teisipäev, 10. november 2009

Tänud heade soovide eest !

Ma väga tänan kõiki, kes meile ilusat paranemist soovisid. Meil oli küll üsna tormiline ja väsitav nädalavahetus, ent oleme saanud ikka natuke taastuda ka.
Op kaotas arvatavasti mingilgi määral ära meie pideva nohujada ja momendil on tsipake järel seda tavalist, meie ilmastikutingimustest põhjustatud nohu. Mul endalgi juba tükimat aega nohu ja kurk tsipa imelik. Täna käisin opereerinud arsti juures paberi järgi ja ta nii vahvasti ütles meile- kõige parem ravi nohu vastu on teatavasti taskurätik. Kiitsin arsti ja ütlesin, et jäin kõigega väga rahule, et hoolitseti nii minu kui ka lapse eest, et super.Sandragi tundis end täna seal kliiniku diivanil nii koduselt, et ei tahtnudki ära minna. Küsisin, et kas vahva arstionu, ta vastas jaatavalt. Meelejärgi oli talle ju muidugi ka see, et teda täna keegi ei puutunudki.
Reedel läks Sandra poolest päevast mu vanaema juurde. Tal pold aega kodus süüagi, ütles,et lähme juba, ta seal sööb ja teeb kõik, mis vaja. Mõni aeg tagasi arvas laps, et tahaks seal kohe mitu päeva olla. No nüüd saigi ööseks jääda, sest emme-issi läksid sünnipäevapidusse. Sai süüa, juua ja sauna ning basseini. Paar tundi magasin ning siis läksin lapsele kesklinna järele. Tulime bussiga koju ja tundsin,et olen nii väsinud, et ei aidanudki muu kui keerasin magama. Pidin end ju välja puhkama, sest õhtul oli ette nähtud juubelipidusse minna. Kaks õhtut järjest pidu- liig, mis liig. Arvasin, et Sandral hakkab seal suures saalis, kus pidu peeti, esimese tunni jooksul igav aga õnneks nii see ei olnud. Üks suurem poiss kenasti tegeles temaga ja Sandra siis hoolega jälgis ja vaatas, mis poiss teeb. Küll olid neil Bakuganid, küll pleierid ja vahepeal vaatasid nad isegi Oota Sa multikaid. Pärastpoole lõime tantsu. Laps toimetas ja tantsis lausa niipalju,et pidukingade ninaotstelt kulus sametkiht kohe täitsa maha. Kesköö paiku või hiljemgi istusime taksole ja sõitsime koju. Väga vapper neiu. Lapsel oli huvitav, eks see oli ju põhiline. Tundis end koduselt ja vahepeal näitas isegi oma sellist külge, mida ma ei teadnudki. Kui ma võõraste meestega tantsisin, siis tuli ja lausa ütles mulle, et emme, mina ei taha, et sa teistega tantsid, tantsi issiga. Nii armas. Pärast siis tantsisimegi ja vahepeal isegi kolmekesi ning vahepeal siis kiigutas end tantsupõrandal issiga kahekesi. Ahjaa, sünnipäevalapse, oma vanaisa, läks kutsus laps pika laua teisest otsast lausa ise tantsima. Nii vahva tütreke mul !
Pühapäeval puhkasime ja väsinud olime veel esmaspäeva hommikulgi. Ärkasin kell 10:30 telefoni peale, muidu oleks ei tea kui kaua põõnanud.
Homsest üritame tavaellu tagasi pöörata. Kuigi tegelikult tunnen, et tahan puhata. Loodan,et jõulude ajal saan seda teha. Jaanuaris tahaks ka veel pisut niisama olla. Väike mõte on ka üks tuulutus üle mere teha, eks näis.
Neljapäeval on lastel lasteaias isadepäevapidu. Pean kiirelt oma lapsest pisikese jänkukese tegema. Sabatutt juba olemas, kõrvad tulevad ka. Õnneks on jänkukostüüm üsna lihtne.

3 kommentaari:

silke83 ütles ...

tere Girta1
Sain üle pika aja nüüd taas internetti.arvuti oli vahepeal katki ja läpakas oli venna käes.
Köigepealt tahaksin aga tagantjärele armast Sandrat 4 sünnipäeva puhul önnitleda!
Siis lugesin et Sandra oli operatsioonil käinud. Tore et köik kenasti läks!!!Vapper tüdruk.
Sa oled ikka pilte Sandrast ülesse pannud ja nii tore on vaadata, kui suureks ja ilusaks ta juba sirgund on. Uskumatu, kuidas aeg ikka lendab.
Meil läheb Enricoga ikka ühtmoodi. mina käin tööl ja Enrico ikka lasteaias.
Aga sinu tegemistest oli nii huvitav lugeda siin blogis! Sul elu ikka täis tegemisi ja seiklusi. Vot sellised lood siis! soovin teile ilsat sügise jätku ja kallisid teile hästi palju ja loodan et saan öige pea taas internetti kasutada ja teie tegemistest lugeda. Köike head soovides, Sille & Enrico :)

http://pillandia.blogspot.com ütles ...

Your site is very fine indeed!
If You have time, please come to see my blog: it is probably the only one written 50% Italian and 50% Estonian.
Best wishes from Italy!

Anonüümne ütles ...

vaga huvitav, aitah