Panen mõned read kirja,et blogipidamises liiga pikka vahet ei tekiks.
Olen endiselt maal redutanud.Vahepeal muidugi linnas ka ikka käinud.Eile sebisin linnas ringi.Hommikul oli mu lapsele teine samasugune mängukaaslaseks.Neil oli täitsa tore,peab kunagi kordama.Lesisid kahekesi kui tibukesed(ega ma tea,kas need tibukesed tegelikult lesivadki...)põrandal padjal.Pildid on fotokas aga kuna majas vaikus(laps ja vanaema magavad juba),siis ei hakka seda kotist otsima ja siin krabistama.
Kui külaline läinud,lappasime soojalt riidesse(prr kui külm ja niiske ja vastik,olen suveinimene)ja võtsime suuna Mustamäele.Auto oli vaja remonti viia ja tahtsin seda ise teha kuigi ka mees oleks sellega edukalt hakkama saanud.Mainisin,et mulle tundub,et 1 eelsüüteküünal on õhtal.Imestati,et arvad jah.Noogutasin.Siis kahe bussiga koju,ruttu söök valmis ja kõhukesed täis ning mu isa viis meid jälle Mustakale.Auto oli valmis ja nagu mulle öeldi-sai väga hää.No tõepoolest,lausa lust rooli keerata,nii sujuv kuidagi.Tuli välja,et roolivõimuõli oli kuhugi aastatega kadunud.Ajal,mil ta meie käes,polegi nii mõnus rooli keerata olnud.Kivi eelmise omaniku kapsaaeda siis vist.Mina sain vahest kohe aru,mees ei uskunud,et no ei saa olla,mis see õli siis ikka teeb.No muidugi,loll naise jutt.Aga täna sõitis ise ja ütles,et no on ikka vahe sees küll,miskit totaalselt muutunud.Nii et autoomanikud,kontrollige ikka kõiki õlisid.
Sain meeste käest kiita ka.Oligi 1 küünal õhtal,pandi uus.Isagi ütles,et no näe kui hea on teil tööd teha kui inimene toob auto ja ütleb,mis viga,aint paranda,ise ei peagi eriti mõtlema.Töökoja juhataja,kes mul natuke tuttav,skiitiski mind,et nojah,näe mõni on kohe nii tark.Mul kõrvad käisid lapa-lapa.Tore kui keegi vahel kiidab.Iga inimene vajab seda ja vahel on väikesestki heast sõnast tükiks ajaks hea tunne sees.Kusjuures,selle süüteküünla võimaliku rikke mõtlesin täitsa oma peaga välja.Auto nimelt näitas remondituld kui käivitasin.Kui sõitma hakkasin,siis kadus kohe.Ärge imestage,mul lihtsalt meeldib vahel uurida auto kohta rohkem kui mul ehk vaja oleks.Olen autol iseseisvalt õhufiltritki vahetanud.Jätsin täpselt meelde,mis järjekorras miskit lahti keerasin ja mis kus käis ning vahetatud ta saigi.Vanal autol sai alumine ring ise musta kivikaitega üle värvitud.Ja nüüd proovisin ära ka selle,kas ma üldse rattamutreid lahti saaks,kui vaja(loodan,et siiski mitte).Tulede pirni olen ka vahetanud,kaitset ja muud nipet-näpet.Mulle meeldib ja tegelikult tahaks rohkemgi osata.Muide,kunagi ühes kohas,kus mu üks auto uue summuti sai,oli praktikal naisremontija,kes parasjagu tegi mootori kapremonti.Imetlusväärne ju!
Käsitööd teen ka ikka tasapisi.Ei saagi olla nii,et midagi parasjagu pooleli pole.Miskit siis nagu puudu.Vahel piisab sellestki,et mõtlen käsitööle,siis jälle nö punkt kirjas ja võib rahulikult magama minna.Täna olengi läinud seda viimast teed.Arvuti on mu kaaslaseks täna olnud.No vahel ju võib.Kuna siin maal on õues külm ja märg,siis oleme terve päeva veetnud toas.Siiatulek muidugi toimus natuke õues ka...Uksest autoni ja autost ukseni.Ahjaa ja parklast poodi jalutamine ka.Aiatööd tahavad veel tegemist aga sellise märjaga nagu ei kipu.Vaarikad vaja kindlasti ära lõigata.Seda aga jube paha teha kui oksad märjad.Nii ma siis ootangi,et soe suvi tuleks tagasi.Järgmine nädal me aga juba linnas.Minu õel ja elukaaslase vennal sünnipäev.Lisaks lapsel arstile minek seoses lasteaiaga alustamisega.Uuh,ei taha mõeldagi,mis see tuua võib.Kuigi esimene tutvus oli üle ootuste positiivne,lapse poolt siis.Loodan,et harjub ruttu.Ise tunnen,et uus ja veidi hirmutav eluetapp,mis siis veel lapsest rääkida.Mul ju ka kogemused puuduvad.Ja taaskord tuleb tõdeda,et aeg lendab liiga kiirelt.Miks küll nii ruttu kõik möödub?Alles ma olin suure kõhuga ja nautisin täiega seda olemist.Nüüd varsti juba 2aastat lapse sünnist möödas ja ennäe,polegi ta enam nii pisike-48cm,2760g.Täitsa asjalik inimene.Üleeile sõitsime linna poole ja äkitselt ütleb laps-Tallinn paistab.Ei noh,meil mõlemal(mina ja elukaaslane) vajusid suud lahti ja hakkasime naerma.Täna juba rääkis mitmendat korda,et Murastes on kutsud(vanaisa juures) ja et vanaisa annab kutsudele süüa ka.Uskumatu,millised tarkused ta endale kõrva taha paneb.Ja täiesti õigel momendil ja asjalikult siis oma tarkust poetab.Jälle imetlusväärne.
Ohh,sai pikk postitus.Aga vahel tulebki natuke rohkem oma mõtteid paberile panna,mis siis,et moodsamal ajal tehakse seda nüüd klaviatuuri klõbistades.Kõigile päikest!Tooge ometi see suvi tagasi!

Vahepeal valmisid lapsele ühed villased sokid.Kui üks valmis sai ja seda talle jalga proovisin,siis tõstis ta oma teist jalga ja ütles,et teine ka.No tegingi siis järgmisel päeval teise ka.Sellised nad said:




Oleme praegu korra linnakodus.Eile sai käidud esimest korda lasteaiaga tutvumas.Lapsele väga meeldis,ta oleks sinna kauemakski jäänud.Mis te arvate,mis olid tema esimesed sõnad kui ta täna hommikul ärkas? Need olid-lasteaeda minna.Ise nii pisi(okt.viimasel päeval saab 2a) aga juba oskab selgelt väljendada,mida tahab ja mis meeldib.
Sandra lasteaeda minekuks valmis:

Mu mütsivabrik töötab täiega võiks öelda.Valminud on kaks mütsi lapsele.Neist esimene jääb vast järgmist aastat ootama või siis uut omanikku:

Teine on veidi sügisesem ning võib panna projekti alla lõngajäägid kasutusse

,sest selle mütsi valmistamisel kasutasin ära kolme erineva lõnga jupid.


Ja siis veel üks käsitöö,ent see pole minu tehtud.Nimelt otsustas me laps viimasel saunas käigul,et tema tuleb nüüd ka lõpuks emme-issiga leiliruumi istuma(kusjuures vabatahtlikult,enne ta totaalselt keeldus sellest,sest kuum on).Istusin siis temaga koos põrandal,ent mainisin issile,et näe lapsel ka pinki vaja.Ta võttis sõna sabast kinni ning järgmisel päeval valmis selline armas pingike,mis ka kohe kasutust leidis.Lapsele meeldib selle peal istuda küll.

Mu töö ja vaev,st.puhastatud oja minu aia taga:

Müts valmis!

Lisaks igapäevatoimetustele sain täna hommikul valmis oma variandi Mare sonimütsist.Oleks kiireminigi selle lõpetanud,ent tegin tasapisi ja mõnuga,liialt kiirustamata ning kui kuskilt veidi valesti või pahasti läks,harutasin ja tegin uuesti.Tulemusega olen rahul,tätsa äge müts ju!Mina pitsi ei kasutanud,sest riidel endal tikand peal.Kui oleks pitsi ka veel pannud,siis poleks see näha jäänud.Aga ilma pitsitagi ju vahva.Eks otsustage ise.Modellideks vaheldumisi mina ise,minu vanaema ja lapski(temale müts muidugi suur,ent ta oli meeleldi nõus poseerima).







Väike pilt ühest lillepeenrast ka:
Nüüd mõtlen,mille kallale edasi asuda(käsitöölises mõttes).Alustasin mõni aeg tagasi ühe suvise vesti/boolero heegeldamist motiividest.Nüüd aga ei suuda ma seda poolikut tööd enam üles leida.Vat see on see suvine nö elukohtade tihe vahetus.Kord linnas,kord maal,kord mujal.Kus ta on???? Isegi seda ei suuda meenutada,kus ma teda viimati kohtasin.Oleks nagu suvilas olnud aga ei leia.Kas võtsin ta saarele kaasa-ei tea.Jama värk igatahes,sest praegu teeks,kas ka siis,kui kunagi selle siiski üles peaksin leidma???Njah,pole see mälu enam just kõige parem või viga lihtsalt selles,et oma praeguse elu juures on neid asju,mida pea peab kinni pidama,lihtsalt liiga palju!
Nüüd aga lähen kastan end veidi voolikust tuleva veega.Päeval on nii palav,et ega peale niisama vedelemise ja käsitöö tegemise suurt muud saagi/suuda teha.Õhtupoole hakkan taas ´´kraavihalliks´´.Suur oja on ära kuivanud ja saab teda kaevata/puhastada ja kaldaid ehitada.See mul käppas,sest teen seda juba mitmendat aastat järjest.
Nautige soojust ja päikest!!!!

Taas on suvi me õuele jõudnud!
Eile käisin koos lapse ja minu vanaemaga rannas.Vanaema polnud vist juba aastakümneid rannas käinud.Tundub,et see ettevõtmine meeldis kõigile.Laps muudkui jooksis ja mängis,mina ehitasin uhke liivalossi(võib öelda,et linna),vanaema istus ja oli niisama jalgupidi vees.Mina käisin ujumas ka.Oi kui mõnus vesi oli.Elaksin kõik sellised soojad suveilmad rannas kui ainult võimalik oleks.
Siin suvilas on liiga lämbe,vahepeal tekib selline küpse kartuli tunne.Päeval istun varjus ja teen käsitööd või toimetan niisama vaikselt.Õhtupoole siis saab ka aiatöid tehtud.Täna näiteks niitsin muru.
Tasapisi heegeldan mütsi ``koos Marega´´.Hakkab juba mütsi kuju võtma.
Ja ega muud nagu polegi kirjutada.Meel on natuke kurb,sest mu teine vanaema lesib haiglas ja tema tervis pole hea.Esmaspäeval tehti op ja nüüd on ta väga nõrk(ei suuda rääkidagi õieti,palavik jne).Isa käis vaatamas ja temal tekkis selline paha tunne,et äkki oli(ptui,ptui,ptui)viimane kord temaga kohtuda.Vanaema suutis vaid hetkeks silmad lahti teha ja taas nad kinni vajusid.Loodan,et ta siiski kosub ja saame temaga veel koos aega veeta.
Lõpetuseks üks pildike tänasest päevast:

Päevad kaovad käest.Kahju kohe,et suvi hakkab läbi saama ja sügis koputab uksele.Õnneks on meile nüüd antud jälle mõneks ajaks päikest ja sooja ilma,mis meele rõõmsaks teeb.Seda peab ära kasutama ja lapsega randa minema.Seda ma ka täna teen.
Enne seda aga raport oma tegemistest.Olen oma aias tööd teinud ja ka pisut käsitööd sinna kõrvale.Lapsele valmis taas üks suvine mütsike.Lõppviimistlus siiski veel tegemata.Tahan nimelt mütsi ette ühe lillekese kinnitada.Müts sai pisut suur ja jääb järgmist suve ootama.
Võtan osa ka projektist ´´Heegeldan koos Marega,vol.2``.Esialgu oli natuke pusimist,sest õpetused pisut segaselt kirja pandud.Aga hasart on sees ja see on minu jaoks esimene selline projekt,mida koos tehakse.Pole lihtsalt enne olnud aega ja usku enesesse,et tehtav asi ka valmis saaks.Selle asja puhul on see aga üpris reaalne.Eks näis,mis lõpptulemusena välja kukub.Igatahes väga positiivne,et keegi sellist asja läbi viib.
Isale tegin sünnipäevakingi-album Sandrast sünnist kuni praeguse ajani,mil ta 1a 9k vana,punutud korv,tuulekell ja ise valmistatud kaart:

Valminud suvemüts,mis ootab lillekest:

Projekt heegeldan koos Marega:

Vahepeal sai käidud ära ka Jäneda laadal:

Sealkandis on meil üks mahajäetud majake ja aiake,mis lähevad müüki,kel huvi,küsige:


Vahepeal sai tehtud kiirelt üks joonistus,mis tegelikult veel pooleli on:

Sandrast ka üks pilt: