Jõulutegemised

Minu osad jõulutegemised said alguse juba eelmisel nädalavahetusel. Siis sai Sandra ja isaga koos käidud maal. Kaevusime väravast sisse(lund ju palju,palju). Kaevasime tee majani ja siis kuurini. Sealt sain sae ja metsa all ronisin redeliga kuuse otsa. Mul metsa all üks lai kuusk, millel oleme ikka latvu piiranud. Nüüd oli taas üsna kõrgeks kasvanud ja vanaema muudkui ajas suvel,et vaja ladvad(neid oli üsna mitu)maha võtta. Mina aga ei võtnud, sest tahtsin seda enne jõule teha. Nii ma tegingi ja sain 6 latva. Kuna nad olid osaliselt üksteise vastas, siis ei ole nad igalt küljelt okstega, aga nurka sobivad küll. Ikkagi ise kasvatatud,saetud,toodud.
Toppisin need ladvad kõik autosse ja siiani imestan , kuidas küll nad kõik sinna ära mahtusid, lisaks 2 lumelabidat, kelk ja 3 inimest. Suur auto vist...
Esmakordselt nägin meie suure tamme peal parve leevikesi oma silmaga. Vahvad punase kõhualusega pallid olid.
Meie kuusk on peaaegu laeni ja selline armsalt veidi viltu kasvanud.


Kuna lisaks kuuskede saagimisele, sai ka maja katuselt miski tonn-kaks lund alla aetud, olin õhtul omadega ikka päris läbi. Isegi kuuske ei jaksanud ehtida. Aga kuuselõhn oli mõnus.
Järgmisel õhtul hakkas Sandra kuuske ehtima ja ilma minu õpetuseta sai ta sellega suurepäraselt hakkama. Kõige ülemised ehted panin siis mina, kuna ta ei ulatanud.


Ühel õhtul hakkasin jõulukaarte tegema. Tahtsin sellega juba tunduvalt varem tegeleda aga ei leidnud selleks enne aega ja nüüd oli juba kiire. Kuna kaartide joonistamine oli aeganõudev, siis kulus mul selleks ka osa uneajast. Igatahes tulemusega jäin ise igati rahule. No ei olnud aega kauneid kaarte kaubandusest otsida ja need mis poes ette jäid, ei meeldinud nagu.


Kasutatud sai rohelist kartongi, kääre, liimi, glitterit ja vesivärvipliiatseid.
Tehtud hoole ja armastusega. Loodetavasti oli saajatel hea meel.
Eile sai korraks tööl käidud, natuke sealgi jõule peetud ja siis jalutasin lasteaeda. Eile oli lasteaias meie rühmas 5 last ja nad täiega nautisid seda. Sandrale väga meeldis. Tulime siis koju kelguga, panime asjad tuppa ja läksime maja taha kelgutama. Meil hea suur mägi just maja taga.
Kelgutatud, tulime tuppa ja siis nõudis Sandra taignarulli ja jahu, sest tal oli kindel plaan piparkooke tegema hakata. Rääkis seda juba lasteaias ja nii me siis poest piparkoogitaigna kaasa haarasimegi.
Sai tegemisega kenasti hakkama.






Mina sain siis niikaua süüa teha. Hiljem maiustasime piparkookidega.
Igati mõnus päev oli eile.
Täna natuke koristasin ja pesen paar masinatäit pesu. Ei ole saanud sedagi varem teha, kuna suht vähe kodus olnud.
Kui siin kõik enam-vähem, lähme Marguse ema juurde jõuluõhtule. Sandra on igatahes väga veendunud, et kui me ära oleme, toob jõuluvana kuuse alla kingitusi. Räägib seda juba mitu päeva. Seetõttu oli tal kuuske ka vaja- muidu ei saa ju kuuse alla kinke panna. Loogiline. Õnneks on mul kingitused nö juppideks jagatud ja igaüks saab midagi nii ämma juures täna õhtul kui ka siis homme kui koju tagasi tuleme. Kuna meie issi on täna üsna kaua tööl, tuleb alles kella 22 ajal, siis jääme ööseks küla peale.
Nii me siis jõulutame. Häid pühi kõigile veelkord !

Minu uus pruun kaaslane

Ah, et kes see siis on ?
Eile õhtul tekkis vastupandamatu tahtmine kududa. Ju siis vajasin veidi rahu ja vaikust ja lõõgastumist ja seda kudumine minu jaoks tihti ka on. Olin mõni aeg tagasi ostnud ühe imepehme ja imearmsa pruuni lõnga- Katia Danubio Ma olen hakanud väga lugupidavalt suhtuma pruuni värvi, see lausa meeldib mulle ! Kuna lõng oli kallis, ei raatsinud rohkem osta kui ühe väikese kerakese, seda enam, et mul puudus konkreetne mõte sellele lõngale. No ma lihtsalt ei saanud seda endaga kaasa võtmata jätta. Ja ma võin ausalt öelda, et mul on lõnga kodus liiga palju...
Ühesõnaga, tekkis idee ja kohe ka teostus. Ma ei saanud enne magamagi minna kui alustatud asi lõpule sai viidud. Olgu öeldud, et tehtud nö vaba käega ja seetõttu ka harutatud ja uuesti tehtud. Kasutatud sai nii Katia Danubiot kui ka Novita Katrit. See viimane on samuti igati pehme ja mõnus lõng.
Igatahes tulemuseks sai soe ja pehme, mugav müts mulle endale. Käisin sellega täna juba õues ka ja imemõnus on.
''Kingsepp ei jäänudki kingadeta''

Päkad minu kodus

Vahepeal olen ka käsitööd teinud. Kui lumi tuli maha, siis tekkis mul selline mõnus jõulutunne. Nii mõnelgi õhtul sai päkasid heegeldatud. Paras nikerdamine.
Aga sellised vahvad tegelased mul hetkel siin laua peal.

Jälle

Alles see oli kui meil haigus majas oli. Ravisime pikalt ja Sandra sai nüüd veidi taas lasteaiamõnusid ja talvemõnusid nautida.
Reede õhtul tulime kelgutades koju nagu viimastel päevadel ikka. Õhtul äkki ütles laps, et tal on külm ja viskas diivanile pikali. Kraadiklaas näitas 38,3. Nüüdseks, pühapäeva õhtuks, pole seis muutunud. Kraadiklaas näitab ikka u samu numbreid, Sandra ka köhib. Viirus siis jälle murdnud nii meid kui ka vähemalt 1 rühmakaaslase.
Kuna mul on aga tööl just need kibekiireimad ajad, ei saa kuidagi lapsega koju jääda. Näis, kuidas me siis hakkama saame. Homme hommikul üritan enne tööle minekut ka arstile nö pihta saada, sest see köha mulle ei meeldi.
Eile olin sellest pingelisest ja hullumeelsest nädalast nii väsinud, et peale seda kui haige laps ise vabatahtlikult teki alla päeval magama puges, heitsin ka mina pikali ja magasin kohe paar tundi. Täna on jõudu rohkem. Päeval käisin maja ees parklat puhtaks lükkamas. Tuli ju jälle kuhi lund öösel taevast alla ja pidi veelgi tulema. Sandra vaatas kurvalt aknal ja muudkui viipas mulle,et ma tuppa tuleksin. Kahju kohe lapsest.
Toas viisin läbi veidi koristustöid ja siis arvas Sandra, et kuna vanaema teeb kodus endale pannkooke, siis tema tahaks ju ka. Tegin siis lapsele rõõmuks pannkooke ja ta isegi sõi 2 tk. Viimase päeva söömised on ju täiesti olematud...
Vat sellised tegemised meil.