Kuidas võtta

Miks ei või inimesel olla kõik hästi, miks peab kogu aeg miski asi olema, mis surub su õlgadele või vähemalt, mille üle sa pead mõtlema.
Tundub, et peangi hakkama suurt summat välja käima, et oma autole taas korraliku käiguvahetuse tagasi saaks. 5 tuhat on ikka suur summa... ja see pole veel kõik.
Asi nimelt selles, et kuna nii võimsat autot, kui mu suksu, pole Eesti esindustes müüdud, siis neid siinmail, vähemalt mitte romulais pole. On , ainult, et vardaga variant, mu suksul aga trossidega. Millest täpsemalt jutt, ei hakka seletama..ise olen küll juba täitsa tark.
Täna sain lisaks mitmetele töökõnedele kõne KNK kliinikust. Öeldi,et vabanes opiaeg ja me saaks tulla adenoidi opile juba 1 okt, see on siis neljapäeval ehk ülehomme. Mind lõi kohe pahviks. Ütlesin,et ma hetke mõtlen. Mõtlesin ja ei saa nii kiiresti. Lööb mu plaanid sassi ja asjad jooksevad kuhja. Sandra tahab reedel lasteaiakaaslase sünnale minna ja kui neljap oleks op, siis nagu eriti ei saa. Jäi siis ikkagi 4.november.
Mul uus kogemus. Olen omale itaallasest kliendi saanud. Nüüd muudkui teen tööd lisaks eesti keelele ka inglise keeles ja tundub, et saame kenasti hakkama. Imelik on ainult see, et kui eestlased tellivad omale reklaamiks ikka uued t-särgid ja lasevad neile trüki peale teha, siis tema tõi mulle mitu kilekotitäit oma kantud polosid, t-särke ja tahab sinna. Mõni on küll selline, et anna olla. Aga noh, mis see minu asi on, lihtsalt jäi silma ja mõtetesse. Muidu väga tore ja hea suhtleja jne.. kena ka..:P
EDIT: Asi ja probleem selles, et läbipestud , vanad asjad võivad peale trükki ja kuumutamist käituda ettearvamatult, pesupulber, mida on kasutatud, võib välja tuua plekke, trükk ei pruugi kinnituda korralikult jne. Vat seetõttu ei soovita vanadele asjadele trükki peale teha.
Aga nüüd tuttu, homme jälle päev täis tegemisi Mu päevad venivad muudkui pikemaks ja pikemaks.

Nädalalõpp kodus

Üle pika aja saan ma olla rahulikult nädala lõpus oma kodus ja toimetada just niipalju kui viitsimist on.
Sõitma ju kuhugi ei kipu, kuigi kallis teinepool pakkus oma autot meile tänaseks. Ütlesin,et pole vaja ja ta läks sellega ise tööle. Kuna ilm ja olemine tundus sobilik hoopis jalutuskäiguks, siis panime Sandraga riidesse ning läksimegi õue. Kõigepealt viisime ühe pakikese posti ja siis jalutasime Humanasse. Mõtlesin,et äkki leidub seal mõnd trööba jopet vms aga ei olnud. Laps valis endale muidugi mänguasju, lubasin tal neid võtta. Paar poni lisandus me majapidamisse:P
Seejärel läksime Sikupilli keskusesse. Sandra lasteaiakaaslane kutsus Sandra oma sünnipäevale ning läksime sünnipäevakingi luurele. Ei osanudki arvata, et selle leidmine ei kujunenudki väga raskeks. Sai selline väiksele neiule asjakohane komplektike:
Lilla koti valis Sandra endale + kommikarbike ning roosakama siis lubas Reelikale kinkida + mänguke ja medalid. Sellised väiksed ja armsakesed.
Kingid ostetud ja poest paar vajalikku toiduasja, arvas neiu, et nüüd lähme hamburgerit sööma. Kuna me pole seda ammu teinud, siis läksimegi. Pärast sai laps mängunurgas veel pool tunnikest mängida ja kõik olid rahul.koduteel korjasime looduslikku materjali, millest me peaksime nüüd mingi sügisese kompositsiooni tegema. Vaatame, kas täna või homme.

Neljapäev

Hommikul viisin auto remonti. Kasu polnud sellest midagi. Sain vähemalt targemaks ning taaskord oli mul õigus- et siin ja seal on miskit jama. Ja oligi ning kohe nii jama, et juppe, mis puruks on, ei olnud kuskilt võtta, isegi mitte esindusest. Nii siis pandigi auto sama targalt kokku ja mu auto ongi katkiiiii. Turbotoru on pikuti lõhki ja seetõttu imeb õhku sisse, tossab ja joob kütust palju, palju. See telliti ära ja vist ehk esmaspäeval saabub.

Käiguhoovastik, mis on ka puruks- sellega on keerulisem lugu. See tuleks nüüd leida ja kui ei leia, siis tuleb seegi tellida ning selle hind on juba selline suurem summa aga kuna sõita on vaja, siis isegi sel juhul on see väljaminek vältimatu.

Sandraga käisime ka arstil ära. Vaadati, kuulati mu juttu ja doktor arvas, et kui see ikka pidevalt nohu tekitab, siis tuleb see naks ära teha. Naks tehakse 4.novembril. Laps oli tubli ja aktsepteeris seda arstionu. Ta nii vahvasti ütles lapsele, et tsau Sandra, kuidas läheb. Laps kehitas õlgu selle peale.Kui onu palus suu lahti teha, siis kenasti tegi. Tea, kas mu laps on suureks saanud. Enne nagu pelgas.

Päeval ja õhtupoolikul tegin veidi ka tööd ning kui sellega ühele poole sain, siis hakkasin heategevuslikuks laadaks miskit meisterdama. Lasteaias tuleb nimelt oktoobris laat, kuhu tuleb tuua enda meisterdatud asju- käsitöö, küpsetis või mis iganes. Mina mõtlesin,et annan paar tehtud mütsi nö heategevusse ning täna meisterdasin Sandra valvsa pilgu all lillekesi. Kokku sai neid 50tk. Mõni õhtu teen vast veel. Vahvad igatahes, loodan,et keegi neid heategevuslikul eesmärgil ka ostab.

Tempo maha

Olen tempot vaikselt maha võtnud ja tunnen, et hakkan omadega tasapisi nö mäele jõudma. Vähemalt töises pooles. Tegemisi jagub aga tasa ja targu, siis ei keera üle võlli ka nii kergesti.
Ideed on aina tulemas ja teostumas. Täna sain kätte 1 osa kinkekomplektist, ossa, kui mõnus see oli, hingasin kohe sügavalt sisse....rohkem ei kergita saladuskatet. Aga minu ämm saab sellise komplekti jõuludeks. Ikkagi minu enda idee ja käsi sees ka teostuses.
Ja peagi saab keha sooja.... sisse peita ja seda kaunistab ehtne niidijooks...
Kuna uued ideed tulevad peale ja plaanime asukohta vahetada, siis tekkis idee teha nö kolimiseelne soodusmüük. Et inimesed saavad asju soodsamalt osta ning mina ruumi juurde. Pakutav valik on üleval SIIN ALBUMIS ja tasapisi panen asju juurde. Kes ees, sel suurem valik, sest ega meil mingeid tohutuid koguseid taga ole, ikkagi ainulaadsed eksemplarid.
Täna käisime Marguse emal õhtul külas, tegime väikse kohvi-koogi ja jutuõhtu. Pole ma ju teda terve suve näinud, kuna ta Aegnal ja mina sinna sellel suvel ei jõudnudki. Muidu olen ikka vähemalt korra suve jooksul käinud ja nii juba aastaid. Ämm ütles, et Sandra on küll lausa miski 20cm pikem kui suve alguses kui laps Aegnal käis. Ja tänagi jälle avastasin,et veel ühed püksid on lühikeseks jäänud. Eks neid asju tuleb aina juurde. Pean omale mingi shoppamise päeva tegema aga tea kust see selline päev võetakse ?
Homme käime Sandraga ära siis kirurgil, ehk saame targemaks.
Nädala lõpus tahaks kodus koristus jm vajaliku rallit jätkata, maalesõidu jätan vahele. Ehk puhkan siis natsa välja ka ennast. A tegelt tahaks ikkagi kohvrid pakkida ja palmi alla...

SILLE: kui aega saad, ole hea kirjuta mulle, kuidas teil Saksamaal elu läheb. Pole nii ammu kuulnud teist, aga tahaks. Nii väga. Kas Enrico paneb juba puhtalt saksa keelt? Ja mis su aadress seal on ? Ma äkki vahel kirjutaks paberkirjagi(hea mees, kes lubas eksole).

Väike aga vajalik abimees ! Ole nähtav !

Toimetasin 2 päeva ja sai üsna palju asju kodus ära tehtud. Siiski oleks mul olnud vaja veel 1 nädalavahetuse päeva. Ma ei tea, kuhu see aeg küll tormab. Ja Sandra on palju kasvanud, nii mõnedki riided on jälle väikeseks jäänud. See asjaolu tekitab mulle jälle tegemisi juurde...

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Meie Eestimaa suvi on vahetunud Eestimaa sügise vastu ja seoses sellega on õhtud juba täitsa pimedad. Et pakkuda inimestele lisaks kenadele rahvuslikele tekstiilitoodetele(särkidele, kottidele) ka väikestviisi abimeest, siis sai minu peas kauaküpsenud mõte ometi teoks. Tegelikult juba enne Ülemiste müüki. Seal käinud inimesed ostsid ja kiitsid ning loomulikult oli mul ülimalt hea meel, et inimesed pidasid seda vahvaks ja ainulaadseks ja asjalikuks ning vajalikuks. Mõni ostis kohe 5tk, et sõpradele nii armas kinkida. Ah, et millest on jutt ? No loomulikult ikka HELKURIST.

Kes arvab, et temalegi kuluksid sellised rahvuslikud helkurid ära, siis võtke aga julgelt ühendust. Esialgu mul neid veel on, kuigi juba piiratud kogus. Soovid saatke girta@artke.ee

Et siis vahepeal sellised tegemised.

Suvi otsas

Nüüd võin siis öelda juba nö ametlikult, et minu jaoks on suvi otsa saanud. Pole ma kuskil käinud, pole puhata saanud ja randagi jõudsin sel suvel vaid 1 korra, mis on minu jaoks tegelikult täiesti kohutav. Ma nimelt päikeseinime. Ausõna tahaks palmi all mõnulema minna. Aga arvestades igasuguseid asjaolusid, on see raskendatud. Tahaks ju ikka perega koos minna aga et kõigil oleks 1 ajal võimalik ja mis siis mu tööst saaks kui ma nädalaks kuhugi lihtsalt ära kaon...
Töised asjad kõik pooleli ja neid ikka jagub. Olen omale eesmärgiks võtnud, et teen asju rahulikumalt, ei kiirusta üle ning teen palju jõuan lihtsalt. Üks päev kui mul oli miski 20 meili läbi töötlemata(hinnapakkumised jm), siis ma lihtsalt tõusin kell 15 laua tagant püsti ja ütlesin, et tööd on nii palju, et ma lähen kohe minema lihtsalt. St et niikuinii ei jõua kõike teha ja jumal tänatud, et olen mingil määral oma töö peremees ning mu otsene ülemus on normaalne inimene. Jätsin sel päeval ära oma poereisi jm tegemised ning sõitsin otse maale. Istusin terrassil päikese käes ning lihtsalt tõmbasin veidi hinge.
Maal said enamus vajalikke asju tehtud. Murugi sai niidetud ning metsaalune korda tehtud. Eile pakkisime oma asjad kokku ning majagi hakkas juba korras majapidamise moodi välja nägema( muidu oli meil ikka igas nurgas mingid mänguasjad jm). Seejärel kõik autosse ning kolisime mõneks ajaks nüüd linna. Ega ma nii väga taha aga Sandra saab siis vahepeal ehk taas lasteaias käia enne kui meid nn. koduaresti pannakse. Neljapäeval lähme kirurgi vastuvõtule, ehk siis saame targemaks, millal ja kas op tehakse. Autoga pean ka nö arstile minema. Olen teise igapäevase 100km maha sõitmisega vist ära kurnanud. Tea täpselt, mis viga aga ehk vajab kütusefilter vahetamist.
Eile tegime Sandra toas suurpuhastust. Paar päeva tagasi kallasin kõik tema mänguasjad mänguasjakastist välja ning viisin kasti maale. Reede õhtul käisin ja ostsin ilusa uue mänguasjakirstu. Sellise suurema ja puust, ilusast männipuust, mida saab ka nö pingina kasutada. Lisaks palusin Margusel osta 1 korvriiul, et Sandra toas vedelevad asjad ühte kohta paigutada. Tuba on väike ja tükk aega mõtlesin, mis ja kuhu, et lapsel ikka mänguruumi ka jääks. Lõpptulemusega olen rahul ja Sandra vist ka. Eile mängis oma toas ja täna ka juba tükk aega vaikselt toimetab seal. Eks pole ammu kodus olnud, asjad ju kõik nn uued ja huvitavad.
Mina aga lasen siis järgmises toas edasi. Enda asjad vaja ka paika sättida, et oleks ruumi olla ja astuda. Samuti pean tegelema hakkama Sandra väikseks jäänud riiete ja jalanõudega. See on üsna aeganõudev ja tüütu tegelikult. Aga tuleb tegeleda, sest neid asju tuleb ju aina juurde.
Vot sellised tegemised siis. Toimekas ennekõike, kuigi tunnen kontides tegelikult väsimust ja meeleldi keeraks diivanile kerra ja oleks niisama. Käsitööd tahaks ka teha. Paar asja mõttes ja 1 tellimuski sees... oh, oleks mind mitu.

Siin, seal ja igal pool

Tööpäevad hakkavad läbi saama.. aa mitte mul. Mul oleks sellel nädalal kujunenud 7päevane töönädal aga ütlesin, et pühap ei saa. Ah, et mis ma siis teen ? No ajan siin ja seal igasugu asju ja alates homsest st reede, laup,pühap oleme osalemas Ülemiste keskuses toimuval ''Meistrite Festivalil'' . Kohal oleme reedel kl 16-20, laup ja pühap kl 12-18. Mina pühap puhkan, ehk saadakse ilma minuta hakkama. Homme möödubki ja tegelikult on suur osa sellest nädalast möödunud müügiks ettevalmistuse nime all. Kel aega ja tahtmist, siis tulge meie tooteid sellel nädalavahetusel vaatama ja ostma. Peaksime asuma 1.korrusel kohe välisukse kõrval. Jutt siis sellest välisuksest, mis asub suurest parklast tulles vasakul pool, st Suur-Sõjamäe tänava pool.
Lisaks panin täna Sandrale vastuvõtuaja opereerivale kirurgile Nina-Kõrva-kurgukliinikusse kirja ning uurisin asjade käiku ka Fertilitasest. Olen juba tükk maad targem ja kaldun sinna Fertilitase poole. Tahan lapsele kõige nn.elamustevaesemat oppi ja tundub,et nemad seda pakuvad. Suhtlemisel nendega jättis nende ülemõde küll väga asjatundliku ja meeldiva, sõbraliku mulje ning küsimata kirjeldati mulle sündmuste käiku. Üritan NKN Kliinikust ka selle välja pigistada. Probleemiks saab kindlasti see opijärgne aeg, mil laps ei tohi lastekollektiivi minna. Ehk leian abilisi, kes on mõne päeva Sandraga veetma. Muidu kuhjuvad mu tööd nii et, ma kukun selle kuhja all lihtsalt kokku. Ja seoses sellega olen asunud endale assistenti otsima, kes mu töökoormat veidi kergendaks ja mind aitaks müügis ja muudes jooksvates asjatoimetustes. Täpsem info ARTKE BLOGIS
Ahjaa, kuna Lastepolikliiniku arst ei kirjutanud mulle paberile saatekirja, siis pidin selle järgi täna ekstra sõitma ja siis lasin kohe 2 tk kirjutada. Õde ütles,et keegi pole veel enne nii palju saatekirju tahtnud. Vastasin enesekindlalt- aga mina tahan, sest tahan pakkuda oma lapsele parimat ja uurin enne maad siin ja seal. Arst oli endiselt väga tore ja arusaaja ning mulle jättis mulje,et tema kiitis mu teguviisi igati heaks. Uuris kui pikad kuskil järjekorrad ja trükkis mulle mitmes eksemplaris ka röntgenpildid välja. Kel on kogemusi, oskate ehk mind valgustada- mis tähendab adenoidi 2.aste ? Et selline keskmine või ?
Täna sain kätte taas meie uue toote... sellise helkiva abimehe pimedasse sügisaega. Sellest aga mõni teine päev ehk pikemalt kui aega leian.
Seniks aga jõudu ja jaksu kõigile !

Nädalalõpp

Kõigepealt tänud, kes eelmise postituse juures omapoolse kommentaari mulle jätsid. Eks pean selle käsile võtma, mis muud ja lootma, et kõik läheb hästi ja peale seda meie nohud vähenevad.
Reedel oli selline päev, et tööd ma nagu ei jõudnudki teha ja juba natukene piilusin ning nägin, et tuleb homme päris paljude asjadega tegeleda. Just lisasin meie ARTKE blogisse pika postituse uutest toodetest, mille kaasautor ma olen ja nagu ikka, uued asjad juba peas pöörlemas.
Täna öösel nägin särke lausa unes, vat nii hingega olen asja juures , et isegi nädalavahetusel on järelikult mu sees sügaval mõtted seal.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Nimelt olime kutsutud mu öe sünnipäevale, mida ta pidas seekord Türil. Kuigi nädalavahetus pidi vihmane tulema, oli laup ja meil siin ka pühapäev täitsa kuiv, kui tänast 20 piiska ei loe. Kuulsin, et Tallinnas olla old tubli vihm täna.
Eile sai söödud, joodud, juttu räägitud ja mängitud ning peagi oligi taas aeg hakata kodu poole liikuma. Küll läks kiirelt pimedaks ja tee peal sai tuuleklaasivedelik otsa, et viimased 20 km olid suht vastikud. Bensiinijaamas sain uue laari pesuvedelikku sisse kallata ja tee jätkus palju selgemana. Ka need märgistamata tundmatud teed, mida tuli läbida ringsõiduna, said otsa ning tee ei läinud enam ainult metsade ja põldude vahelt. Mulle nimelt ei meeldi pimedas metsavahel sõita. Olen paar korda põdraga kohtunud ja metskitsede ja jänestega. Seekord suutis mind ehmatada vaid üle tee jooksev rott. Tegelikult ta natuke hüppas, äkki polnudki rott ? Ja ühed helkivad silmad ühes põõsas jäid ka silma.
Täna toimetasin metsas. Riisusin nii hoolega, et pärast mitmetunnist tööd sai rehast 2 eraldiseisvat tükki- rehavars ja reha ise. Mis teha kui liiga hoogsalt tööd teed. Aga metsaalune sai puhtamaks ja suur hunnik oksi ära põletatud.
Ja kella vaadates olen taas avastanud, et uneaeg jääb nüüd taas häbematult lühikeseks. Läksin.

ohjh

Teisipäeval oli meil kinni pandud aeg Kesklinna Lastepolikliiniku nina-kõrva-kurguarstile. Sandral ju pidevalt nohu ja eelmisel nädalal ühel öösel kurtis taas, et kõrv valutab. Nii ma siis paningi taaskord aja kinni ja seekord kohe spetsialistile, kuna perearsti juurest miskit mõitlikku abi niikuinii ei saa. seekord võttis kabinetis, kus me ennegi käinud, vastu teine arst. Ja tema oli tore. Sandra oli ise nõus talle kõrvad, nina ja isegi kurgu ette näitama(esmakordselt nii vabatahtlikult)ning näitas ka seda, milline kõrv talle haiget tegi. Arst vaatas ja tõdes,et laps räägib õigust. Kuulas, mida me kurdame ja küsis omapoolseid küsimusi. Siis arvas,et me võiksime pildi ära teha. Tegime ja saime ka kohe vastuse. Arst näitas mullegi pilti ja pildilt oli hästi näha,et lapse vaevusi põhjustab suurenenud adenoid. Ohh, nüüd peab temaga opile minema. Arst oli tore, ütles,et joosta pole nüüd kuhugi vaja aga kui ikka probleeme tekitab, siis oleks siiski vaja seda teha, kuna adenoid ju kasvab aina suuremaks. Ja käik seal kõrval on jäänud väga kitsaks. Seetõttu siis ongi nii, et pidevalt see nö umbes ja kõik kinni. Uurin nüüd erinevaid võimalusi ja kohti, kus seda oppi teostada. Kuna ise olen oma elu jooksul haiglatest nö ringiga mööda käinud, siis tekitab see minus igasuguseid tundeid, aga tahaks oma lapsele parimat ja võimalikult vähe ebameeldivaid üleelamisi.Sama siis ka endale.

Kolmapäeval käisin Sandraga juuksuri juures(eelmisel päeval sain vanaemale aja) ja täna hommikul käisin ise. Korraks jõudsin ka tööle, ent kuna seal polnud hetkel netti(serveri paigaldus), siis sain seal vaid särke trükki anda ja pakkida ning mõttetööd teha. Siis sõitsime kohtumisele. Peale seda oli üht-teist vaja osta ning siis lippasin lillepoodi. Õel mul täna sünnipäev. Kohtusime me aga Rannamõisa kirikus ja surnuaias, kus toimus ühe sugulase matus. Pärast istusime peiedel ja sealt äratulles ei hakanudki ma enam Tabasalust linna poole sõitma. Sõitsin läbi Harku,Laagri ja Saku asula otse Kiisale. Kiirelt sain. Ja nii ma siis ei jõudnudki põhimõtteliselt täna tööd teha, kuigi olin maalt eemal kl 8-17.
Homme oleme kutsutud õe sünnipäevale Türil. Pühapäeval siis puhkaks ja vaataks, kus ja mismoodi edasi.