Maainimene

Olin jah maainimene mõnda aega.Seepärast pole saanud ka oma blogi täiendada.Kuna aga ilmad läksid vihmaseks,siis tulin natukeseks st.mõneks päevaks linnakoju.Vaja ju vahepeal siingi toimetusi teha.Suure hunniku riideid võtsin ka maalt kaasa,siin need hea pesumasinaga puhtaks pesta.
Maal on vahelduseks täitsa mõnus olla.Aiatöid jagub,näpud on iga päev mullas olnud.Vahepeal tuleb muidugi lapsega ka mängida,sest eks ta tahab ikka kellegagi koos olla ja tegutseda.Õnneks on ta väga õnnelik ka selle üle kui saab minuga koos mõnd aiatööd teha.Koos riisusime ja viisime niidetud rohu minema.Suured rabarberid kiskusin välja,et teha ruumi uutele värsketele ja noortele vartele.Sealgi oli ta mul abiline tassimises.Rabarber oli muidugi pikkuselt suurem kui laps ise.
Kompostihunnikus kohtasime päise päeva ajal üht pirakat ja julget siili,kes parasjagu lõunatas.Olime mõned toidujäägid sinna viinud ja nii ta seal isuga einetas.Ja teda ei seganud see sugugi,et me teda u 2m kauguselt imetlesime koos lapsega.
Maasikaid oleme ka juba saanud nii aia seest kui ka aia tagant.Aia seest siis aedmaasikaid ja aia tagant metsmaasikaid.Esialgu on neid muidugi veel vähe,peabki vist seadma sammud turule ja ostma sealt mõne kilo niisama söömiseks.
Kõige muu kõrvalt olen saanud natuke aega ka käsitööd teha.Bikiinid on nüüdseks valmis.Ent,oh õnnetust,püksid suured.Jälle pean miskit välja nuputama teemal,kuidas ma neid ikka kanda ka saaksin.Suur näputöö ju ikkagi ja kahju kui see kapinurka seisma jääks.Bikiinid vajavad muidugi veel viimistlemist ja kaunistamist.Aga eks ma tasapisi tegelen sellega kui jälle piisav tahtmine peale tuleb.Alustasin ka juba 2(just nimelt kahe!)uue asja tegemist.Aga teen neid siis kui näpud hakkavad sügelema käsitöö järele,mingit tähtaega pole endale seadnud,sest seda lühikest Eestimaa suve tuleb nautida nii palju kui võimalik.Tegelikult olen sel suvel juba jõudnud mereski käia ja mitte ainult jalgupidi.Mu elukaaslane arvas,et vesi ju nii külm ja et ma olen hull.Aga minu meelest oli ikka päris hea üle pika aja merre sulpsatada.Ujumiseks seda nimetada ei saa,pigem sukeldumiseks.Laps müttas ka liival ja oli jalgupidi vees.Veest välja saime ta suure kisaga.
Päikest olen suutnud juba nii palju kinni võtta,et esimene kiht on nahkagi maha tulnud.Ja kui mu õde meile ühel õhtul maale külla tuli,siis mulle ütles ta:tere...neeger(ise naeris).
Vat nii ma siis elangi.Lisan mõned jäädvustused oma viimastest nädalatest.