:00

See nädal olen pidanud võitlema pisarate ja kurbustundega. Teisipäeval tuli justkui ämbritäis vett kaela- nimelt teatas minu esimese lapse esimene õpetaja, et ta lahkub töölt. See kõik toimus peale seda kui meile(st lapsevanematele) oli koosolekul sisse süstitud positiivsust ja lõpuks ometi rahu ja häid õpetajaid, mis toovad kaasa stabiilsuse. Olgu öeldud, et aasta tagasi lahkus lapse teine esimene õpetaja ja see mõjus rusuvalt teisele õpetajale, kuna nende koostöö oli ideaalne nii omavahel kui ka meie kui lapsevanemate silmis. Järgnev aasta oli suht ebastabiilne, sest teine õpetaja oli pievalt oma lapsega haiguslehel ja iga päev kohtas rühmas nö võõrast nägu. See aga salaja mõjub ka lastele ja loomulikult meie allesjäänud heale õpetajale. Septembri alguses õnnestus meie rühmale leida uus ja hea, tugev õpetaja. Kõik olid täis lootust ja saabumas oli ometi kord nö rahu ja siis lendas see kõik taas kildudeks. Oleme (nii lapsed kui ka vanemad) kuidagi kokku kasvanud selle õpetajaga ja paljude jaoks on ta enamat kui lihtsalt lapse õpetaja. Meil selline hea seltskond, ajame vanematega koos nö rühma asju jne. Mul oli ausalt öeldes tunne, nagu mind oleks maha jäetud ja vägisi kipuvad pisarad silma kui selle peale mõtlen... ka praegu. Kuidas siis see veel lastele mõjub... Ohh, raske on ja mis nüüd siis taas saama hakkab. Lapsed juba sellises vanuses, et vajaksid rahu ja stabiilsust ning see omakorda aitaks neil juba ka vajalikke teadmisi omandada, mis edaspidi vajalikud.
Ja nüüd tuli uudis, et meie seast lahkus( ses karmimas tähenduses) noor muusik Julia Botvina, kes ühtlasi oli ka meie lasteaias suht värskelt muusikaõpetajaks. Ma ei osanud kohe paralleele tõmmata, teine lapsevanem ütles. Ja ise veel mõtlesin uudist lugedes, et kuidas ta mulle nii tuttav nagu on. Sandra käest küsisin ja ta ütles,et ta suri ära ju. See lahkuv õpetaja oli neile rääkinud. Palusin ka meie armsal õpetajal ise oma äraminekust Sandrale rääkida, kuna pidasin seda õigeks. Ta oli rääkinud lastele ja peale seda vestlust oli Sandra läinud teiste taha, oli kuidagi eemalolev ja uinus ka otsekoheselt(tavaliselt pidi ikka kaaslastega susserdama jne). Kui aga mina küsisin Sandralt,et mis uudist, siis ütles,et ei midagi. Ju neile jõuab see kohale alles siis kui õpetajat ei ole ja ei tule ja kes teab, mis tagajärjed sel on ja mis reaktsioone esile kutsub. Kui teda septembri alguses 2 nädalat polnud, siis terve 1 nädala jäi Sandra lasteaeda hommikuti südamest nuttes, mida ta ei ole ammu teinud. Ta kusjuures tahab ise nii väga minna lasteaeda kogu aeg ja siis niiviisi kui ma hakkasin ära minema.
Minu süda on igatahes katki rebitud. Teised vanemad läksid ka rühma ja nutsid. Õpetaja muidugi ei osanud sellist reakstsiooni oodata, et lapsevanemad on shokis. Seda me tõesti oleme...

Tempo ja tegemised

2010-10-13T21:18:00.010+02:00

Minu käsitöölised tegevused on ikka õige harvaks jäänud. Mina ei tea , aga reaalses elus tempo aina tõuseb. Tahaks maha istuda ja puhata ja mängida a no kus sa sellega.
Kodus teen jooksvalt ikka korrastust, et ruumi saada, väikseid ümberkorraldusi. Otsisin siin vahepeal meie kaubandusest endale kummutit. Teadsin täpselt, millist tahan- no ei ole. Lõpuks leidsin just selline ON24-st ja ära ma sealt tellisin. Oleks siis nagu lapsele veidi sünnipäevaks, kuigi tegelikult mul ikka kingid ka talle olemas. See nagu rohkem endale, et tuba oleks korrektsem ja juba suuremale lapsele sobilik. Pipi majast oli neiuke lõpuks nõus loobuma ja maha ma selle müüsin.
Kuna aga olen ju kogu aeg tööl, siis edeneb see asjatamine tasapisi.
Eelmisel nädalavahetusel võtsin plaani maal ära käia. Mõeldud, tehtud. Riisusin veidi lehti ja vaatasin,et seda ma siin tegema jäängi. Võtsin muruniiduki ning lasin kõik üle, muru oli jälle parajalt kasvanud. Sai kohe kõik kenamaks ja korda. Nüüd seal muidugi jälle suur kiht lehti peal niikuinii. Kuna isa oli ka maal ja tegi peale tööd sauna, siis sain minagi varbad ja ennast peale tööd sooja pista, mõnus oli. Sandra jooksis ka ringi ja tegutses ning nautis maal olemist ja mõnusat ilma.
Õhtul tuli mul muidugi meelde, et me peame esmaspäevaks lasteaeda mereteemalise kompositsiooni viima. Pühap hommikul panime soojalt riidesse ning jalutasime tuulise mere äärde. Korjasime igast looduslikku nodi ja kodus siis asusime tegutsema.
Sandra nõudis laevukese tegemist. Valmis esimene töö, mis sai nimeks ''Vana karile sõitnud purjekas''. Ja tal oli kindel nõudmine- puri peab olema punane.

(häh, blogger keerab jälle seda pilti niiviisi).

Kuna hoog oli sees, siis tegi Sandra veel teise ja kolmandagi lihtsama seade.
''Meritähtede kodu''-

Pakkisime nad siis kasti ja tormisel esmaspäeva hommikul toimetasime lasteaeda.
Vahepeal sai siiski ka 1 müts valmis tehtud:

Ja siis tegin ma eile enda jaoks paar tunnikest. Nimelt registreerisin Fimo kursusele. Väga mõnus tegemine oli. Valmisid sellised ehted:
Ääretult vahvad, peaks seda teemat nö edasi arendama aga kust võetakse see aeg???
Järgmise nädala laupäeval igatahes on plaanis veel väike paartund endale. Siis lähen Viki tekstiili maalimise kursusele.
Kel huvi, tulge ka !
TEKSTIILI MAALIMISE KURSUS

Rootsi Wärk

2010-09-25T00:32:00.003+03:00

Vaatan siit ja vaatan sealt, no ei näe mina selles muud kui Rootsit. Sattus kuidagi selline värvikombinatsioon mütsile. See müts tahaks veel midagi... Mõtlen siis edasi.

Suvi lõpeb

2010-08-31T22:07:00.003+02:00

Hmm, mis ma oskan öelda- suvi taas läinud lennutiivul ja mul on kohe täitsa kahju. Külm on ka, mulle sobiks ikka kraadid üle 20. Igatahes vabandan, et pole blogisse sissekandeid teinud, lihtsalt nii palju on muud kogu aeg teha. Aga küll ma kord võtan end kätte ja lisan siia veidi infot meie tehtud toimetuste kohta.

Puhkus

2010-07-18T00:08:00.002+03:00

Puhkan 19-25. juuli.
lühike ta on aga asi seegi, arvestades asjaolu, et ma pole miski 2a ju puhanud.
Plaanid tehtud, piletid ostetud. Täna pakkisin veidi asju, et homme siis ajutiselt nagu linnakoju kolida. Esmaspäeva hommikul sõidame perereisile Soome. Kolmapäeval aga Sandraga kahekesi Aegna saarele puhkama. Issit ei saa kahjuks kaasa võtta, kuna tema nädala lõpuni tööl... nagu ikka.
Ehk saan mitu päeva randa ning ujuma, see on ju põhiline ! Ja no Aegna kohalikud elanikud ju ka vaja üle vaadata, eelmine aasta jäi mul vahele.

Köögi tekitamine

2010-07-10T11:26:00.008+03:00

Eelnevalt on juba veidi juttu olnud sellest, et mul oli soov tekitada endale ka siia suvekoju köögi moodi ruum. Enne oli nagu oli, rohkem ladu. Abiks 2 asjalikku meest ja nii saigi kipsplaat seina ja see pahteldatud ning seinexiga kaetud. Nüüd vaja üle värvida, aga pole sellist aega leidnud. Mehed ehitasid olemasolevatest materjalidest mulle tööpinna ning nüüd on kohe mõnus selles ruumis toimetada võrreldes enne olnuga. Käsitöö missugune.
Pildid ruumist enne:

Pildid nüüd:

Kunagi siis ka pildid ''köök valmis'', sest praegu ta veel ju pisut pooleli.

Juuni läbi

2010-07-06T00:13:00.007+03:00

Suvekuud mööduvad kiirelt, liiga kiirelt.
Tehtud ka juba üht-teist aga ikkagi.
Jaaninädal oli mõnus, eelkõige selle pärast, et sai pisut kauem vaba ja kodune olla.
Jaaniõhtul tegime hoolega tööd ja nö maha istusime alles kella 19-20 ajal. Magama läksin alles hommikul, kella 5 ajal. Ootasin ära kuni Margus üles tõusis, et talle varahommikust kohvi ja võileiva pakkuda. Nimelt pidi ta kella 5ks tööle minema.
Ära sai katsetatud minu idee järgi tehtud laud metsa all lõkkepaiga kõrval.

Maha saetud puule panin peale ühe puidust plate, mis on minu vanaisa kätetöö, kes juba 1988st aastast surnud on. Margusel tuli hea idee panna plate peale kahhelkivid, mis meil niisama just seda õiget aega ja kohta ootasid. Mu meelest igati vahva laud ja vast on ka vastupidav. Kasutada on küll hea.
Jaaniõhtul ja nii mõnelgi teisel õhtul oleme ikka ja jälle kohtunud siiliga. Sellise suur ja julge:

Nädalavahetusel sai tehtud tööd ja ka lebotatud. Laupäeval ehitati mulle uut kööki. Ise pahteldasin, lihvisin ning läksin nii hoogu, et 1 ruumi remondist sai 2 ruumi remont.
Nüüd mul tööpinnad ja oioi kui mõnus. Aga pikemalt kui asi päris valmis ja pildistamiskõlbulik.
Eile, st pühapäeval käisime perega rannas. Oh kui mõnus seal oli. Kõik käisid ujumas ja tundsid soojast mereveest ja säravast päikesest rõõmu. Ujumas käisid ka kohalikud kitsed :

Ehk tuleb selliseid päevi veel. Mõtteid on aga vaba aega ple...

Jaaniaeg 2010

2010-06-22T22:17:00.002+03:00

Taaskord on aeg kiirelt läinud.. tea, kas nüüd hakkabki nii minema ?
Kuna ei ole juba ammu-ammu puhata saanud, käisin veel esmaspäeval tööl ning siis otsustasime, et teeme endale lühikese jaanipuhkuse. Juba reede õhtul tulin maale ja esmaspäeval käisin siit tööl. Nüüd vist jäämegi siia elama taas mõneks ajaks, sest reede õhtul teatas Sandra, et tema enam lasteaeda ei lähe, tal nüüd puhkus. Ma küll olin arvestanud, et veidi veel käib a no kui nii öeldakse... Laps on hommikust õhtuni õues ja tundub, et esialgu see talle meeldib. Oleks vaid ilmad päiksepaistelisemad ja paremad.
Täna tegin juba jaanilaupäevaks mõeldud kooki. Eks näis, kas ja kuidas see välja tuli, ega täna saa siis proovida. Tegin Jaana soovitusel küpsetatud toorjuustukooki, näis, kuidas siis mul välja kukkus. Pealtnäha küll isuäratav.
Selle aasta jaanipäev tõotab tulla perekondlik ja rahulik. Kes on meil siin mõlemal päeval hommikul kella 5st tööl.... aga ega see takista teiste hommikuni tiksumist... pole ma ju enne isaga koos jaaniõhtut veetnud. Vaja ju maailma asjad kõik läbi arutada :P
Kõigile igatahes mõnusat Jaaniõhtut ! Meil juba minu uitmõttest tekkinud uhke kokteilitoetamise laudki metsa all püsti. Pildid hiljem.

Mõtted teoks

2010-06-05T00:58:00.008+03:00

Arvuti sai korda uue laadija ostmisega.
Paaril viimasel nädalal küpses peas üks mõte ja nüüd viimaste päevadega jõudsin töö juures nii kaugele, et mõttest sai reaalne toode. Mul juba esimene eksemplar olemas ning seljas tundub igati mõnus ja kerge, lahe suvetoode.
* Tuunika ''Valjala''

Sellele sai juurde tehtud sama mustriga pearätik ja koos on nad väga vahvad.
* Pearätik ''Valjala'', must
Universaalne suurus(täiskasvanuile ja miks ka mitte lastele).

Rohkem infot KODUKALT ja BLOGIST

Mul hea meel, et olen suutnud nüüd miskit ka korda saata.
Ahjaa, vahepeal sai üks tellimus valmis tehtud:

Üks läks tellijale, teine hetkel veel saadaval.
Saadaval siis see, mis sobib peaümbermõõdule 50cm ja enam-

Homme lähen oma vanaema juubelile ning peale seda sõidan maale koos isaga. Margus juba maal, kuna tal väike puhkus. Tahaks ka.

oh

2010-06-01T19:46:00.002+03:00

Päevad taas kiirelt möödunud. Tööd tehtud nii et arvuti vigaseks läind. Mingi hetk avastasin, et aku enam ei lae. Arvasime, et ju siis on aku viga, et enam voolu sisse ei võta. Delli poes uus aku 1800 krooni, leidsime inimese, kes tellis kuskil välismaalt ja saime 700ga. Suur vahe. Panime külge ja soovitati aku tühjaks laadida ja siis uuesti nullist täis laadida. Pilt läks taskusse ja kui uuesti arvuti tööle panin, jälle kisab. tere tore, akut nagu taga pole, st ikka ei lae. Viga siis vist ikkagi laadijas ja mul nüüd mahavisatud 700kr. Jama. Ja saaga jätkub nagu näha.
ega muud uudist väga polegi. Nädalavahetusel sai maal tööd tehtud ja pühapäeval kodus koristatud.
Eile käisime Mari-Ly sünnipäeval. Sandrale väga meeldis, vähemalt nii oli näha ja nii ta pärast ka mu küsimise peale vastas. Aitäh kutsumast !

Puhka rahus armas kasuisa, aitäh sulle!

2010-05-20T22:47:00.004+03:00

Olemine pole just kiita. Täna olid kasuisa matused.
Viimastel aastatel ma temaga ei suhelnud teatud põhjustel ja kiire elu tõttu. Aga eks ta oli just ise selles süüdi, et tema lähedased temast kaugenesid. Ei hakka siinkohal asja lahkama. Kuna mu pärisisaga on suhted aina soojemaks ja tihedamaks aastatega läinud, siis ei tundnud ka erilist vajadust. Seetõttu ei osanud ma ka oodata, et see tänane päev mulle emotsionaalselt nii raskeks kujuneb. Kasvasin ju ma temaga koos ja oli ta mulle 100% isa, ma ei saa mitte millegi üle kurta. Tean, et ta pidas minust lugu ja mina temast samuti. Ei olnud ühtegi seika, kus ta oleks oma päris tütrel ja minul nö vahet teinud kui me koos kasvasime.
Mälestusteenistusel pidin seisma esiritta ja vaatamata sellele, et arvasin tugev olevat, pisarad aina voolasid ja voolasid. Seda märkasid vist paljud, sest paljud tulid ja kallistasid mind. Oeh, praegugi pisarad voolavad. Ju mu sisemised tunded olid ja on nii tugevad.
Ka Sandra märkas ja küsis, et emme, miks su põsed märjad on. Üritasin siis seletada talle ja lubasin ta homme surnuaeda viia, sest teda täna kaasa võtma ei hakanud. Laps kallistas mind.
Homme taas argiellu ja õhtul sõidan maale ära. Eks sellised asjad väsitavad.

Vaiksed õhtud

2010-05-16T22:34:00.004+03:00

Reede õhtul lõpetasin varem, kiirelt mõned asjad kokku, poest läbi ja maale. Maal korrastasin maja, kütsin ahju ja tegin kaminasse tule. Õhtul istusime Sandraga õues terrassil. Mina vaatasin taevasse. Sandra uurib,et mis ma vaatan. Aga ega ma vaadanudki midagi konkreetset, kuulasin imekaunist linnulaulu. Sandra siis ütles, et ta kuulab ka, et see ju ööbik ! Ma ei teadnudki, et ta sellist lindu teab. No ööbik see vist polnud aga ilus oli küll. Järgmine päev tegin ohtralt aiatöid- maasikapeenrad said kõik rohust vabaks ning taimed uuesti istutatud. Paar lillepeenart sai tühjaks kaevatud ja lilled uude asukohta istutatud. Üks peenar aga sai suuremaks. Sellele pidin lausa labidaga kallale minema ja murukamarat sakutama. Õhtul tegin sauna ning hiljem istusin taas terrassil. Sandra soovis ka tulla. Istusime siis kahekesi ja märkasime nahkhiirt. Mõne aja pärast korraga kahte ja siis ühtäkki hoopiski kolme nahkhiirt pea kohal kibekiirelt lendamas. Ahjaa, enne nägin just üht suurt siili ringi sibamas. Konni ja sisalikke ja kasse nägin ka, et siis kõiksuguseid loomi. Täna võitlesin võililledega eilsele jätkuks. Siis pesin koos isa ja Sandra oma auto puhtaks, sest see oli saanud puudelt tulnud jubeda ''siirupikihi''peale. Igatahes vägagi tegus nädalavahetus oli.
Enne tegusat nädalavahetust sai üks müts taas valmis tehtud ja viimistletud. Mõeldes oma kunagisele imevahvale siiami kassile-
müts nr.12 ''Siiami kass''

See müts on mulle kuidagi eriti südamelähedane. Mõned asjad ja olevused lihtsalt lähevad hinge.
Kuna reedel sain teate oma kasuisa surmast, siis on üldse mõtted ja olemine selline tavapärasest teistsugune. Mõtted uitavad kadunud armsate inimeste ümber ja meenutades neid. Laupäeval terrassil istudes vaatasin taevasse ja mu mõttes oli moment, et näen kedagi pilve äärel istumas...

Köhane emadepäev

2010-05-09T23:14:00.005+03:00

Eile käisime maal. Ilm oli ju enam-vähem ja maal täitsa soe ka. Kusjuures tegemist oli nii palju,et ei tulnud meelde kraadiklaasi üldse vaadata. Mehed võtsid ette kasvuhoone klaaside eemaldamise. Mina aga hakkasin maja ühte otsa(seda ruumi, kuhu tahan omale köögi tekitada- mehed lubasid aidata) puhastama. Viskasin üksjagu asju ära ja laud sai kohe puhtaks. Kuna mässamist jagus, ei jõudnudki ma eluruumideni eriti. Ja ma poleks seal väga saanud tegutsedagi, kuna isa pani toas riidekappi kokku. Nüüd saan ma suvel ka enda riided kappi panna. Enne mul see võimalus puudus ja mu riided vedelesid tavaliselt tooli peal ja spordikotis. Eks see riietemajandus võta nüüd oma aja, eile ma sellega tegelema ei hakanud. Tegin vahepeal hoopiski süüa ja sõime perega värskes õhus kerge lõuna. Margus võõpas kasvuhoone raamistiku roostesurmaga üle ja see sai enneaegselt otsa. Siin-seal veel nipet-näpet ja ta arvas, et läheb linna ära. Olime eile 3 autoga. Marxi autos oli kasvuhoone jupid. Sandra tahtis koos issiga minna. Läks. Siis asus mu isa linna poole teele. Mina jäin siis veel üksi maale. Kiiruga rohisin miski 6 erinevas mõõdus peenart ära ning sättisin väikeste maasikate taimed põõsa alla ritta. Ise nad sinna eelmistel aastatel kasvama on hakanud ja kandsid vilja terve suve, u külmadeni välja. Tegin neile siis ruumi, kui neile seal meeldib. Lapsel iga päev väike magus suutäis põõsa alt võtta. Tulema sain alles peale kella 20. Teha oleks olnud seal veel palju. Linnas lipsasin poest läbi ja juba palus laps issil telefoniga küsida, et millal ma tulen. No jõudsin u 21:30. Mul hea meel, et sain üsna palju ära teha. Täna pidime ka minema, aga kuna Sandra nii jubedalt köhib aeg-ajalt ja ilm oli ka tuuline ja külm, jätsime minemata. Marx läks ise, ta tahtis kihi värvi veel kasvuhoonele peale tõmmata. Oli külm jah olnud, täna tuli soe jope selga panna.
Mina siis koristasin ja pesin pesu ning olin niisama mõnusasti kodus. Nüüd panin Sandrat miski 2h magama. Lapsel nii kuiv köha, et muudkui köhib ja proovi siis magada. Andsin üht ja teist ja käisin juttu rääkimas ja silitamas- ei aidanud. Siis tegime sooja jalavanni. Ta küll ei tahtnud aga pika veenmise peale me need varbad sinna sisse saime. Soojad sokid jalga ja nüüd sai laps lõpuks magama jääda. Lasteaial igatahes taas kriips peal. Näis, mismoodi siis edasi kujuneb see asi.
Plaane oli tänaseks rohkem aga noh, nagu ikka- ei jõua kõike ma tehtud, mis tahaks.

Maikuu

2010-05-04T23:29:00.002+03:00

Uh, mis kohutav ilm meid täna tabas. Üritasin Sandrat üles ajada, et lasteaeda sättida a no asjata. Laps nii magusasti magas. Lausa kahju oli teda sakutada. Kuna ta sellele ei reageerinud ja silmad tegi lahti hoopiski meie pere meesisik, siis vaikselt arvas ta, et las laps magab, ta kella 15ni kodus. Nii ma siis hommikul üksi läksin. Täna oli palju sebimist. Veidi kontoris olemist, seejärel arenguvestlus lasteaias. Sain taas teada, et Sandra on jätkuvalt tubli ja asjalik ja omab konkreetseid mõtteid ja on hea sõnavara ning grammatikaga. Samuti meeldib tal teisi suunata ala sina teed seda ja nüüd teeme nii jne. Väike direktor meil kodus kasvamas.
Peale arenguvestlust tulin koju ja võtsin lapse endaga kaasa. Tegin töösõite. Sandral meeldib autos kaasas sõita ja nii ta ei sega ka mind. Saime vajalikud asjad aetud.
Õhtul käis laps maabermajas külas lasteaiakaaslasel. Homme ikka lasteaeda, kuna rühmal kavas minna mänguasjamuuseumisse.
Nädala lõpus on emadepäev. Ma suurt tähistamist ei plaani. Vaja maale minna kui ilm vähegi lubab. Need, kes aga emadepäeva veidi rohkem tähistavad ja ehk mõnda kingitustki vajavad, need võiksid piiluda me kodulehele www.artke.ee
Meil seal üks uus muster ja palju uusi tooteid.

Siuh

2010-05-02T22:43:00.002+03:00

Eile käisime korra maal. Sandra sai natsa ringi joosta, kiikuda. Margus teostas mõõtmisi ja mina siis sain pisut riisuda. Ega muud ei teinudki. Muld oli ju märg ja mudane, ei hakanud end liigselt määrima, kuna oli plaanis peagi linna tagasi tulla. Muru sees kaevasin üles sinna kasvama hakanud priimulad ja istutasin need nüüd linnas koridori ukse ette peenrale. Maal muidu suvel sõidan muruniidukiga maha, siin ehk neist rohkem silmailu. Kiisal meil peenratel priimulaid küll.
Täna koristasime Sandraga ja siis läksime õue. Mina panin pesu kuivama, tema lippas liivakasti. Hiljem viisin tühja pesukausi tuppa ja tulin tagasi õue. Istusin veidi liivakasti äärel ning siis pisut jalutasime. Kuna tuuli oli aga täna küllalt tugev ja külm, siis tulime peagi tuppa ära.
Ehk on järgmisel nädalavahetusel parem ilm ja saab pikemalt maal olla. Kavas kasvuhoone uuendus ja muu vajalik.

Kostüümipidu

2010-05-01T23:54:00.002+03:00

Jõudsin õigeks ajaks valmis ka mütsi lepatriinule:

Mõlemad putukad siin koos tegutsemas:

Pidu sai peetud, kuigi mõne aja pärast hakkas sellist seenevihma tulema. Lapsi see küll ei häirinud.

Kostüümide õmblemine

2010-04-28T21:45:00.004+02:00

Täna tulin koju, sõin õhtusöögi ära ja alustasin kostüümide tegemist. Materjal oli olemas, tuli vaid näpud tööle lasta. Paar tundi mässamist(no ma traageldasin ja õmblesin, ei ole proff õmblemises) ja valmis nad olidki. Mesilase kostüüm oma lapsele ja lepatriinu kostüüm lasteaiakaaslasele. Lepatriinu kostüüm veel pisut pooleli, teine agar ema teeb homme ise lõpuni, st paneb täpid külge, reguleerib vastavalt oma soovile, muidu ma ei jõua lepatriinule mütsi valmis. Pidu pidi õues olema, siis see seab omad piirid.
Sandra käis ja vaatas ning küsis, et kas ta võib juba sumiseda. Alguses kui keep veel pooleli, sumises ainult mütsiga, sobis küll. hiljem sai siis koos keebiga ringi lennata. Tundub, et emme mõte mesilane olla, meeldib hästi. Ja mis saaks emmele veel rohkem rõõmu pakkuda kui lapse rõõm.
Valmis sumisema-

Talveunest ärkav lepatriinu, kes ei ole oma täppe veel üles leidnud-

Reedeks kostüümi

2010-04-27T22:00:00.005+02:00

Täna lugesin lasteaias, et reedel pidu. Vaja kostüümi. Kas siis mõni putukas või hea haldjas või hea nõid. Võtsime ühe teise emaga kampa ja tema juba käis täna kangapoes materjali hankimas. Oleksin ise läinud aga ta pakkus, et läheb. Eks me siis kahepeale teeme lastele midagi. Meil küll eelmisest aastast nõiavärki on aga seekord tekkis mõte, et laps võiks mesimumm olla ja teise lapse soov oli kindel- lepatriinu. Sandrale meeldis mõte mesimumm. Emme tegi õhtul valmis mesimummule peakatte. Ohverdasin ühe tellija mütsi aga eks ma siis talle pean uue tegema. Ka lepatriinule tuleb kiirelt peakate teha ja ehk olen homme nii tubli, et teen siis keebid ka valmis.
Poolik mesimumm:

Laps igatahes juba küsis, kas ta võib veidi sellega toas ringi sumiseda.
Mul oli täna õhtul hea laps, käis ja kallistas ja silitas emmet. Nii armas. Lasteaiaski lippas ise tuppa riideid vahetama ja tuli kenasti käest kinni minu kõrval rahulikult koju. Hm, imelik suisa. Loodan,et see oli lihtsalt üks asjalikkuse ja headuse ja hoolivuse märk, mitte miskit taas tervisega. Ptui-ptui-ptui.

Esmaspäev

2010-04-26T16:10:00.002+02:00

Ärkasime täna varakult,et end valmis sättida lasteaeda ja tööle. Olime juba riided ja hommikust söömas. Äkki teatas Sandra,et ta ei taha lasteaeda minna. Eks hingamiskanalid olid kinni ja olemine just mitte kõige parem. Lapsel tuli kohe pisar silma. Kuna issi tuli meil hommikul kella 6 paiku töölt, siis sain täna lapse koju jätta. Ka endale tegin täna lühema päeva ja tulin juba peale kella 15 koju. Käisime seejärel postkontoris ning istusime õues sooja päikese käes. MM, kui mõnus. Nüüd teen tööd edasi ja siis õhtusöök jne.

Kelmikad mütsid

2010-04-25T21:54:00.007+02:00

Täna veetsin päeva kodus, põhiliselt koristades. Sandra ka hoolega aitas, nühkis vabatahtlikult siit ja sealt, tassis kausiga vett kohale ja puha.
Sain aega ka käsitööga tegeleda. Täna said lõplikult valmis lausa 2 mütsi. Mul ikka tavaliselt mitu tk korraga käsil või siis vähemalt ühte teen ja teine kuskil ootab oma aega või nii.
Seekord sellised:

Müts nr.8 ''Wally''

Sandral läks küll silm särama kui küsisin, et kas tahad ka Wally mütsi proovida. Ta arvas, et tuleb niiviisi poseerida, st tõstab suunurke ülespoole :P

Müts nr.9 ''Värvidemäng''

Eile tuli äkki selline mõte, et teeks ühe sellise hästi rõõmsavärvilise mütsi. Seda oli hästi rõõmus ka teha kusjuures, read lausa jooksid käes. Eks eilne kevadlillede plats maal inspireeris vist ka veidi. Algselt oli plaan teha müts ''vikerkaar'' aga näppu jäid ka pisut teised toonid. Eks siis seda ''Vikerkaart'' jõuab ka vast teha. Lastele ju sobivad sellised rõõmsad ja kelmikad mütsid. Nad ise ka ju kelmikad ja säravad.. kui just parasjagu jonnituju vms sellist pole külas.

Mõtted

2010-04-24T15:52:00.002+02:00

Tükk aega pole siia midagi kribanud. Lihtsalt päevad on möödunud kiirelt. Sandra nüüdsels siis saanud nädala taas lasteaias käia ja nüüd tal nohu. no oligi juba taas täpselt nädalakese saand olla.
Täna käisime korraks maal nagu eelmiselgi nädalavahetusel. Kuna õues on siiski veel külm, ei saa sinna kauemaks jääda, kuna maja ju ka külm ja rõske. Paar tunnikest värskes õhus mõjus igati hästi. Kui eelmisel korral üritasin kiiruga veidi ümbrust korrastada, siis täna olime niisama ja panime isaga mõningaid ''projekte'' suveks kirja ja arutasime läbi. Tahan kasvuhoonet uuendada, ehitada ehk välikäimla ja kööginurga korrastada-lõpetada ning muidu veidi ümberkorraldusi teha.
Metsaalune tuleb samuti korrastada ja tööd aias käivad niikuinii asja juurde. Et selline mõtterohke laupäevahommik. Nüüd tunnen,et ega täna suurt nagu jaksagi teha. Veidi vedelen ja vaatan telekat, heegeldan ja söön jäätist. Eks selliseid lõõgastavaid päevi peab ju ka olema.

Kitty ja kibekiire

2010-04-14T22:26:00.005+02:00

Ka selline värvikombinatsioon mõlkus mõttes ja tehtud ta sai. Järjekordne armas mütsike mõnele armsale väikesele tüdrukule kevadeks/suveks. Müts nr.7 ''Kitty türkiis''.

Käisin eile hommikul Sandraga verd andmas. Laps tundis juba majja sisenedes, et miskit hakkab toimuma ja küsis,et emme, kas sina lähed teed end terveks? Ise mitu korda ütles,et ta on juba terve, et tal ei ole vaja. Üritasin jutu kõrvale viia ja rääkisin muud aga eks ta aimas. Ma ei hakanud eelnevalt talle rääkima, mis ta ikka terve tee hirmu tunneb. Üleval oli pikk järjekord aga meid võeti vahele, et laps ei peaks ootama. Kutsuti lausa teine laborant. Sandra muidugi näitas iseloomu, üritas kätt ära tõmmata ja kisas a see oli jonnikisa. Ma hoidsin jõuga kätt paigal ja sa katsu siis verd sealt kätte saada kui keegi surub kätt. Lõpuks need mõned tilgad me kätte saime. Kui lapse lahti lasin, läks nägu mossi ja läks ruttu uksest välja ooteruumi. Pisaraid ei old kuskil, need kuivasid hetkega st ei tuld südamest see nutt. Trots oli sees ja ütles,et lähme alla. Seal sain jutule taas temaga pakkudes talle vahvast aparaadist vett juua. Õues juba asi ununes, sest ega tegelikult see polnud ju nii hull. Täna ma muidugi unustasin arstile helistamast. Katsun homme tublim olla. Samuti olin täiesti unustanud, et pean homme päeval vahepeal lasteaias arenguvestlusel käima. Õhtust meeldetuletusmeili lugedes see siis meenus. Ja ma mõtlesin,et saan homme terve päeva rahulikult tööd teha.
Täna, heh tegelikult juba eile vaatasin,et üks autokumm on veidi tühjem. Mõtlesin,et ehk on maastik auto ratta all ebaühtlane, sest vahel jääb sellisele kohale parkides samasugune mulje.
Kui ma siis olin Sandra vanaisa hoole alt üle võtnud, hakkasin kodu poole sõitma. Kodu lähedal mõtlesin,et ma ikka keeran statoili sisse ja vaatan seda asja. Panin vooliku külge ja õige pisut pääses ventiili vahelt veel õhku välja ja kumm oli täitsa tühi. Hetkeks tabas mind pisuke paanika. Laps oli ju autos ja magas sügavalt, et mis ma nüüd siis teen. Pumpasin kummi täis, helistasin kogemata kõigepealt valele isikule ja siis õigele. See viimane oli õnneks tööl, st rehvifirmas, kes asus minust 5min tee kaugusel. Sõitsin sinna ja 5minutiga, ratast alt võtmata parandas ära. Ma nimelt ise Statoilis avastasin,et kruvi on kummi sattunud. Tänapäeval ikka igast vahvaid asju välja mõeldud, paned spets asja sinna auku ja ongi jälle ok ja peab. Seekord läks hästi. Ja eks need kõik mitmesegased asjad ongu mu peakese pisut sassi ajanud.
Homme viin Sandra ämma juurde ja sinna jääb ta 2ks päevaks. St et mul on homme õhtul lapsevaba õhtu. See muidugi möödub kiiremini kui tavaliselt aga hea on vahel ka vaikuses ja rahus kasvõi pisut aega olla.
Ja nüüd peaks magama minema, kiire päev taas homme ees.

Kingsepp ei jää alati paljajalu

2010-04-11T23:13:00.006+02:00

Mõni aeg tagasi tundsin õues, et talvise mütsiga juba natuke liiast aga kuna mul siin olid kõrvaprobleemid ja kevadine tuul tundus jahe, siis arvasin,et äkki peaks vahepeal endale ka ühe mütsi tegema. Et siis õhema ja kevadisema, kuna mul selline puudus. Mõeldud, tehtud. Haarasin kevadpühade aegu omale külla kaasa heegelnõela ja mõnusa ülihea lõnga. Kas ma külas heegeldasin, vat ei mäletagi aga mõte ja tahtmine püsis ning algus sai peagi tehtud. Kuna olime nüüd pikalt tubased, siis tegin tasa ja targu kõigi teiste toimetuste kõrvalt. Alguses sai liiga sügav, paar rida harutasin üles ja paras ta oligi. Selline lihtne müts aga kuna lõng on siuke hästi hea ja kvaliteetne, siis on ka müts vägagi mõnus. Kui tekib tahtmine saan talle veel mingi lillekese vms külge pookida. Esialgu jääb nii.
Aga tegelikult on tal kandmisvõimalusi mitu. Tahan venitan siit, tahan hoopis siit(selline veniv lõng on).

Täna juba käisin sellega õues ka. Mina väga rahul. Põhiline ju, et isetehtud !

Nädalavahetus

2010-04-11T16:56:00.002+02:00

Eile oli Sandra veel üsna tuim, ent paranemise märke oli näha. Nimelt küsis ta ise ploomimahla juua, samuti nokkis veidi seda ja teist... no sellise linnunokatäie muidugi. Välja ei tulnud ka miskit nii nagu ei peaks.
Mina eile hoogsalt koristasin. Päike oli väljas ja isegi toas olles energiat rohkem. Kuna ka täna oli samasugune ilus ilm, jätkasin samas vaimus. Mitu masinatäit pesu, põrandad, sättimist siin ja seal. Täna läksime ka õue. Küsisin Sandralt,et kas tahab ka tulla. Ehk toob värske õhk ja päike veidikenegi roosat jumet lapse näole. Võtsime tõukeratta ka kaasa. Mina pesin autoaknad suurest tolmust puhtaks, Sandra pisut luuras maja taga päikse käes, sest maja ees oli üsna jahe tuul. Hiljem vahetas ta ratta liivakasti mänguasjade vastu ning oli veidi aega ise liivakastis. Mina hakkasin akna taga olevat põõsaalust ja rohulapikest puhastama. Sireli võsud lõikasin ära ja pikemad kasvud põõsa ülalt. Kui need lehte kõik lähevad, siis Sandra toas üsna pime. Viisin oksad ära, tõmbasin rehaga üle ning aknaalune sai ilus. Eks maalgi ole vaja seda kõike teha a no kus sa siis saad minna. Võitle siin igasuguste asjadega.
Homme lähen ise arstile raporteerima ning siis tööle. Mis Sandrast saab- ei ole veel seisukohta võtnud. Homme on veel kindlalt kodus aa edaspidi ???

Üle mõistuse

2010-04-09T17:50:00.002+02:00

Esmaspäeva õhtust saadik on meil siis taas haigemaja. Sandra tõbine. Kolmapäeval oli laps juba üsna ok. Eile õhtul hakkas uuesti pihta. Vaeseke istus potil ja nuttis, sest nagu ma aru saan, tagantpoolt ei tahtnud midagi välja tulla, kuigi tunne oli. Laps istub ja nutab, et pepu valutab. Öösel see ''ralli'' jätkus. Ka hommikul joodud mahl ja tee tulid kõik välja ja seda siis eest otsas. Laps, kes tavaliselt ei püsi üldse paigal ega tasa, on näost valge ja vahepeal täiesti vait. Kella 12 ajal päeval jäi magama ning ärkas alles kella 16 paiku. Istus taas potil ja nuttis õnnetult. Pakkusin mustikakisselli. Isuga jõi poolest tassitäiest poole ära. Läks mõni aeg mööda ja see kõik tuli suu ja nina kaudu välja. Jube ebamugav ja ehmatav lapse jaoks, vahepeal tundus, et tal jääb hing kinni, värises ja vehkis. Uuh, jube. Hoidsime Margusega kahekesi teda kinni. Nüüd taas magab ja kell on 19.
Margus laekus ka eile poolest päevast koju, sama viirus vaevamas. Tänagi vahetas oma töövahetuse ära. Mõtlen hirmuga, kas mind on tabamas sama saatus.
Ja et sellest kõigest veel vähe oleks- täna teatas mulle üks Sandra lasteaiakaaslase ema, et lasteaias on üleval silt- ettevaatust, sarlakid. Kas saab veel hullemaks minna. Mul ei ole enam sõnu, nii ei saa ju elada, ausalt.

ou mai gaad

2010-04-06T19:23:00.002+02:00

Esmaspäeva õhtul ruttasin lasteaeda. Ilm oli soe, tuju hea- kas tõesti tuleb nüüd siis lõpuks kevad?
Õpetaja lausus, et Sandral pidi kõht lahti olema, et lasteaias kõhuviirus liikvel taas. Korra me juba seda põdesime, terve pere järgemööda. Laps oligi õhtul loid ja imelik. Õhtul oksendas esimest korda, öösel veel ja palavik oli ka. Iga tunni järel istusime üleval. Palavik ei kadunud ka täna. Oli seda nüüd veel vaja. Sandra sai siis taas vaid nädala lasteaias käia.

Ma ise ju virelen nohu tagajärgede käes ka juba nädalaid. Täna käisin kõrva-nina-kurguarstil, vaadati ja tehti kuulmisuuringud. Turse on mega aga hakkab nüüd siis tasapisi ikka järele andma. Apteegis juba küsiti mu käest, et mis siis täna ''Menüüs'' on.
Ja püüa siis tegeleda kõige muuga, mis eluks vajalik ja mida hing ihkab...
Oh, tuleks ometi päike.

Kevadekuulutajad

2010-04-04T18:23:00.006+02:00

Nädalake möödas ja päikest ikka pole. Mis kevad see on. Kevade juurde käivad ju ikka ka kevadkuulutajad kõikvõimalikku sorti. Kuldnokad istusid 2 päeva järjest mu akna all põõsal ja laulsid. Töö juures akna all sirgusid silmnähtavalt esimesed märtsikellukesed.
Ka mina tegin ühe kevade kuulutaja. Sellise rohelise ja vahva- kaitseb sinu last ning teeb meele rõõmsaks. Käib kaasas kevadel, suvel ja sügisel. Välja näeb ta selline:

Peaproov ka tehtud. Siin pildil konni kaks on:

Pühad möödusid meil kenasti. Reedel viibisime mu ämma juures, seal käisime ka täna korra lõunasöögil. Laupäeva hommikul värvisime Sandraga koos mune. Ikka sel vanal heal viisil- munavärvide ja pintsli abil. Mõnus kunst oli. Lapsele meeldis ka. Toksida meeldib mune samuti a vat muna ta ise ei söö. Ei tea mina, kust tal selline arusaam, et muna talle ei maitse, olgu see siis keedetud või praetud. No ega ma sunni ka. Omletti õnneks ikka sööb, teen siis aeg-ajalt seda.
Munad said värvitud, panime riidesse ja siva bussipeatusesse. Buss tuligi kohe. Istusime bussi ja sõitsime pisut. Väljusime kesklinnas. Mõte oli minna lapsele üht korralikku kevadmütsi ostma. Fliismütsid nüüd juba liiga soojad, õhukesed kevad/suvemütsid veel nagu vähe. Stockmannis proovisime nii üht kui teist ja laps valis välja ja emme oli sama meelt, ühe kallima mütsi. Mõtlesin,et ok, olgu siis pisut kallim aga vähemalt selline, mida laps meeleldi kannab ning mille materjal ja istuvus imehea. Kivati puuvillane müts ja puuvillane krae tulid meiega kaasa. Hiljem käisime toidupoest ka läbi ning siis taas bussile. Kuna ma tööpäevadel sõidan vahel piisavalt autoga ringi, siis meeldib mulle nädalavahetusel vahel bussiga liikuda.
Ja ongi pikem nädalavahetus läbi. Ei hakanudki maale minema, kuigi mõte käis läbi. Sai kodus oldud ja pisut lõdvemalt võetud ja hea oli.

No kus on päike ja kevad ?

2010-03-28T12:53:00.006+02:00

Saigi siis eile hoogsasti toimetatud. Vahetasin kahes toas kardinad ning pesin ära 3 toa aknad. Teate kui valgeks läks. See sügisene, talvine mustus tegi ikka toa tunduvalt pimedamaks või mulle ainult tundub nii?
Sandraga koos tegime ka toapõrandad puhtamaks. Laps tegi oma toa ise, samuti oma toa aknalaua ning akna seestpoolt. Õhtul uhkelt rääkis sellest issile. No ta ise tahtis, ma ei sundinud ja see ju tore kui laps tahab teha.
Õhtupoole vaatasime telekat ja sõime õhtusöögi toas. Sandra nii kekkas, et jee, mulle meeldib kui me toas sööme. Tavaliselt ju ikka köögis. Meil söögituba pole. See mulle muidu meeldiks. Mulle meeldiks ka nt väliköök suvekodus. Oi kui ilusaid ma eile hommikul Kodusaates nägin. Kadedaks ajab lausa. No saaks ma sel suvel omale väikse söögitegemise nurgagi majja, mul oleks sellegi üle hää meel. Käis selline mõte läbi, et mis oleks, kui oleks...
Eile hommikul ja õhtul ei saand ma ka käsitöötamiseta. Mütsitoorikud siin:

Vaja sinna mõned asjad lisada ja taas 3 mütsi valmis. Eile sai ühe kallal veidi nokitsetud aga uni tuli peale ja uue mudeli väljatöötamine tahab veel katsetamist. Täpsemalt ei räägi, kui valmis, küll siis näete.
Täna enam väga toimetada ei viitsi, mingi kevadväsimuse moodi asi vist. Eks ilm on ka hall ja seetõttu ei ole särtsu sees. Mõtteid muidugi on, mida kõike teha võiks.
Aga tegelikult tahan ikkagi päikest. Küsisin hommikul Marguse käest, et miks päikest ei ole. Ta vastas naerdes- sellepärast et sa elad pärap....s, kus pole päikest ette nähtud. Eriti vahva eks. Ehh. Aga ikkagi tahan. Nii ma siis üritan suvemütside ja potipõllumajandusega endale siia kevadet tuua:
Minu madalad lillherned suveks pottidesse.

Ja siin kurgikesed, mida laps iga päev imetlemas käib. Ei old kavas neid üldse kasvatada aga aiandis jäi ette miski poolpikk kurk. Kohe tuli mõttesse kevadeti vahel Prismas müügil olnud poolpikad kurgid, mis imeõrna koorega ja imemaitsvad. Tahtsin proovi teha. Eelmisel nädalavahetusel Sandraga koos külvasime. Tema toas aknalaual kasvab muruke.

Toome värve !

2010-03-27T11:49:00.002+02:00

Hommik oli eriti udune ja hall siin kalda peal Pae puhkeala serval. Maad katab valge sulalumi, kaseokste tippudes seisavad veetilgad. Kõik nagu seisab.
Mina otsustasin, et täna meil asjad ei seisa, vaid muudavad asukohta ja sekka üritan pritsida kevadiseid värve! Vat selline tunne, näis, mis sellest välja tuleb.

Nädalake veeres

2010-03-26T22:40:00.002+02:00

Veeres taas selja taha, jäänud veel 2 päeva, mis veedan arvatavasti niisama olles.
Ilm ju hall ja tõbi ikka sees- eks need teevad oma töö. Sandra tunnistati täna tervenenuks, mind aga mitte. Nohu jäi mul kuhugi kõrvade vahele kinni nö, st kuulmine on häiritud. Ebameeldiv on olla. Rääkisin sellest siis arstile. Vaatas mu kõrvad üle ja huvitav-huvitav, see kõrv, mis ei kuule väga on puhas. Hoopis teine pisut paistes. Aga pahandus istub hoopis kurgus. Tea, kas ikka veel või jälle. Aga põletik sees ja krõbistan jälle antibiotse. Oh, ma pole kunagi nii palju haige olnud. Eks organism oli peale põskkoopapõletikku nõrk ja Sannu tõi uued patsillid koju, hakkasid hästi külge. Kui tavaliselt on kurk valus ikka hommikuti, siis seekord mul vastupidi, alles päeva lõpus hakkan tundma, et kurk teeb haiget. Oh, lõppeks see ükskord ja saaks nina päikese käes ometi soojendada.
Igatahes- palun ruttu päikest ja lilli!

Nädalalõpuraport

2010-03-21T19:05:00.008+02:00

Käisime reedel arstil. Sandral juba täitsa hästi, vaid hommikuti köhib hääle puhtaks ja aevastab. Päeval kõik hästi. Ise olen palju tõbisem. Ikka nuuskan ja eile nt oli kurk tulivalus taaskord, reedel lõi silmapõletik jälle välja ja isegi autoga sõites oli selline tunne, et pane või silmad kinni. Pikendati haiguslehte ja rohkem mu enda pärast vist. See mind aga koduseks ei jäta, tegemisi palju. Annab ehk vaid rohkem vabadust ja vabandust...
Ilm kah ju tatine, päikest pole. Oi, kuidas ma tahaks nina päikse käes soojendada. Ausalt. Eile olin täitsa teovõimetu, no nii hall ja uimane. Täna pisut parem, terve perega koristasime ja istutasin lilli ümber, külvasin mõned seemned.
Homme lähen põhjanaabritele külla, niisama end päevaks tuulutama ja ehk jääb miskit kena Sandrale kaasaostmiseks ette.
Ja lubatud pildid mütsist nr.5, mis sai nimeks ''Karuke''. Sobib lapsele, kel peaümbermõõt 50 ja peale ning hetkel saadaval. Juba on teine pooleli, seekord siis tellimustöö ja mõned tellimuse vist veel, vajavad täpsustamist.

Duubelhaiged ....jälle

2010-03-14T22:44:00.002+02:00

Sandra sai nädala ja 1 päeva lasteaias käia ja esmaspäeva õhtul kurtis, et kurk koledasti valutab. Nohu ja köha käisid sellega kaasas ja siis läks veel silm punaseks ja hakkas pläga välja ajama. No tere tore. Käisime silmaarstil ja perearstil ning kirjutati silmatilgad ning ma palusin endale haiguslehe.Reede õhtul tundsin,et mul on jube külm olla ja kurk oli juba hommikul imelik. Ka laupäeva hommikul andis kurk veidi tunda aga ma ei teinud sellest eriti välja. Õhtul taas megakülm ja kraadiklaas näitas väikest palavikku. Siis hakkas palav, palavik tõusis. Nüüd on kurk megavalus ja nohu ka ja et sellest veel vähe- täna õhtul ka mul silm punane, sügeleb ja ajab pläga välja. Üle mõistuse ma ütlen. Nüüdsed pisikud ikka eriti kanged, et hakkavad mullegi külge. Ju neid lasteaiast meile siia tassitakse. Lasteaias pidi ka jube vähe lapsi olema.
Eile suutsin koristada ja toimetada päeval, täna olen enamjaolt lamavas ja istuvas asendis olnud. Ühe mütsi tegin valmis, näitan hiljem kui jaksan asjaga tegeleda.
Olge Teie terved!

Tulevad, tulevad

2010-03-08T13:49:00.005+02:00

Tulevad, tulevad- kevad, suvi mõlemad.
No kus nad siis pääsevad.
Valik täienes uue mustri ja särtsakate värvide näol.
Kel tärkas huvi, vaatab SIIA
Mina juba ootan kevadet !

Ja kevadine tühjendusmüük viib hinnad madalamaks SIIN

Ahjaa- Head naistekat siis ka !

Ülevaatused

2010-03-06T21:40:00.002+02:00

Eile tegin endale lühema tööpäeva ja lahkusin laua tagant juba kell 13. No vahel lihtsalt ei saa kõiki asju ajada peale kella 17. Käisin siis paaril töökäigul, siis käisin uute lasteraamatute järel ning täiendasin oma varusid ka varemalt ilmunud raamatute näol. Selgub, et nii mõnegi raamatu viimased eksemplarid on nüüd minu käes. Üks hundiraamat ju alles ilmus ja juba otsas.
Linnas asjad aetud, suundusin Keila poole. Ma nimelt olen harjunud seal autoga ülevaatusel käima. Seal on üks asjalik onu, kelle arvamusi ma oluliseks pean ja vahel aitab selline sõit ka pisut tuulutust saada. Ülevaatus näitas, et kõik tip-top. Seejärel jalutasin Rõõmu Kaubamajas ringi. Üllatavalt maitsvad olid nii salatid kui ka kohupiimakook, mis ma sealt ostsin. Hakka või Keilas süüa ostmas käima... Tagasi hakkasin liikuma peale 16. Tee oli puhas ja kuiv ning mööda maanteed tunduvalt parem sõita, kui linnas, kus märg ja rajad osaliselt lume all.
Täna võtsin taas suuna osaliselt samasse kanti. Käisin oma maakodus. Ossaa, milline lumi oli seal. Ei olegi niiviisi värava taga seista saanud, et vaatad lihtsalt üle värava. Samuti ei olnud probleemi maja katuseservast kinni võtmisega. Vahepeal muidugi vajusin lumme ja kui ma oleksin mees, saaksin öelda, et munadeni lumes:P
Sandra läks kui Jeesuke lume peal oma mängumajani ja kasvuhooneni. Kui mina, raske inimene, seda üritasin, siis sammuke ja jalgevaheni lumes jne. Ei hakanud seda pikka ja vaevarikast teekonda ette võtma siis. Kaevasin tee maja juurest väravani. Kerge see ei olnud, sest lume alumine kiht on kõvaks muutunud. Aga ära tegin.
Hiljem sattusin kokku teed lahti lükkava traktoriga. See üks vahva mees, kes lubas mu väravaaluse ka paremini lahti lükata kui ma autoga eest ära lähen. Igatahes oli meil seal mõnus ja paik sai üle vaadatud.
Kui koju saabusime, oli meile ''kokk'' külla tulnud ning mõne aja pärast serveeriti sooja toitu, mis maitses hea. Nii tore, et vahel seda kogeda saan.
Nüüd siin heegeldan ja vaatan filmi ja klõbistan. Tean, et kõiki asju korraga nagu ei saa aga muidu saab päev enne otsa kui ma oma tegemised tehtud. Homseks ka mustmiljon tegemist mõttes, lisaks veel ämma juurde küllaminek. Kutsus lõunasöögile ja veinile, kuna naistepäev tööpäeval, et siis istume eelneval päeval veidi. Meespool meil homme pikalt tööl, eks siis ongi naised omavahel.

Uued trükisoojad lasteraamatud

2010-03-06T10:37:00.003+02:00

Eile sain kätte uue trükisooja lasteraamatu, kus juttu väikesest hundipojast. Värvilised vahvad joonistused, trükitähtedes tekst, kõvad kaaned ja paras formaat- mulle meeldib.
Rohkem infot, kirjeldust ja pilte näed SIIN

Kes vana asja meelde tuletab...

2010-03-02T20:56:00.002+02:00

...sel on jäänud lihtsalt üks vahva asi ütlemata, eks.
Vabariigi aastapäeva hommikul helistab meile minu vanaema ja soovib telefonis head vabariigi aastapäeva. Sandra kuulab ja arvatavasti küsib siis mu vanaema temalt, et kui vanaks saadakse. Sandra teatab tähtsalt, et täna saab president 92 aastaseks :P
Lasteaias räägiti meie riigi sünnipäevast ja oli juttu presidendist ja no ega 4aastasele jää ju kõik veel meelde nii kuis õige. Ikka juhtub, a vahva, et ikkagi teadis, mis siis, et vähe nihu. :D

Ebameeldiv üllatus

2010-02-28T15:08:00.003+02:00

Hakkasime eile sünnipäevale minema. Tulin mina siis oma asjadega auto juurde ja mis ma nägin. Ebameeldiv üllatus- keegi on mu autole pihta sõitnud. Oh, kui vastik tunne see on. Esialgu arvasin,et keegi siin maja juures, ent hiljem asja üle järele mõeldes hakkas tunduma, et pigem tehti seda siis reede õhtul pungiltäis Selveri parklas. Ju siis keegi nii hooletult parkis või sõitis sealt välja. Ega ju peeglitest pole vaja vaadata, kas on piisavalt ruumi keeramiseks või mitte. Kolakas tehtud, lasti kiirelt varvast. Eile igatahes kutsusime me politsei, avariigrupp tegi fotod ning pani asja kirja. Aga sinna see jääb. Ja mul auto rikutud.

Loodan,et elu karistab kuidagimoodi seda inimest, kes seda tegi. Eelmine, kes mu auto puruks sõitis(siis oli peegel puruks ja uks mõlkis ning kohalt põgenemine, kuna purjuspeaga manööverdamine aga ma leidsin süüdlase ise üles) on nüüdseks surnud. Mitte, et ma pahatahtlik oleks aga ...
Margus jäi siis eile politseid ootama, me võtsime teise auto ja läksime ikkagi sünnale. Ega mul ausaltöeldes enam mingit tuju polnud aga tasapisi oli olemine taas enam-vähem. Lapsed said mängida ja ma ise veidi juttu puhuda.
Täna olen kodus tsipa koristanud ja teinud muid vajalikke liigutusi. Õhtul vaatan suusatamist ja heegeldan. Kuigi ega mul mingeid medalilootusi küll ole. Sel aastal on see suusatamine kuidagi ebaõnnestunud meil. Mis teha. Aga tegelikult tahaksin ma hoopiski ujuma minna, tõsiselt. Tahaks kohe regulaarselt käia a kus ma selle aja ja võimaluse võtan ? Oleksin nõus hommikul vara tõusma aga hommikuti pean Sandra lasteaeda viima ja kuidagi ei saa kõiki kohustusi ja soove omavahel klappima. Kõige parem aeg oleks päeval käia a siis peab ju tööd tegema.
Tegelt olen pahane, et kõik asjad ei mahu mu ellu.

Üllatus

2010-02-28T14:23:00.003+02:00

Minult telliti Kiisumüts. Kuna peres aga kasvamas 3 õde-venda, siis mõtlesin,et kuidas üks saab ja teised jäävad ilma. No ok, kõige väiksem ei oska veel tahta aga suurem vend vaatab ikka ja mõtleb äkki, et tal võiks ka olla. Kuna ma peaümbermõõtusid ju nagu ei teadnud, siis kasutasin oma sisetunnet ja olemasolevaid teadmisi ning tegin tellitud mütsile lisaks veel ühe pisema ning varudest lisasin pakki ka ühe suurema, poisile sobiliku mütsi. Suutsin neile vahva üllatuse valmistada ja lapsed pidid salajas mütse praegu toaski kandma. Õues ju praegu teised mütsid.
Lahe, et lastele meeldivad. Tänud Vikile, kes nad kõik koos pildile pani. Pildi panin omaniku lahkel loal ka teile vaatamiseks:

Kala ookeanis

2010-02-21T18:08:00.005+02:00

Sättisin mina siis ühel õhtul end teleka ette, et vaatan naiste suusavahetusega 15km sõitu ja heegeldan selle kõrvale ühe mütsi taas. Heh, alles sai sõit alata, kui Kristiina katkestas. Mõtlesin siis, et kas minna nüüd magama või vaadata edasi ja siiski heegelnõelaga edasi vuristada. Otsustasin vuristamise kasuks. Laupäeva hommikul heegeldasin veel veidi enne kui kodu koristama hakkasin. Saingi mütsi valmis ning võisin mõnuga koristama hakata. Sandra muidugi abiks ja Margus ka. Terve pere toimetas. Kodu korras, tegin süüa ja küpsetasin kooki. Pole ammu saanud laupäeva terve pere seltsis veeta, ikka on 1 meil tööl olnud nagu tänagi. Täna aga veetsime mitu tundi maja ees lund lükates. Õnneks tulid nii mõnedki majast välja appi. Muidugi ikka naised, vaid 1 mees, ahjaa, teist nägin ka a see tegi aint oma auto eest ja suurt muud ei midagi. Naistel tasuta fitness trenn. Mul meeldib. Oli ju öösel kõik täis tuisanud ja lükkamist jagus. Nüüd õhtulgi andsin ühele noormehele labida kätte ja läksin ise ka veel korra õue. Sai veel üks koht puhtaks tehtud. Ta jäi oma automaatmersuga kinni, sel tagarattavedu. A mida sa vead, kui ratas käib libedal lumel lihtsalt ringi. Istusin siis mina rooli ja tema tagant lükkas ning esimesel korral sain auto probleemideta välja. Oh kui imelik oli siukses autos istuda ja nö sõita üritada. Ma veidi pelgan võõraid autosid ja automaadiga kogemused puuduvad. Ei osand kohaltki minema hakata, ütlesin,et pane käigukang ise õigesse asendisse. Ja siis ta õpetas mind :D Vähemalt sain ühe majanaabriga veidi tuttavamaks ja tundus täitsa kena ja viisakas vene noormees olevat. Päeval ka siin vaidlesime ühega. Oli parkinud oma auto nii pahasti,et tema ette mahtus u 1,5 autot. Palusime tal autot veidi ettepoole lükata, et rohkem autosid mahuks parkima. Ta hakkas vastu, ütles,et ta ei sõida praegu, kindlustust pole ja sada häda. No ma siis tegin autoesise lumest ISE puhtaks, no tal oleks see ju tüki küljest võtnud. Lõpuks ta siis arvas,et ega me ju autot lükata niikuinii ei jaksa. Vaidlesime vastu, et teeme proovi. Üks möödakäija, kena eesti noormees pani ka käe külge ja saimegi. Ma seisin auto ees ja ütlesin palju vaja lükata. Lõpuks autoomanik ütles, et no näe, sain mõned naised õnnelikuks teha. Ma ei saa aru, kuidas inimesed ise selle peale ei tule, et võiks oma auto normaalselt parkida. Meil siin veel 1 , kes samamoodi oma auto pannud, et tema taha parkida on võimatu, kuigi ruumi justkui on aga liialt vähe. Ja loomulikult see auto ei liigu. Oh, korterelamu rõõmud need.
Aga nüüd hakkab toimekas päev tasapisi lõppema. Veel õhtusöök ja õhtune telekavaatamine.
Homme jääb Sandra issiga koju ja emme läheb tööle.
Eespool juttu olnud mütsist ka mõned võtted. Mütsi nimeks sai ''Kala ookeanis''.
Mütsile sai peale pandud käsitööna valminud kala kujuline nööp. Äärmiselt armas mu meelest.

Kiisumütside sarja algus ?

2010-02-18T23:18:00.005+02:00

Oleme kodus rohtu võtnud, toimetanud ja puhanud. Ütleks,et täitsa hea. No kui pole ikka oma üle aasta saanud mitu päeva järjest kodus olla st puhata, siis tunnen millegipärast sellest haige olemisest lausa rõõmu kui nii võib öelda. Eks see ole kahe otsaga asi.
Ise käisin esmaspäeval arstil ning selgus, et mu ninas istus mingi uhke nimega bakter ning olin põskkoopapõletiku saanud. Esimene antibiotsikuur läbi, nüüd käimas teine. Ja kurk siiani mängib lolli...
Sandraga läheme homme arstile, loodan,et teeb suu ka lahti seal.
Kodu on meil korras, Sandra on jube tubliks hakanud. Korjab oma asju, seletab asjalikult, et teen selle ära ja siis selle ja jookseb ja abistab kui mul miskit vaja jne. Jube vahva.
Olen ennast ka nö kätte võtnud ja valmis teinud 2 tellimustööd. Ühe tellis mu enda väike preili(jaa-jaa, esitab mulle juba tellimusi), teine rändab Tallinnast kaugemale. Kuna Sandral oli erisoov, et kindlasti peab kuskil olema punast, siis Kiisumüts nr.2 sai selline-
Kuna teisel tellijal erisoove ei olnud või siis vähemalt mulle neid ei öeldud, sai Kiisumütsike nr.3 selline-

Ja et kogu komplekt Kiisumütse mahtus ka ühele pildile. Jääb mulle mälestuseks see pilt.

Paras nikerdamine on nende mütside tegemine aga kaua tehtud kaunikene ja tore kui lastele sära silmi toob.

Ja olen jõudnud otsusele- ma ei hakkagi end sellest mütside haigusest terveks ravima, täitsa meeldiv haigus on :P
Ju ma saan siis oma energia nende tegemisest. Ja kindlasti heegeldan neisse oma head mõtted ja naeru ja sära lisaks praktilisusele.

Arstide vahet

2010-02-11T23:16:00.002+02:00

Minu olemine läks ainult hullemaks. Kui olin jõudnud sinnamaani, et mu mõlemad ninapooled stabiilselt suletud olid ja pidin ainult suu kaudu kogu aeg hingama( pole nii enne kunagi olnud, tavaliselt ju ikka 1 pool korraga kinni ja mõnda aega), otsustasin arsti juurde pöörduda. No paluti nina loputada jne a ma jäin endale kindlaks ja sain numbri, juba samaks päevaks. Kirjutati antibiotsid, võeti mitu topsi verd, proovid ninast, kurgust ning röntgenisse saadeti ka. Põsekoobastest pilt. Ja nüüd kui ma olen juba miski 4 tabletti ära võtnud on olemine juba poole parem. Ei tilgu see nina enam niiviisi, saan hingata jne.
Sandra olemine tundub mulle ka juba tükimat aega kahtlane. Ta ise on rõõmsameelne, hakanud heaks ja tubliks lapseks. Aga nina tundub poolenesti kinni olevat juba tükimat aega. Küsinud olen ta käest enesetunde kohta ja ta väidab,et kõik on hea. Täna hommikul ikkagi helistasin arstile. Pereõde jälle,et tuleb nina loputada jne. Ütlesin siis, et olen seda juba nädalakese teinud, et ma tahan ikka arstile. Sain arsti numbri. Ka tema arvas,et lapsele antibiootikumi ikka ei ole vaja. Kuna ma aga olin vist üsna nõudlik ja konkreetne, siis tegi ta ettepaneku, et võtab täna mujal vastu, et tulgu me sealt läbi, vaatab üle. Sandra on beebieast saadik teda kahjuks peljanud. Liiga järsk nagu lastega. Kui adenoidiopil käisime ja eelneval konsultatsioonil, siis tore meesarst küsis Sandra käest, et kas avad suu ja Sandra tegi kohe ise suu lahti. Täna pidin jõuga käsi kinni hoidma, et arst saaks suhu vaadata. Kui oli läbi häda vaadanud, ütles,et sellel lapsel on ju angiin. Vat sulle loputamist. Mul oli jälle õigus ja saimegi oma antibiotsid ka Sandrale. Nüüd hakkab vast tervis ka temal paranema. Ise ta õnneks toimekas ja tore. Täna mõtlesin,et enne väikse koosoleku toimumist minu juures , teen suure toa põranda puhtaks. Aga Sandra hakkas hoopis tegema ja juba ta tuli mulle teada andma, et ta läheb teeb oma toa ka. No mis saab mul selle vastu olla. Ja ta tegigi. Pani tolmuimeja oma kohale isegi tagasi. Uskumatult tubli 4-aastane.
Nüüd siis oleme täitsa kodusel ravil. Eks me näe, kuidas suudan ja saan oma asju sättida.

Veebruari algus

2010-02-07T22:52:00.004+02:00

Sujuvalt tuli siis järgmine talvekuu. Täna käisime pisut jalutamas ja kelgutamas, kuigi tegelikult olen ma tõbine. Külmetasin töö juures, sest ruumid on jahedad ja kui ühe koha peal enamus ajast istud, siis poeb külm naha vahele ja varvastesse. Mul oli küll mitu kihti riideid ja sokke a juhtus see kahjuks ikkagi. Reede hommikul juba tsipa tundsin a läks kiirelt üle. Eile siis turtsusin ja silmad ja nina sügelesid jne. Täna hommikul oli juba puhta hull olla ja turtsumine ning kaela suurenemine tuntav. Prr, tea kas peaks arstile minema end näitama. Kui mina külmetan, siis lööb see mul ikka kurku. Eelmine kord oli perearsti juures Sandra arst vastu võtmas ja vaatas ka minu suhu, võeti proov ning saadeti mind nö lõikusele. Keskhaigla nina-kõrva-kurgukliinikus sellesse nii kriitiliselt ei suhtutud, aastas korra haige olla pole ju teab, mis katastroof. Ju see on siis lihtsalt minu nõrk koht.
Vaatan, mis olemine mul siis homseks on. Tööd hetkel palju ja suured tellimused pooleli ja lõpule jõudmas. Ei ole võimalik haige olla.
Nädalalõpp oli meil üsna tihe ja tore. Reede õhtul käisin Sandral lasteaias järel ning pakkusin ühele lapsevanemale hommikupoole välja, et võtan tema tütre ka kaasa, et tuleks meile külla õhtul. Mõte neile meeldis. Ka teine lasteaiakaaslane tuli õhtul meile. Tema emme-issi said siis teatrisse minna. Ma ise ükskord pakkusin välja, et kui vahel vaja, siis küsi, võtan ta lapse meeleldi mõneks tunniks meile. Tüdrukutel oli lõbus ja nii tore on neid jälgida- juba sellised suured ja asjalikud. Lapsed ise jäid ka väga rahule. Ka mul oli mõnus, ma eriti neid ei torkinud, sain rahulikult omi asju teha ja olla.
Laupäeva hommikul läks Sandra issiga külla ühe tuttava ja ta poisi juurde. Veidi oli oldud koos toas ning siis jalutati lumelinna, kus lapsed said liugu lasta ja ronida. Laupäeva hommikul helistas selle sama ühe tüdruku ema, kes reedel meil oli. Ta tuttava laps oli haigeks jäänud ning ta sai ootamatult 3 piletit Lotte etendusele. Pakkus välja, et ta oma lapsega läheb ja võtab minu lapse ühes. Vahva. Etendus kestis kaua-18-20:30 aga lapsed oli väga ilusasti vastu pidanud. Ju siis oli huvitav. Sandra saabus kella 21 ajal. Tõsteti autost välja ning tuli ise maja juurde, valis korterinumbri ning ma tegin siis toast talle trepikoja ukse lahti. Ise muigasin veel Margusele, et vaata, meie laps tuleb ise koju. Nii asjalik. Sandra sai uksest sisse ning kukkus õhinal rääkima, mis etenduses oli olnud. Polegi ammu näinud, et mõni asi teda nii õhinasse on ajanud. Igatahes lapsele väga meeldis. Ka minule kulus see paar tundi vaba aega ära. Olin nädala alguses ostnud Michael Jacksoni DVD, ent polnud leidnud sellist õiget aega, et seda vaadata. Panin plaadi mängima, limpsisin head veini ning nautisin. Enne mulle Jacksoni looming väga meeldis. Nüüd aga meeldib veelgi enam, sest filmis nägin, millise pühendumuse ja tänu ja südamlikkusega ta kontserdiproove tegi. Oi kui ilusasti ja puhtalt ikka ta hääl kõlas ka tavalises proovis. Ta tegi muusikat täie südamega, suhtus oma kaaslastesse suurima headuse ja tänulikkusega. No tõesti. Tänas muudkui ja kallistas oma tantsijaid jne. Uskumatu, täielik respect. Ma täiega nautisin seda filmi. Kel veel ostmata aga oli/on Jacksoni fänn- soovitan seda DVD soojalt, väga soojalt. Selveris praegu nt soodushind 199.- sellele ! Kindlasti vaatan seda lähiajal uuesti, see on nüüd mu reliikvia, mida ma käest ei anna.

Täna siis koristasin ja päeval tegi Sandra lasteaiakaaslase ema ettepaneku, et läheks tunnikeseks jalutama ja kelgutama lastega. Alguses mõtlesin,et ma ei lähe aga siiski tegin seda, sest värske õhk mõjub nohule hästi. Tõepoolest- õues oli nagu kergem ja parem olla.
Eile õhtul avastasin,et Sandra on lisaks üldpikkusele, visanud nii paar cm ka jalgadesse, st jalanumber on ootamatult suurenenud. Nüüd kui tervemaks saan, pean minema mööda poode kammima, sest väikesed on kõik kingad ja botased. Ning kuna meil elamine linnas ja maal, siis soovitavalt oleks jalanõusid vaja ikka topeltpaarid. Lasteaeda ju ka veel... Oh, ei lõpe iial ka need tegemised.
Mõned õhtud olen siiski saanud pisut hingata ja valmis sai lapse palvel müts nukule. Pildil siis kõige all väikelapse müts, siis beebimüts ning siis nukumüts:

Peaks veel nukule riideid tegema. Saavad ruttu valmis ja lapsel ka hea meel. Ühtlasi saab lõngajääke veidi ära kasutada. Näis. Tegelikult peaks ühe tellimustöö vahepeal valmis tegema, muidu jõuab enne suvi kätte:P

Puude langemine paksu lumme

2010-01-30T20:36:00.005+02:00

Suvel ja tegelikult juba mitu aastat oleme maal vaadanud, et metsa all olevad haavapuud on küll kõrged ja suured, ent nende eluiga hakkab peagi otsa saama. Sel suvel toksis rähn ühte neist kohe eriti agarasti pea iga päev. Ka naabrid olid seda tähele pannud ning sügisel sai kokku lepitud, et talvisel ajal tuleme kokku ning võtame ühiselt need puud me maa pealt maha. Nemad kenasti nõus oma aia eest ära võtma ja abistama, et siis saab nende maa peale neid langetada.
Alguses oli minekupäevaks neljapäev aga kuna siis pidi olema halbade ilmastikuoludega(tuisk, tuul)päev, otsustasime ümber ning lõime käed, et kohtume naabritega maal laupäeval.
Täna hommikul ärkasime varakult. Margus käis tõi ühe sõbra appi. Mina viisin Sandra Marguse ema juurde ning võtsin sealt kaasa äiapapa. Nii ma siis 3 mehega maa poole sõitsin. Naabrid olid ka kahe mehega, kokku siis mina ja 5 meest.
Lumi oli paks aga vahvalt kerge.

Suundusime metsatukka. Naabrid võtsid võrgu aiapostide küljest lahti ning lõime saele hääled sisse. Esimesele kõrgele haavale seoti nöör ümber ning teine ots läks ühe kaugema puu ümbert ning mehed siis rippusid ja olid ka sealpool tõmbamas. Mina vaatasin kaugemalt ja ergutasin. Ma natuke kardan seda kõrgete puude langetamist majade läheduses. Esimene oligi tsipa maja poole viltu aga kõik toimis suurepäraselt ning langes just sinna, kuhu vaja.

Sama teisega.

Kolmas oli veel. Alguses arvasime,et see las jääb aga siiski, paari aasta pärast ju taas siis vaja teha jne ning otsustasime, et võtame siiski ka selle. Selle langetamine oligi kõige raskem. Ta oli suure kuusepuu kõrval(oht okstesse kinni jääda), kõver teisele poole ja naabri hoonetele ohuks ning kõige massiivsem, kuigi tegelikult olid kõik kõrged ja jämedad. Redel puu najale püsti, nöör ümber. Mehed teisele poole ritta, nöör pihku. Soovitasin nabbrimehele, et äkki see pisut kõrgemalt maha võtta, et siis saab seda suurt kõverust veidi nagu vältida. Ja nii tehtigi. Puu oli peaaegu läbi saetud, a tema seisis. Teised hakkasid kohe õiges suunas kukkuma. Seisis ja käskisin meestel tõmmata. Tõmbasid. Ja siis ta vaikselt hakkakski õiges suunas minema. Mats ja oligi maaühendus. Huuh, kivi langes südamelt. Tõesti, tundsin, et mul kohe nii hea meel. Siis võtsime veel ühe keskmise pikkuse ja jämedusega kase naabri aiast maha ja langetasime selle siis meie maale. Hea kui on sellised asjalikud naabrid. Tõesti tore.

Saagisime puud vaid veidi juppideks, sest meie kaasavõetud saag ei lõiganud ja keeldus teistkordselt tööle hakkamast. Hea oli, et naabritel ka saag oli. Muidu olekski me seal puude all lihtsalt seisnud ja neid edasi kasvamas vaadanud. Aga esmaspäeval viin selle sae siis tagasi ning saan ka raha tagasi. Laenutuse oma oli, kuna meie enda hea saag varastati ära. Peab vist uue ostma. Kevadel tuleb ju talgud teha ja metsaalune ära koristada ning puutüved väikesteks juppideks saagida. Kõrgemalt ära saetud puutüvele aga saab mingi plaadi peale panna ning sellest tuleb lõkkeplatsi juurde laud, kuhu saab lõkkevaatamise/lõkketegemise ajal asju toetada. Ootan juba kevadet ja suve. Loodetavasti tekib mul ikka sellist aega ka, et maal olla ja tegutseda.
Kokkuvõtvalt oli töö kiire ja korralik ning oodatust tükk maad kergem. 2h ja 4 suurt puud. Ka mehed ütlesid, et üle ootuste kergelt saime hakkama. Eks kambakesi ole ikka lihtsam. Kahe-kolmekesi oleks tunduvalt aega ja vaevanõudvam olnud.
Linna jõudes ootas meid Marguse ema juures magav laps ning soe söök. Mehed said ka pitsitäied viina, et vahva värk. Lõpuks ärkas ka Sandra. Ämm arvas,et las laps jääb paariks päevaks sinna( seal kuulab ta sõna ja teeb kõik, mis talle öeldakse). Sandra aga täna ei tahtnudki. Soovis emme-issiga koju tulla. Viisime ühe abilise veel koju ning siis tulime ka ise.
Homme hommikul kavatsen puhata ning päeval teen koduseid toimetusi ning naudin päeva koduseinte vahel. Sandra arvas küll, et tema läheks meeleldi minu vanaema juurde aga vaevalt,et mul viitsimist on teda homme viia ja tuua. Nii harva saab ju tervet päeva kodus olla. tuleb ära kasutada.

Läbi krõbiseva talve

2010-01-29T21:58:00.002+02:00

Elu veereb endistviisi liinil: kodu-lasteaed-töö. Ja ega muuks eriti polegi jaksu olnud. Kõige külmemate ilmade aegu sai reede õhtul ämmal külas käidud ja tagantjärgi Marguse sünnipäeva puhul õhtusöögilauas istutud. Laupäeva hommikul kui oli see kõige krõbedam ilm, pidin mina juba kella 9ks juuksurisse minema. Hoolitsev mees ärkas koos minuga, tegi masinatäie kohvi ja niikaua kui mina kohvitasin, läks pani auto sooja ning kraapis aknad puhtaks. Tea, kas põhjuseks oli sportlik huvi auto käitumise üle või põhjus,et olime ööseks jäänud tema ema juurde, kuna Sandra lihtsalt keeldus koju minemast. Igatahes väga mõnus kui vahel harva nii juhtub. Tasakesi siis sõitsin juuksurisse(natuke harjumatu oli autoga, mille roolis ma igapäevaselt ei ole a mis paberite järgi minu oma:P). Sain pähe uue soengu ning tõttasin tagasi ämma juurde. Siis viis Margus meid Sannuga koju ning ise läks tööle. Nii me siis taas Sandraga kahekesi nädalavahetust veetsime. Sel nädalavahetusel plaanis taas maalesõit ning puu(de)langetus.
A tegelikult olen täitsa väsinud töönädalast, lähen parem nüüd pikali, ei istu poole ööni üleval.
Eile õhtul sain ka alles 21-22 vahel koju, sest peale lasteaiapäeva oli terve rühm palutud rühmakaaslaste(2poissi) sünnipäevapeole. Lastel oli lõbus.

Mütsid

2010-01-20T00:12:00.007+02:00

Ikkagi teen mütse, nüüd küll veidi vähem aga ma kohe ei saa muidu.
Ostsin endale vahepeal isegi mannekeeni, kelle abil mütse eksponeerida. Täitsa hea. Ei pea enam kogu aeg Sandrat paluma ja ootama, kas ja millal ta oleks nõus mütsidega poseerima. Tavaliselt teeb seda meeleldi aga olen näinud harvad korrad ka vastupidist.

Nüüd mõtlen, et tea, kas peaks oma mütse selle aasta algusest taas uuesti lugema hakkama? Vahepeal jõudis see nr kuhugi 50 kanti, aga lihtsam oleks ju uuel aastal algusest nagu paljude asjadega. Nii ma ka teen.
Kiisumüts oli nr 1.

Järjekorranumbrit 2 kannab müts, mis mul tegelikult veel pooleli. Nimelt saab ta ühe aplikatsiooni juurde. Momendil selline:

Müts nr.3 figureerib siin pildil:

See viimane on tunduvalt väiksem kui teised ja meelega nii tehtud.
Nii ma siis vahel vuristan ikka mõne lõngatoki mütsiks.

Kõik mütsid, mis hetkel vabad, on üleval siin: UUED KÄSITÖÖMÜTSID
Kui midagi meeldib, kirjuta: girtam@hot.ee

Reis lumemuinasjuttu

2010-01-19T00:43:00.018+02:00

Laupäeva hommikul kui raaaahulikult hommikukohv joodud, sättisin ennast ja Sandrat riidesse ning sõitsime maale, oma suvekodu kaema. Et kui lähedale me siis saame. Kuna Margus oli tööl, siis tuli meil kahekesi minna. Suur maantee oli puhas ja sõita oli hea. Järgmine tee, mis kulges põldude ja metsade vahelt, juba pisut lumisem ja kui teine auto vastu tuli, ei olnud enam nii hea, et oleks võind 90ga lasta. Ühistu sees olid teed kenasti lahti lükatud ja laiemad kui suvel.

Tee oli lahti peaaegu kuni minu väravani( tee lõppeb, siis tuleb veidi muru ja siis minu värav, st tänava viimane). Sain auto kenasti ümber keeratud ning võtsime autost labidad välja. Värava esise tegin lumest puhtaks ja siis selgus, et lukk on ikka nii jääs, et see küll lahti ei lähe. Mis siis ikka. Tõstsin lapse värava peale ja kukutasin ta teisele poole aeda. Hea pehme kukkumine ja see tegi talle nalja. Pole ju keegi enne niiviisi üle aia visanud. Lund oli palju ja vaatepilt ümberringi imekaunis.

Aias siis kaevasime tee esiukseni. Selline hea kerge lumi oli ja kui ma nüüd ausalt ütlen, siis mulle meeldib lund lükata !

Seejärel teretasime naabrikoeraga, kel oli ülimalt hea meel meid taas näha. Kaevasin tee ka saunani, et laps ei peaks kogu aeg põlvedeni lumes tatsama, kuigi see ei tundunud teda üldse segavat.

Enamust aeda me läbi ei käinud, sest see puutumata lumevaip oli nii ilus. Ei raatsinud seda ära sonkida.

Lükkasin vaid terrassi lumest puhtaks ning terve maja katuse servast ning sauna katuse äärest lund niipalju alla kui ma ülestõstetud lumelabidaga ulatasin ja sain. Oma kümme korda sain selle ''Lumelaviiniga'', õigemini suurte kamakatega vastu vahtimist. Püüdsin küll eest ära põigelda, aga alati ei õnnestunud mul nii kiirelt reageerida. Nägu sai muudkui märjaks ja lumiseks ning Sandrale tegi see palju nalja. Ta toimetas omi asju ja jälgis mind aeg-ajalt kaugemalt. Nüüd oleks ühel päeval veel tarvis minna ja katus ka puhtaks lükata.

Kui need tegemised tehtud saime käisin veidi fotokaga ringi ja jäädvustasin seda kaunist talve. Sandra oli ka lõpuks nõus veidi pildile jääma.

Nagu lapse näost näha, jäime mõlemad käiguga väga rahule. Eelmisel nädalal kui Sandra nädalavahetusel nohuse ninaga oli sunnitud aknast talve nautima , ütles ta, et me pole nii kaua Kiisal käinud, et peaksime minema. Loodan, et see käik nüüd kompenseeris ka eelmise nädalavahetuse. Oli mõnus ja ilus olla muinasjutus, talvemuinasjutus.

Pühapäeval aga pühendasin terve päeva kodustele toimetustele. Lubasin paar päeva tagasi Sandrale, et nädalavahetusel tõstame ta toas asjad teise kohta. Seda me ka tegime ja tuba nüüd taas uus ja huvitav. Voodi läks teise seina ja seoses sellega ka kõik muu, mis kergemalt liigutatav.
Enne:

Pärast:

Mulle meeldib kui kõik on korras ja vahel suudab Sandra seda korda ka hoida, kuigi tuleb tihti meelde tuletada, et asju põrandale ei loobita ja igal asjal on oma koht. Aga tundub, et uus toa olek lapsele meeldib. Eriti hea, et raamatud nüüd ju kohe voodi kõrval, ulatad vaid käe ja võtad. Enne pidi ta püsti tõusma, et neid seinalt riiulist võtta.
Alustasin ka riiete sorteerimist kui juba korrastamiseks läks. Kuna meil aga kadus pühapäeva õhtul kell 21 elekter( kogu tänavas vist) ja Eesti energia automaatvastaja lubas elektri taastumist orienteeruvalt kella 23ks, siis korjasin taskulambivalgel laiali olnud asjad kokku. Panime kõigisse tubadesse küünlad põlema ja oli siuke veidi omamoodi õhtu. Küünlavalgel sai pesemas käidud ja magama mindud. Elekter tuli siis muidugi kohe tagasi aga ma ei hakanud enam püsti tõusma ja sain varakult uinuda. Tavaliselt istun ja tegutsen poole ööni nagu nt praegu kui kell näitab 1:16. Arvan,et nüüd siiski aitab. Sai ju lubatud ettekanne tehtud. Tulemas peagi ''Maasikaaeg Girta sulest''.

Väsimuse põhjus tuvastatud

2010-01-16T23:19:00.002+02:00

Olin ka järgnevatel päevadel kuidagi eriliselt väsinud ja kui ma siis õhel õhtul koju olin jõudnud, siis jõudis mulle lõpuks kohale, et ma olen siis ka ikkagi lõpuks selle kõhugripi endale saanud. Sandra meil siin tassis ju selle koju. Mul aga väljendus see nagu hoopiski väsimuses ja viimasel päeval peavalus(minu puhul harv nähtus..õnneks). Päeval juba kõht tegi ka häält aga kuna ma polnud midagi söönud, siis arvasin,et sellepärast. No öösel siis käisin paar korda wc-s ja vahepeal oli siuke tunne, et kauss abiks a ma ju siuke, kel ei tule ülevalt poolt miskit välja. Hommikul oli paha olla aga ärkasin, toppisin end riidesse ja läksin ikkagi tööle. Mõtlesin,et teen ära kiiremad asjad ja siis koju teki alla. Päeva peale aga läks olemine paremaks ja kuna tegemisi jagus uute toodete juurutamise näol jm, siis õhtuks oli juba täitsa hea olla. Õnneks siis kulges see põdemine üsna kiirelt ja talutavalt.
Nüüd juba jalul ja toimetamas. Täna näiteks sõitsin maale luurele, et kas ja kaugele ma saan. Sain. Sellest aga juba lähiajal koos piltidega.
Tänud sulle Elina, ''saadetud kotid'' vist mõjusid!

Maasikaaeg

2010-01-12T23:02:00.002+02:00

Päris terveks pole veel saadud aga vaikselt toimetame ikka ringi.
Täna tegime tööl trükiproovi minu joonistatud maasikatele. Mmmm. Kinkekoti ja veinikoti peal on küll väga kenad. Fotokas on praegu uitama läinud, ei saa pilti teha. Usun,et sellises kotis kingitust või külakosti on küll tore saada. Peagi tellin lapsele särgitooriku ka ära ja siis saab Sandra endale soovitud maasikatega pluusi. Mõtteid on veelgi ja üks ''Väikese Kiisu'' mütsitellimus ka ootamas. Mõtlesin,et täna äkki teen aga jah- peale kojutulekut viskasin hetkeks voodile pikali ja sinna ma ka jäin. Ärkasin kell 20:30 ja leidsin suurest toast lapse, kes oli end tugitoolis kerra tõmmanud. Ei ole ammu mina niiviisi magama jäänud, ju siis ikka väga väsinud. Sama Sandra kohta.
Tahaks tegelikult igasuguseid asju teha ja kohtades käia aga no ei ole mul seda aega, jaksu ja võimalust.Peaks endale kohe mingi nimekirja tegema ja siis püüdma neid eesmärke ka täita, teha, saavutada. Mõtlen selle üle.

Tõbine nädalalõpp

2010-01-10T23:03:00.002+02:00

Mina olen terve ja loodan,et ka jään aga teised mul siin tõbised.
Sandral olid esimesed nohuilmingud juba kolmapäeva õhtul. Õnneks olid neljap ja reede meie reisi tõttu tal lasteaiavabad. Eile oli ikka päris paks nohu, täna juba parem ja tubli laps- on aru saanud, et tuleb nuusata ja on ise nuuskamise ka ära õppinud. Palub muidugi ikka emme abi, sest siis asi efektiivsem. Hakkasin praegu kirjutamise ajal mõtlema, et viimane nohu oli meil novembri alguses, just siis kui opil käisime. Meie arst ütles, et nohu teda opereerimast ei sega, et seetõttu ju seda oppi tehaksegi, et saaks pidevast nohust lahti. Tundub,et on aidanud, enne oli ikka üle nädala-kahe mingi nohu platsis ja laps norskas, nüüd enam mitte. Ma arvan , et tean, kus laps külmetas. Lasteaias olid peale õueskäimist sukapükste otsad märjad, järelikult ka jalad märjad. Kusjuures kui me ise õues möllamas käime, siis nagu ei lähe aga ju laps ise paneb veidi lohakalt pükse siis jalga ja lumi pääseb saapasse ja ega rohkem polegi vaja.
Täna tuli meil issi töölt varem koju ja kurtis, et pidi kehva olla olema. Ju siis on nüüd temani jõudnud see kõhugripi nakkus, mida meil Sandra siin 30.dets põdes. Ühe vanaisa, kellega vana-aasta õhtul koos olime, suutis ta ka nakatada. Oli teine halba olemist just paar päeva tagasi kurtnud.
Et siis olen nüüd 2 päeva kodune olnud ja siin saanud veidi koristada, süüa teha, pesu pesta jm vajalikku. aga need vabad päevad lähevad ikka liiga ruttu. Juba ongi pühapäeva õhtu ja vaja varsti end pikali visata, et hommikul kargesse õue minna.
muide, ka Tallinnas on hommikust saadik puud üleni valged ja vaade aknast on muinasjutuline.

Ülespoole

2010-01-08T23:39:00.002+02:00

Margus rääkis mulle õhtul kui töölt koju tulin, taas ühe lapse vaimuka ütluse.
Sandral vist kippusid asjad käest kukkuma vms, igatahes tuli juttu kukkumisest.
Issi lapsele: ''Kas oled näinud midagi, mis ülespoole kukub?''
Sandra: '' Jaa. Neid nimetatakse lindudeks.''

Minireis

2010-01-08T22:43:00.003+02:00

Ongi taas nädalake peaaegu otsa saanud. Ees on 2 puhkepäeva, mis mööduvad koduseid toimetusi tehes. Ja homme hommikul tahaks veidike kauem magada ja end välja puhata. Nimelt sai eile hommikul eriti vara ärgatud. Kella 6 paiku hommikul tuli Marguse ema meile(ta ise pakkus, et tuleb nii vara). Ta vahel tõusebki poolest ööst, teeb süüa jne... Meie Margusega aga panime soojalt riidesse ning läksime õue. Õues oli mõnus, selline karge. Jalutasime trammi peale. Sellega sõitsime Paksu Margareeta juurde ning sealt jalutasime edasi Tallinna Reisisadamasse. Põhjus selles, et ostsin teisipäeval piletid ühepäevakruiisile. Kuna Margusel homme sünnipäev, siis mõtlesin,et nagu sünnipäevaks või nii. Ja siis saaks ju ühtlasi ka Soome kaubandusvõrgus ringi vaadata ning ennast veidi tuulutada. Seda me ka tegime. Päeval jalutasime ringi, käisime lõunat söömas. Õhtul saime kokku ühe tuttavaga(minu jaoks oli ta täitsa võõras aga Marguse natuke tuttav). See oli lahkesti vabatahtlikult nõus meid ringi sõidutama ja kui ma nüüd õigesti aru sain, siis käisime Helsingi kesklinnas miski 25km kaugusel. Igatahes lipsasime läbi Jumbo kaubakeskusest. Sandrale sain mõned armsad riided ja ühtteist ka endale ja Margusele. Pärast tõi ta meid autoga sadamasse otse treppi, et igati mõnus. Autoga sai siis ka vähe rohkem seda Soome pealinna piirkonda siis nähtud. Ma oleks veelgi sõitnud aga aeg sai otsa. Ma ju ise tavaliselt roolis, siis vahel nii hea taga istuda ja autoaknast ümbrust uurida.
Laevas oli meil broneeritud ka õhtusöök, et nagu sünnipäeva eelpala. Kogu päev oli mõnus. Magama sain öösel kella 2 paiku ja ärkasin kl 8 , et suht vähe sain magada. Seetõttu olin täna terve päeva suht unine. Eelmine päev ju varakult ärganud ka veel aga ega ma kurda, tore oli.
Sandra oli siis öö vanaema juures ja täna hommikul käis Margus tal seal järel. Kuna Margus ostis lapsele jõuludeks puust rongitee ja nüüd see tuttav ostis Marguse palvel ikeast veel teejuppe juurde, siis oli lapsel täna kohe tegemist. Ehk jätkub seda tegemist tal ka nädalavahetuseks. Ilma lubas suht külma, et ega eriti õue kipu. Seda enam, et Sandra pisut köhib meil.
Homme vaja ju kodu ka siledaks saada, ikkagi sünnipäev. Pidada eriti kahjuks ei saa, sest sünnipäevalaps ise pikalt tööl aga õhtuks vast ikka väikse pidulikuma söömaaja teen.
Ehk jagub aega ka käsitöö jaoks, pole ju saanud üldse seda teha, kuigi tahaks.

Tõestusmaterjal

2010-01-03T23:27:00.004+02:00

Lisan siia ühe pildi ja see ei ole mitte selleks, et teil armsad külalised suu vesiseks ajada, vaid mälestuseks endale ning tõestuseks, et ma vahel ikka teen veel kooke ja muud käsitööd ka.
Minu vana aasta sees tehtud kätetöö, mida jagus nii vanasse kui ka uude aastasse, sest ma tegin neid 2tk. 1 külla kaasa, teine jäi koju.
Nimetus- Shralotte tort, täpsemalt kohupiima-vahukoore-jogurti-ploomi-mandariini täidisega. Mmm. maitseb mahe ja ülihea.

Paljuks läheb

2010-01-02T11:46:00.002+02:00

Tuleb vist talvepuhkusele jääda, sest varsti liikuda ei ole enam küll võimalik. See lumeuputus on tore kui saad seda aknast õue vaadata ja niisama lumes möllata. Kui sul on aga vaja punktist A punkti B liikuda, siis on see juba selgelt liig mis liig.
Käime vist Sandraga kasutades ühistransporti korraks kesklinnas ja eks me siis hiljem asume taas ''väljakaevamistele''. Tegelikult tuleks seda teha hommikust õhtuni.

Ühe tee lõpp

2010-01-01T17:07:00.003+02:00

Praeguseks eelmise aasta viimane päev oli poolenesti täis tegemisi. Hommikul võtsin asju rahulikult. Margus arvas, et peaks mu auto täis tankima, sest uuel aastal uued hinnad. Palusin Sandral riidesse panna ja selle peale teatas ta, et tal kõht valutab. Huvitav, et enne ei olnud midagi ja hiljem ka nagu mitte. Tea siis nüüd uskuda, kas laps pisut kaval või tõesti aeg-ajalt veel vaevamas see häda.
Margus läks siis üksi ja mina haarasin lumelabida näppu ja läksin õuele lund lükkama. Iga päev on kaasa toonud miski vähemalt 10-15cm lumekihi. Minuga ühines veel üks naisterahvas me majast ka kui Margus tagasi tuli, siis ka tema.
Aasta viimase päeva hommikul avastas Margus,et mu ostetud uutel talvesaabastel ei lähe ühe saapa lukk lõpuni kinni. Vooder oli lukule liialt lähedalt läbi õmmeldud ja lukukelk ei mahtunud sinna vahele, et saaks lõpuni minna. Mis siis muud kui istusin autosse ja sõitsin läbi lumise linna Järve keskusesse. Ossaa, kus seal oli autosid. Parklas ei olnud üldse tulijatele kohti. Ja mina parkisin lõpuks lihtsalt tee äärde kuuse alla. Läksin siis tagasi Suurtüki kingapoodi. Teist samasugust minu numbriga saapapaari neil ei leidunud ja kui ma siis ütlesin,et soovin siis raha tagasi, kuna sellise raha eest tahaks ikka korralikke saapaid, siis teatati mulle,et raha nad mulle tagasi anda ei saa. No tere tore, see on ju tegelikult nõme- kui neil ei ole mulle korralikku saapapaari vahetusena anda, siis on see ju teine võimalus. Öeldi,et tulge 2. jaanuaril uuesti. Ütlesin ka kohe välja,et ei hakka mina iga päev siia sõitma. Ja kuna ma lõpuks ehk oleks selle raha ka tagasi saanud, siis oleks mul ju ikka saapaid tarvis. Seetõttu proovisin üht ja teist mudelit ning otsustasin, et säästan end sellest mõttetust ajaraiskamisest ning maksin pisut juurde ja sain endale soojad head talvesaapad.
Täna, aastavahetusel sumpasin paksus lumes ja võisin mõnuga tõdeda, et mu otsus oli igati õige- jalad püsisid soojas ja oli väga mugav astuda.
Õhtupoole siis pakkisime kaasa mõned asjad, võtsime Sharlotte tordi ja maasikavahuveini näppu ning läksime ämmale külla. Sai söödud, joodud, telekat vaadatud. Vaatasime parasjagu Henrik Normanni showd kui Sandra näitas välja kui asjalik ja tähelepanelik ja nutikas ta meil on. Normann oli oma järjekordses rollis ja istus just autosse. Sandra teatas,et näe, ta mängib Krista Lensinit Võlast Vabaks. Meil olid kõigil suud lahti. Ju siis teeb Normann neid tegeleasi ikka nii vahvasti järele,et isegi 4 aastane laps leiab sarnasusi. Üldse teab ta juba üsna mitmeid telekas tihemini esinevaid inimesi nimepidi- nt laulja Tanel Padar, laulja Birgit Õigemeel, laulja Ott Lepland(selle tunneb hääle järgi ka raadiost ära), näitleja Sepo Seeman, näitleja Madis Milling(ta meil Vilde tee fänn).
Kui aastanumbrile 10 ette keeras, läksime kõik õue. Vaatasime ilutulestikku ja tegime lumesõda. Sandra polnud ju mitu päeva õues käinud ja seega jagus talle lumerõõmu topeltkogusena. Äkki ütles laps mulle, et hüppame lumme. No , läksime siis! Võtsime käest kinni ja jooksime ning hüppasime karmauhhti lumehange, täies pikkuses ja kõhuli. Nii vahva oli, lumi oli ju pehme ja nalja kui palju. Haiget ei saanud. Teised vaatasid meid rõõmuga. Sandra vanaisa ütles pärast, et tal oli ka selline tunne,et tuleks hüppaks ka niiviisi, sest lumi oli tõesti imepehme aga arvas,et äkki saab viga vms.Ja nii ta siis hüppas mõttes.
Üleval olime vaikselt juttu rääkides ja poole silmaga telekat piiludes kuni hommikuni. Margus tõusis kell 4 üles, et end tööle sättida, siis läksin mina ja Marguse vend ja ema magama.Sandra kustus kella poole kahe ajal, kuigi vaidles mulle ka veel siis vastu,et tema ei ole väsinud ega taha magama.
Nii ta meile siis tuli.
Soovin kõigile ilusat uut aastat !

Aasta eelviimane päev

2009-12-30T21:39:00.007+02:00

Tänase päeva märklaused-
*Hommikul tundsin end kui zombi, kes kõvas kirstus ebamugavalt maganud ja iga natukese aja tagant üleval olnud
*Sai taas lund lükatud
*Sandral olemine parem, tellis issilt, et see tooks talle hamburgerit
*Õhtul kukkus laps teleka ees ära(juhtub harva), ise eelnevalt kinnitades,et ta ei ole väsinud ega taha magama minna
*Akende taga käivad süüa küsivad tihased ja varblased, nii vahvasti sätivad end just nende kõrgemate okste peale kui akende läheduses liikumist näevad. Andsin.
*Nüüd hakkan torti tegema.

Aga rääkides veel pisut eelmiste päevade tegemistest -
Valmis sai taas üks uus müts ja Sandra oli meeleldi nõus sellega poseerima:

Kuna pildid said tehtud õhtuhämaruses, siis ei paista hästi välja, et valgel kiisul on heleroosa ninake.
Sandra peaümbermõõt on 50cm aga paremini sobiks vast 46-48 cm peaümbermõõduga lapsele.

väkk

2009-12-30T11:02:00.002+02:00

Nädala esimesel päeval läksime oma igapäevarada, st ärkasime varakult ning suundusime lasteaeda. Tee sinna viis läbi kõrge lume ja kui siis lõpuks saime auto suvalise maja ette jäetud ning lumes sumpamise lõpetasime, ei tahtnud meile keegi ust avada. Lõpuks avati ja selgus, et kell 9:30 oli Sandra oma rühmas esimene. Kirjas oli kümmekond last aga kohal ei ühtegi. Leppisin kasvatajaga kokku, et päeva jooksul vaatame, et kui ikka keegi juurde ei tule, toon Sandra ka varem ära. Peale kella 11 helistasin ja üks laps oli veel tulnud ning nil oli väga lõbus. Olid parasjagu õues lumes hullamas. Jäi jutt, et tulen siis peale magamist. Kuna töö juures ei olnudki ka nii väga miskit teha, siis tulin sealt ära. Käisin hoopis Ülemistes jalutamas ja vajalikke asju ostmas. Mul uus mõte ja selle mõtte tarvis vajasin vilti. Tiimarist ma seda ka sain ja üsna mitu ilusat värvi. Seejärel ostsin Rimist söögikraami. Seejärel kiirustasin lasteaeda. Ja nagu ma võisin arvata, ei olnud Sandral sugugi kiire koju tulemisega. Tahtis veel mängida. Lõpuks me ikkagi koju jõudsime.
Kodus avastasin, et Rimi on mind suhteliselt suure summaga nö tõmmanud. Ostsin ühe liha ahjus küpsetamiseks. Ja oh imet, kui tegelikult maksis see 41,92, siis tsekil oli summaks 114 millegagi. Mis mul siis muud üle jäi kui jätsin tseki alles ja plaanerisin järgmiseks päevaks uue käigu sinnasamasse poodi tagasi.
Sandra arvas,et järgmisel päeval ta lasteaeda ei lähe ja mina arvasin,et mina tööle ka ei lähe. Kuna Sannu soovis, et minu vanaema talle külla tuleks, siis rääkisime sellest ka mu vanaemale ja ta oli lahkesti nõus lapsele headmeelt tegema. Kui ta siia jõudis, läksin mina välja. Rimis andsin infoleti töötajale liha ja tseki ning ütlesin,et olen kole palju rohkem maksnud. Nimelt oli millegipärast sellel lihal lisaks õigele etiketile veel küljes teinegi kleps ja kuna kassapidaja lõi läbi just selle, siis sealt see summa tsekile sattuski. Ok, tehti miinus ja löödi õige kood sisse ning taheti mulle 30,50 tagasi anda. Hakkasin vastu. Kui nüüd loogiliselt möelda, siis ega ikka 114-42 krooni ole kuidagimoodi 30kr. Taaskord taheti külma teha. Kuna olen ise kaubanduses töötanud, siis saan kenasti aru, kuidas need asjad juhtuvad. Kuna ma ei olnud nõus 30 krooniga, siis vahiti seda tsekki ja pidin neile seletama, et kui ühe korra vale summa maha võtta ja 2 korda õiget koodi sisse lüüa, siis jah tuleb selline summa aga mul oli ju AINULT 1 LIHA !. Ok, lõpuks sain oma 70 krooni tagasi aga ei mitte mingisugust vabandust ega head aega, vat see ei olnud nüüd üldse ilus. Lisaks sellele pidin ma seal leti ees üsna tükk aega seisma ja ootama. No ei meeldi mulle need Rimi poed, ei ole algusest saadik meeldinud.
Kuna ma ühel lumisel päeval rohkem ringi jalutades oma talvesaabastega tundsin, et talla alt läheb jalg kuidagimoodi niiskeks, siis vaatasin saapaid altpoolt ja mis ma avastasin- mu mitte just eriti vanad talvesaapad, mis korraliku raha eest ostetud, on otsad andnud. Paks tald pooleks ja saabas hakkab talla küljest ka osade kohtade pealt lahti tulema. Hmm, oleks ma neid siis kaua kandnud. Mingitel eriti lumistel ja külmadel päevadel viimaste talvede jooksul aga igapäevaselt pole ju selliseid ilmasid olnud. Jama. Käisin Ülemiste kingapoodides tiiru ja leidsin ühed sellised, mis mulle välimuse poolest meeldisid. Kuna neil polnud minu numbrit, siis sõitsin Järve keskusesse, kuna seal pidi olema. Oligi. Mõtlesin ja proovisin lisaks neile ka teisi ja ikkagi olid need kõige mugavamad. Mõtlesin,et ootaks allahindlusi aga kes teab, kas siis enam neid saapaid seal on ja ära ma nad ostsin. Põikasin läbi veel AG riidekauplusest ja sain seal allahindlusega väga soodsaks muutunud pluusi endale ning lahedad Name It retuusid lapsele. Siuke mõnus käik oli, sain omaette 2h olla. Kui koju jõudsin, tegin vähe pidulikuma lõunasöögi, oli ju vanaema meil külas. Küünlavalgel istusime ja lasime hea maitsta. Õhtul küpsetasin veel punasesõstra-tikri-kohupiima kooki. Kõik oli ilus kuni Sandra hakkas kõhuvalu kurtma. Tegelikult on ta jõulude ajal seda ikka paar korda õhtuti öelnud aga no mis imestad kui tühja kõhu peale ainult komme manustatakse. Eile aga läks asi hullemaks. Sai pisut magada, kui ruttas kööki. Läksin vaatama, et mis seal teeb ja mu süda aimas halba. Kiirelt kaenla alt kinni ja vannituppa ning siis ta oksendaski. Öö jooksul veel 2 korda. Mina sättisin end Sandra voodi ette põrandale magama aga ega ma sealt hästi magada saanud ja hommikul olin täitsa zombi. Et siis selline aasta lõpp. Nüüd laps pikutab, vaatab multikaid ja mina ka niisama, teen veidi tööasju, hiljem hakkan homseks õhtuks vast Sharlotte torti tegema.

Pikad pühad

2009-12-27T16:59:00.008+02:00

Ja ongi jõulud läbi. Õnneks sellel aastal paigutus see aeg mõnusasti nädalasse selliselt, et sai kohe pikemad pühad.
Meie käisime jõululaupäeval Marguse ema juures. Kuna aga Margus pidi 25nda hommikul juba kella 5:30ks tööle minema, siis tulime varakult koju tagasi. Kuskil 20-21 vahel. Esimesel pühal käisime Sandraga minu vanaemal külas. Eile ja täna olime kodused, möllasime pool päeva õues, sest maja ees parklas oli lumeuputus. Nii eile kui ka täna lükkasin miski 2-3h lund,et saaks normaalsemalt seal autodega liikuda. Õnneks tuli eile mulle 1 mees appi ja täna tekitasin ka siukse suurema lumelükkamise. Huvitav on muidugi see, et alguses lükkas 3 naist, mehi siin majas, kes autoga sõidavad, vist ei ole. Vahepeal käisin ma toas ja kui õue tagasi läksin, siis oli õnneks ka 2 meest töösse rakendatud. Kambakesi ikka lihtsam.
Peale lumelükkamist sõidutasin Sandrat veel kelguga ja nüüd ongi päev õhtas.
Eile sai ka kodu puhtaks ja korda tehtud, sest enne pühi mul selleks aega ei olnud. Isegi 23ndal käidi veel kingitusi ostmas ja küsiti, kas ma ka 28ndal tööl olen, juba kliendid tulemas. Töises elus sai vahepeal välja lastud veel 1 oma disain.
Esimene oli ''Girta tikand'':

Seejärel''Käsitöö-Kuused'':

Kolmandana nägi ilmavalgust ''Eesti Moonid'':

Sai endale tehtud sama moonide trükipildiga t-särk, must, pikkade varrukatega ja kantud seda mitmed korrad. Sandra siis vaatas seda Moonipluusi ja küsis, et emme, mismoodi sa selle pildi pluusi peale tegid? Seletasin siis talle, et emme joonistas ja tark masin trükkis pluusile. Laps mõtles natuke ja ütles,et tal oleks siis vaja maasikatega pluusi. No lapse sõna on ju justkui käsk. Võtsingi ühel õhtul pliiatsid kätte ja tegingi pildi maasikatest. Lisaks maasikatele sai valmis ka üks motiiv kibuvitsast. Pilt tehtud õhtuhämaruses ja seetõttu pisut üle valgustatud, aga ettekujutuse annab ikka:

Maasikatest saab arvatavasti ''minu kollektsiooni'' 4 disain. Ja eks siis peagi saab Sandra ka maasikatega pluusi endale.

Aga ühel õhtul oli Sandra juba tükiks ajaks ennast mõnusasti vannituppa unustanud ja kui ma siis piiluma läksin,et mis ta seal küll teeb nii kaua, avanes mulle selline pilt:

Meil on seda ennegi ette tulnud, et laps võtab kuiva vanni. Mõnus koht ju lesimiseks...:P ja omaette jutustamiseks ja fantaseerimiseks. Igatahes valmistas see talle suurt rõõmu ja ta palus mul selle olemise fotokaga jäädvustada. Ja kui pikk ta juba on !

Paar õhtut olen nüüd ka käsitööd teleka taga teinud. Kuna mul on aga viimased lihvid tegemata, siis veel ei näita. Igatahes olen ikka mütsihaigusesse nakatatud, ei saa üle ega ümber heegelmütsidest. No meeldib vaikselt neid teha. Ehk leiavad nad ka omale kord vahvad omanikud.

ILUSAT JÕULUAEGA !

2009-12-24T11:54:00.001+02:00