neljapäev, 30. august 2007

Panen mõned read kirja,et blogipidamises liiga pikka vahet ei tekiks.
Olen endiselt maal redutanud.Vahepeal muidugi linnas ka ikka käinud.Eile sebisin linnas ringi.Hommikul oli mu lapsele teine samasugune mängukaaslaseks.Neil oli täitsa tore,peab kunagi kordama.Lesisid kahekesi kui tibukesed(ega ma tea,kas need tibukesed tegelikult lesivadki...)põrandal padjal.Pildid on fotokas aga kuna majas vaikus(laps ja vanaema magavad juba),siis ei hakka seda kotist otsima ja siin krabistama.
Kui külaline läinud,lappasime soojalt riidesse(prr kui külm ja niiske ja vastik,olen suveinimene)ja võtsime suuna Mustamäele.Auto oli vaja remonti viia ja tahtsin seda ise teha kuigi ka mees oleks sellega edukalt hakkama saanud.Mainisin,et mulle tundub,et 1 eelsüüteküünal on õhtal.Imestati,et arvad jah.Noogutasin.Siis kahe bussiga koju,ruttu söök valmis ja kõhukesed täis ning mu isa viis meid jälle Mustakale.Auto oli valmis ja nagu mulle öeldi-sai väga hää.No tõepoolest,lausa lust rooli keerata,nii sujuv kuidagi.Tuli välja,et roolivõimuõli oli kuhugi aastatega kadunud.Ajal,mil ta meie käes,polegi nii mõnus rooli keerata olnud.Kivi eelmise omaniku kapsaaeda siis vist.Mina sain vahest kohe aru,mees ei uskunud,et no ei saa olla,mis see õli siis ikka teeb.No muidugi,loll naise jutt.Aga täna sõitis ise ja ütles,et no on ikka vahe sees küll,miskit totaalselt muutunud.Nii et autoomanikud,kontrollige ikka kõiki õlisid.
Sain meeste käest kiita ka.Oligi 1 küünal õhtal,pandi uus.Isagi ütles,et no näe kui hea on teil tööd teha kui inimene toob auto ja ütleb,mis viga,aint paranda,ise ei peagi eriti mõtlema.Töökoja juhataja,kes mul natuke tuttav,skiitiski mind,et nojah,näe mõni on kohe nii tark.Mul kõrvad käisid lapa-lapa.Tore kui keegi vahel kiidab.Iga inimene vajab seda ja vahel on väikesestki heast sõnast tükiks ajaks hea tunne sees.Kusjuures,selle süüteküünla võimaliku rikke mõtlesin täitsa oma peaga välja.Auto nimelt näitas remondituld kui käivitasin.Kui sõitma hakkasin,siis kadus kohe.Ärge imestage,mul lihtsalt meeldib vahel uurida auto kohta rohkem kui mul ehk vaja oleks.Olen autol iseseisvalt õhufiltritki vahetanud.Jätsin täpselt meelde,mis järjekorras miskit lahti keerasin ja mis kus käis ning vahetatud ta saigi.Vanal autol sai alumine ring ise musta kivikaitega üle värvitud.Ja nüüd proovisin ära ka selle,kas ma üldse rattamutreid lahti saaks,kui vaja(loodan,et siiski mitte).Tulede pirni olen ka vahetanud,kaitset ja muud nipet-näpet.Mulle meeldib ja tegelikult tahaks rohkemgi osata.Muide,kunagi ühes kohas,kus mu üks auto uue summuti sai,oli praktikal naisremontija,kes parasjagu tegi mootori kapremonti.Imetlusväärne ju!
Käsitööd teen ka ikka tasapisi.Ei saagi olla nii,et midagi parasjagu pooleli pole.Miskit siis nagu puudu.Vahel piisab sellestki,et mõtlen käsitööle,siis jälle nö punkt kirjas ja võib rahulikult magama minna.Täna olengi läinud seda viimast teed.Arvuti on mu kaaslaseks täna olnud.No vahel ju võib.Kuna siin maal on õues külm ja märg,siis oleme terve päeva veetnud toas.Siiatulek muidugi toimus natuke õues ka...Uksest autoni ja autost ukseni.Ahjaa ja parklast poodi jalutamine ka.Aiatööd tahavad veel tegemist aga sellise märjaga nagu ei kipu.Vaarikad vaja kindlasti ära lõigata.Seda aga jube paha teha kui oksad märjad.Nii ma siis ootangi,et soe suvi tuleks tagasi.Järgmine nädal me aga juba linnas.Minu õel ja elukaaslase vennal sünnipäev.Lisaks lapsel arstile minek seoses lasteaiaga alustamisega.Uuh,ei taha mõeldagi,mis see tuua võib.Kuigi esimene tutvus oli üle ootuste positiivne,lapse poolt siis.Loodan,et harjub ruttu.Ise tunnen,et uus ja veidi hirmutav eluetapp,mis siis veel lapsest rääkida.Mul ju ka kogemused puuduvad.Ja taaskord tuleb tõdeda,et aeg lendab liiga kiirelt.Miks küll nii ruttu kõik möödub?Alles ma olin suure kõhuga ja nautisin täiega seda olemist.Nüüd varsti juba 2aastat lapse sünnist möödas ja ennäe,polegi ta enam nii pisike-48cm,2760g.Täitsa asjalik inimene.Üleeile sõitsime linna poole ja äkitselt ütleb laps-Tallinn paistab.Ei noh,meil mõlemal(mina ja elukaaslane) vajusid suud lahti ja hakkasime naerma.Täna juba rääkis mitmendat korda,et Murastes on kutsud(vanaisa juures) ja et vanaisa annab kutsudele süüa ka.Uskumatu,millised tarkused ta endale kõrva taha paneb.Ja täiesti õigel momendil ja asjalikult siis oma tarkust poetab.Jälle imetlusväärne.
Ohh,sai pikk postitus.Aga vahel tulebki natuke rohkem oma mõtteid paberile panna,mis siis,et moodsamal ajal tehakse seda nüüd klaviatuuri klõbistades.Kõigile päikest!Tooge ometi see suvi tagasi!

Kommentaare ei ole: