Nädala esimesel päeval läksime oma igapäevarada, st ärkasime varakult ning suundusime lasteaeda. Tee sinna viis läbi kõrge lume ja kui siis lõpuks saime auto suvalise maja ette jäetud ning lumes sumpamise lõpetasime, ei tahtnud meile keegi ust avada. Lõpuks avati ja selgus, et kell 9:30 oli Sandra oma rühmas esimene. Kirjas oli kümmekond last aga kohal ei ühtegi. Leppisin kasvatajaga kokku, et päeva jooksul vaatame, et kui ikka keegi juurde ei tule, toon Sandra ka varem ära. Peale kella 11 helistasin ja üks laps oli veel tulnud ning nil oli väga lõbus. Olid parasjagu õues lumes hullamas. Jäi jutt, et tulen siis peale magamist. Kuna töö juures ei olnudki ka nii väga miskit teha, siis tulin sealt ära. Käisin hoopis Ülemistes jalutamas ja vajalikke asju ostmas. Mul uus mõte ja selle mõtte tarvis vajasin vilti. Tiimarist ma seda ka sain ja üsna mitu ilusat värvi. Seejärel ostsin Rimist söögikraami. Seejärel kiirustasin lasteaeda. Ja nagu ma võisin arvata, ei olnud Sandral sugugi kiire koju tulemisega. Tahtis veel mängida. Lõpuks me ikkagi koju jõudsime.
Kodus avastasin, et Rimi on mind suhteliselt suure summaga nö tõmmanud. Ostsin ühe liha ahjus küpsetamiseks. Ja oh imet, kui tegelikult maksis see 41,92, siis tsekil oli summaks 114 millegagi. Mis mul siis muud üle jäi kui jätsin tseki alles ja plaanerisin järgmiseks päevaks uue käigu sinnasamasse poodi tagasi.
Sandra arvas,et järgmisel päeval ta lasteaeda ei lähe ja mina arvasin,et mina tööle ka ei lähe. Kuna Sannu soovis, et minu vanaema talle külla tuleks, siis rääkisime sellest ka mu vanaemale ja ta oli lahkesti nõus lapsele headmeelt tegema. Kui ta siia jõudis, läksin mina välja. Rimis andsin infoleti töötajale liha ja tseki ning ütlesin,et olen kole palju rohkem maksnud. Nimelt oli millegipärast sellel lihal lisaks õigele etiketile veel küljes teinegi kleps ja kuna kassapidaja lõi läbi just selle, siis sealt see summa tsekile sattuski. Ok, tehti miinus ja löödi õige kood sisse ning taheti mulle 30,50 tagasi anda. Hakkasin vastu. Kui nüüd loogiliselt möelda, siis ega ikka 114-42 krooni ole kuidagimoodi 30kr. Taaskord taheti külma teha. Kuna olen ise kaubanduses töötanud, siis saan kenasti aru, kuidas need asjad juhtuvad. Kuna ma ei olnud nõus 30 krooniga, siis vahiti seda tsekki ja pidin neile seletama, et kui ühe korra vale summa maha võtta ja 2 korda õiget koodi sisse lüüa, siis jah tuleb selline summa aga mul oli ju AINULT 1 LIHA !. Ok, lõpuks sain oma 70 krooni tagasi aga ei mitte mingisugust vabandust ega head aega, vat see ei olnud nüüd üldse ilus. Lisaks sellele pidin ma seal leti ees üsna tükk aega seisma ja ootama. No ei meeldi mulle need Rimi poed, ei ole algusest saadik meeldinud.
Kuna ma ühel lumisel päeval rohkem ringi jalutades oma talvesaabastega tundsin, et talla alt läheb jalg kuidagimoodi niiskeks, siis vaatasin saapaid altpoolt ja mis ma avastasin- mu mitte just eriti vanad talvesaapad, mis korraliku raha eest ostetud, on otsad andnud. Paks tald pooleks ja saabas hakkab talla küljest ka osade kohtade pealt lahti tulema. Hmm, oleks ma neid siis kaua kandnud. Mingitel eriti lumistel ja külmadel päevadel viimaste talvede jooksul aga igapäevaselt pole ju selliseid ilmasid olnud. Jama. Käisin Ülemiste kingapoodides tiiru ja leidsin ühed sellised, mis mulle välimuse poolest meeldisid. Kuna neil polnud minu numbrit, siis sõitsin Järve keskusesse, kuna seal pidi olema. Oligi. Mõtlesin ja proovisin lisaks neile ka teisi ja ikkagi olid need kõige mugavamad. Mõtlesin,et ootaks allahindlusi aga kes teab, kas siis enam neid saapaid seal on ja ära ma nad ostsin. Põikasin läbi veel AG riidekauplusest ja sain seal allahindlusega väga soodsaks muutunud pluusi endale ning lahedad Name It retuusid lapsele. Siuke mõnus käik oli, sain omaette 2h olla. Kui koju jõudsin, tegin vähe pidulikuma lõunasöögi, oli ju vanaema meil külas. Küünlavalgel istusime ja lasime hea maitsta. Õhtul küpsetasin veel punasesõstra-tikri-kohupiima kooki. Kõik oli ilus kuni Sandra hakkas kõhuvalu kurtma. Tegelikult on ta jõulude ajal seda ikka paar korda õhtuti öelnud aga no mis imestad kui tühja kõhu peale ainult komme manustatakse. Eile aga läks asi hullemaks. Sai pisut magada, kui ruttas kööki. Läksin vaatama, et mis seal teeb ja mu süda aimas halba. Kiirelt kaenla alt kinni ja vannituppa ning siis ta oksendaski. Öö jooksul veel 2 korda. Mina sättisin end Sandra voodi ette põrandale magama aga ega ma sealt hästi magada saanud ja hommikul olin täitsa zombi. Et siis selline aasta lõpp. Nüüd laps pikutab, vaatab multikaid ja mina ka niisama, teen veidi tööasju, hiljem hakkan homseks õhtuks vast Sharlotte torti tegema.
