Meie käisime jõululaupäeval Marguse ema juures. Kuna aga Margus pidi 25nda hommikul juba kella 5:30ks tööle minema, siis tulime varakult koju tagasi. Kuskil 20-21 vahel. Esimesel pühal käisime Sandraga minu vanaemal külas. Eile ja täna olime kodused, möllasime pool päeva õues, sest maja ees parklas oli lumeuputus. Nii eile kui ka täna lükkasin miski 2-3h lund,et saaks normaalsemalt seal autodega liikuda. Õnneks tuli eile mulle 1 mees appi ja täna tekitasin ka siukse suurema lumelükkamise. Huvitav on muidugi see, et alguses lükkas 3 naist, mehi siin majas, kes autoga sõidavad, vist ei ole. Vahepeal käisin ma toas ja kui õue tagasi läksin, siis oli õnneks ka 2 meest töösse rakendatud. Kambakesi ikka lihtsam.
Peale lumelükkamist sõidutasin Sandrat veel kelguga ja nüüd ongi päev õhtas.
Eile sai ka kodu puhtaks ja korda tehtud, sest enne pühi mul selleks aega ei olnud. Isegi 23ndal käidi veel kingitusi ostmas ja küsiti, kas ma ka 28ndal tööl olen, juba kliendid tulemas. Töises elus sai vahepeal välja lastud veel 1 oma disain.
Esimene oli ''Girta tikand'':
Seejärel''Käsitöö-Kuused'':
Kolmandana nägi ilmavalgust ''Eesti Moonid'':
Sai endale tehtud sama moonide trükipildiga t-särk, must, pikkade varrukatega ja kantud seda mitmed korrad. Sandra siis vaatas seda Moonipluusi ja küsis, et emme, mismoodi sa selle pildi pluusi peale tegid? Seletasin siis talle, et emme joonistas ja tark masin trükkis pluusile. Laps mõtles natuke ja ütles,et tal oleks siis vaja maasikatega pluusi. No lapse sõna on ju justkui käsk. Võtsingi ühel õhtul pliiatsid kätte ja tegingi pildi maasikatest. Lisaks maasikatele sai valmis ka üks motiiv kibuvitsast. Pilt tehtud õhtuhämaruses ja seetõttu pisut üle valgustatud, aga ettekujutuse annab ikka:
Maasikatest saab arvatavasti ''minu kollektsiooni'' 4 disain. Ja eks siis peagi saab Sandra ka maasikatega pluusi endale.
Aga ühel õhtul oli Sandra juba tükiks ajaks ennast mõnusasti vannituppa unustanud ja kui ma siis piiluma läksin,et mis ta seal küll teeb nii kaua, avanes mulle selline pilt:
Meil on seda ennegi ette tulnud, et laps võtab kuiva vanni. Mõnus koht ju lesimiseks...:P ja omaette jutustamiseks ja fantaseerimiseks. Igatahes valmistas see talle suurt rõõmu ja ta palus mul selle olemise fotokaga jäädvustada. Ja kui pikk ta juba on !
Paar õhtut olen nüüd ka käsitööd teleka taga teinud. Kuna mul on aga viimased lihvid tegemata, siis veel ei näita. Igatahes olen ikka mütsihaigusesse nakatatud, ei saa üle ega ümber heegelmütsidest. No meeldib vaikselt neid teha. Ehk leiavad nad ka omale kord vahvad omanikud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar