Nimelt sain vahepeal vaikselt aastakse juurde, numbriliselt siis nagu, tunne ikka sama noor.
Töiselt tegime ühe kiire kolimise ja see annab siiani veitsa tunda, sest seoses alanud jõulusiblimisega on veel paljud asjad kastides. Ja las olla, kui aega saan, teen jälle mõni kasti tühjaks. No mis mul muud üle jääb. Teen küll 8h tööd aga ikka kõike ei jõua. Iseenesest ju hea aga ma tahaks , et kõik oleks täiuslik, suudaksin end 100% kõigele pühendada jne.
Vahepeal võtsin kätte ja lõpetasin ära ühe ammu alustatud projekti, kus sai ära kasutatud hunnik lõngajääke. Sai sellest selline pisut lopergune ja ummamuudu nukutekk.
Kitsama külje pikkus võis olla miski 50cm kanti, täpselt ei teagi ja mõõta ka enam ei saa, kuna Sandra viis selle lasteaeda.
Lasteaias peeti vahepeal maha isadepäevapidu. Sandra oli väike valge jänes ning esines ja tantsis ja tegi kõik kaasa. Minu arglikust tüdrukust on saanud asjalik neiuke.
Kõrvad on emme-issi koostöö. Ostsin poest peavõru ning valget viltriiet. Issi puuris peavõrule sisse väiksed augukesed ning pani seal läbi traadid. Emme õmbles valmis jänku kõrvad ning pani traatide otsa. Seejärel peavõrule üleni valge viltkate peale ning niidiga kenasti kõik kokku. Väga vahvad jäid ja Margus arvas, et neid võiks ju täitsa toota kui keegi tahaks selle eest väärilist tasu anda...
Jõulude ajal on ka pidu tulemas ja Estonia teatrist peaks Jõuluvanagi tulema. No olete ju kindlasti näinud teles reklaami, et kõik jõuluvanad lähevad Estoniasse. Ja sealt ta siis meie peole tulebki.. no päriselt ka.
Lasteaias on meil möllamas tuulerõuged. Arvatavasti said lapsed selle nukuteatrist, sest täpselt 2 nädalat peale seal käimist jäid ühel ajal 3 last sellesse ja nüüd järgemööda siis teised otsa. Neljapäeval tekkisid osadel täpid ja reedelgi kutsuti paljudele vanemad varem järgi. Et meiegi rühmas on read üsna hõredad ja eks ole neidki, kes muu haiguse pärast kodused. Nagu eralasteaed. Kui ma reedel kell 18:15 Sandrale järele jõudsin, siis oli ta viimane ja täiega nautis seda. Ei old temal kiiret kuhugi. Istus õpetajaga laua ääres ja rääkis ja kleepis päkapikke seinale ja oleks seal veel ka peale kella 19 edasi toimetanud. Poolvägisi sain ta kella 19 paiku(lasteaia sulgemisaeg) sealt siis lõpuks kätte ja kodu poole tulema.
Laupäeval koristasin pisut kodu ja panin nädala jooksul kiiruga laiali laotunud asjad tagasi oma kohtadesse jne. Kuna meil oli vaja ka poodi minna, siis jätsin kodused toimetused katki. Mõtlesin, et võiks korra linna poole liikuda aga Sandra jäi endale väga kindlaks arvates, et peame Sikupilli keskusesse minema. Käisime. Sai teine siis sealses väikses mängunurgas joonistada ja olla ning kui me lõpuks tagasi koju jõudsime, oli kell juba kuus õhtul. Sandra nii vahvasti ütles kui keskusest välja jõudsime:- oi, öö on juba käes. No mis sa ikka oskad arvata kui pimedaks läinud.
Täna magasin kaua. Kuna Sandra läks õhtul minu voodisse laiama, siis ei hakanud ma enam sinna trügima ning läksin siis tema tuppa, tema voodisse. Kuna ta ei maga meil tavapärases lastevoodis, siis saan seda teha. Hommikul ärkasin 9 paiku ning kolisin oma voodisse. Mõtlesin,et õige pisut pikutan veel ja kui ma siis uuesti luugid lahti tegin, oli kell juba 11 ja peale. Väsitav nädal teeb oma töö. Hea, et laps laseb niiviisi puhata vahel. Vaatas telekast multikaid ja sai ise kenasti hakkama. Issi liikus ka vahepeal ringi ja emme sai rahulikult und nautida. Päeval käisime mu ämmal külas, oli meile väikse lõunasöögi valmistanud. Ja nüüd õhtul vaatasime Superstaari- Sandrale see saade väga meeldib. Tal oli täna lausa oma valik tehtud, ütles,et Birgit peab koju minema. Ja kui siis öeldi, et Jaanus lahkub, siis ütles peaaegu nuttes, et tema enam ei vaata seda saadet kui Jaanus ära läheb. Juhtisin kiirelt ta tähelepeanu kiirelt mujale ning õnneks see mõte ununes ning laps ei jõudnud õnnetuks kätte ära minna.
Nüüd Sandra magab, issi on meil öötööline täna ning mina naudin viimaseid rahulikke vaikseid minuteid ja tunde enne magamaminekut ja uue sibliva nädala algust. Mul jäi reedel palju tegemata, mis oli reedel plaanis, kuna lihtsalt sai päev liiga kiirelt otsa. Ja eks see läheb nüüd samamoodi jõuludeni välja. Usin päkapikk olen, mis muud. Lasteaia kingikasti panin ka kokku ja toimetasin lasteaeda Marguse abiga, sest kole suur ja raske sai. Nüüd veel õpetajate omad ning siis oma pere sisesed. Miskit ju ikka vaja teha, kuidas siis muidu.
Mõnusat jõuluootust ja ikka häid ja rahulikke mõtteid kõigile !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar