Advendieelne

Kiire töönädal on selja taga. Mul juba üle nädala töö juures täielik päkapikutunne peal. Ka enne ja peale tööd poes käies olen silmad lahti hoidnud ja end päkapikuks natukene kehastanud. Mulle tegelikult see jõuluootus meeldib. Kuidagi hingele soe aeg on. Mis siis, et õues ladistab hoopiski vihma(nüüd kirjutamise ajal hakkas muidugi lörtsi sadamas), kuigi homme on esimene advent. Aga mulle meeldib. Vihkan seda sügist, kus on pläga, lörts. Olen alati rohkem sooja inimene olnud, sest elada on soojal ajal kergem. Vihkan lumest puhastamata tänavaid ja teid, kus pead kogu aeg mõtlema, et kas ma nüüd saan või jään kinni. Vaatan ju ikka asju autojuhi seisukohast, sest juhistaazi juba päris jupp aega. Vist miski 15a kanti, ei mäletagi nüüd enam täpselt.
Muidugi vabal päeval, kui maas mõnus kerge lumekiht ja ise oled soojalt riides, siis ka mõnus.
Homme on 1 advent. Otsustasin täna tubli olla ja teha kodus suuremat sorti sügiskoristus, mis oleks siis ühtlasi ka advendieelne koristus. Olen mitu nädalavahetust vaid nö kodust läbi jooksnud, pole saanud suurt koristada ega sättida. Äial oli sünnipäev, siis sai maal käidud lehti riisumas, siis oli mul endal sünnipäev. Oli küll väikene juubel, ent pidasin vaikselt ja käisin perega lihtsalt väljas söömas. Kusjuures imelik on see, et sel aastal mul poldnuki mitte mingusugust erilist sünnipäevatunnet. Elu nii kiireks läind, et ....
Õhtuti jõuan koju kl 19-21, siis kiirelt miskit süüa ja diivanile siruli. Käsitööd tahaks teha, ent viimastel päevadel suudan oma poolikut tööd vaid vaadata. Laip, mis laip.
Aga nüüd edasi suurpuhastust tegema, siis on õhtul ja homme hea olla.