Meil lapsega juba mitmendat päeva tõbi kallal.Oleme nohused-köhased.Õnneks midagi väga hullu pole,et saame ikka tsipake õues ka käia,värske õhk on ju hea.
Eile tegime u 3tunnise jalutuskäigu Kadrioru pargis.Korjasime kastaneid ja tammetõrusid,vaatasime puid ja jalutasime niisama.Peetri ringi peal olid mehed,kes tegelesid kaevamistöödega,et saaks valgustusposte panna.Üks tore mees pakkus lapsele kommi.Sandra muidugi peitis end minu taha.Onu andis siis kommi minu kätte.Laps rääkis pärast mitu korda,et onu andis kommi.Oravat nägime ka.Silkas üle rohuplatsi ühe kuusepuu otsa,kus asus käbidest seemneid sööma.
Käsitööst nii palju,et ühel päeval õmblesin kokku ühe toolikatte ja mõtlesin proovida ka padjapüüri tegemist.See viimane on veel pooleli.


Pooleli on ka randmesoojendajad.Nende tegemise idee tekkis kui sattusin Seppäläs nägema ilma sõrmedeta kindaid.Alguses mõtlesin nad endale osta,siis aga tekkis idee,et proovin ise midagi valmis teha.Lõnga peaks ju kodus olema ja kuna pole neid enne teinud,siis uus ja huvitav teha ka.Kui valmis saan,siis tulevad pildid ka.Olgu öeldud,et tulevad sellised lihtsad,värviks must,et sobiks ükskõik millise riietuse juurde.
Täna peaks suvilasse sõitma ja seal veidi teistmoodi käsitööd tegema,st aiatöid siis.

Üle pika aja oli taas veidi päikesepaistelisem ilm,seda nii otseses kui ka kaudses mõttes.
Õues mõnus soe ja lasteaias märkasin pisitillukest muutust ja kuulsin seda ka kasvatajate suust.Natuke juba mängis ka karjumise vahepeal.Aga point on selles,et temale ei tohi aboluutselt tähelepanu pöörata,siis hakkab kohe nutma.Isegi kui temaga silmside luua.No peab ju näitama,et tal nii paha ja emmet pole jne.Tegelikult saab ta väga hästi seal toimetustega hakkama.Sööb väga kenasti ja ei saa isegi söögi ajal tasa olla,ikka kõva häälega räägib kõigile,mida ta teeb.Nõudis,et mulle ka põll ette ja lusikat tahan ja katki teen koogi jne.Nii armas oli seda kuulata.Eks tasapisi ehk liigume paremuse poole.Ma tõesti väga väga loodan seda.
Nädalavahetusel sai lisaks kodustele toimetustele ka 2 asja valmis tehtud.Kõigepealt üks padi.Nimelt räägiti lasteaias,et igal lapsel võiks olla oma padi,mille peal saab siis hommikuringi ajal istuda.Reedel ostsin padja,vilti ja niidirulli.Vildist lõikasin välja tähed ja lilled.Kui tähed ääristatud,sai nad padjale külge õmmeldud.Ütleks,et kogu see tegemine oli selline parajalt peenike käsitöö,täielik nikerdamine.Tulemusega aga olen rahul nii mina kui ka laps.Sandra mõnules padja otsas,käis ja katsus ja rääkis,et Sannu padi.Hommikul viisime padja lasteaeda.Teised polnudki veel toonud,olime siis esimesed.

Eile aga tegin valmis veel ühe paari villaseid sokke.Omanikku neil esialgu pole.Said meelega natuke laiemad,sest ega kõigil lastel pole nii peenikesed jalad kui minu neiukesel.Aga poseerima oli ta loomulikult nõus.


Nüüd mõtlen,mille kallale järgmisena asuda.Mõtteid ja plaane sadu...nagu ikka.Kas hakkaks jõuludeks valmistuma või teeks lapsele või endale midagi või istuks hoopis õmblusmasina kallale??? See viimane vist jääb esialgu välja,sest mu tavaline nokitsemise aeg kattub telekapiilumisega.
Kõigile aga ilusat sooja ja värvilist sügist! Sest kui leidub soojust ja päikest ja värve,siis on elu ka ilusam ja tuju parem.

Täielik miinus ruudus ma ütleks oma praeguse elu kohta.
Laps ainult karjub,ka siis kui mina lasteaias olemas olen ja ka siis kui me kodus oleme.Tuleb raske harjumine.Kõige ette käib ei.
Vanaemal on kahtlus raskele verehaigusele,millel ravi pole.
Ahi on tuksis,parandaja ei tulnud täna,kuigi nii kokku leppisime.Seega söögitegemine puudulik ja ega mul selleks aegagi jagu,rääkimata tahtmisest.
Väljaminekud on endiselt liiga suured,sissetulekuid pole ollagi.
Ootan helgemaid päevi.Ehk suudan varsti taas naeratada.
Vabandust,et nii kehva postitus sai...

Käin iga päev oma blogilehel ja mõtlen,et peaks siia pisikese sissekande tegema.Siis aga jälle,et ohh,kohe kuidagi ei viitsi ja lehekülg läheb kinni.
Ilm ka nii hall,et eks siis ole oleminegi samasugune-hall ja aeglane,ei ole viitsimist eriti liigutada.Samas,täna ju õues sajab,mmmm,milline võimalus kodus rahus toimetada.No ei ole seda vaimu.Eile vahetasin magamistoas kardinad ja koristasin ja puhastasin ja sättisin asju omale kohale.Siis tekkis idee,et paneks lapse tuppa ka uued kardinad a no neid veel pole.Täna käisin natuke hiilimas,äkki leidub midagi.Seni tulemusteta.Eks vaatan,kui miski kena kangas kuskil silma hakkab,siis ostan ja teen.Kui ei,eks las siis olla vanad.
Käsitöötanud olen vähe.Pole sedagi vaimu,tegelt jõudu kuidagi praegu mu sees.
Eile,täna me lasteaeda minna ei saanud,sest olime mõlemad nohused.Homme tahaks taas proovima minna.
Nädalavahetuse veetsime maal.Natuke aiatöid,mõnus saunaskäik ja niisama jalutuskäigud ja värske õhk.Mõjus ka me nohule hästi.
Loodan,et edaspidi muutuvad asjad taas erksamaks ja tekib seda igaks päevaks vajalikku jõudu juurde.Ahjaa,jõu on minult ära võtnud muuseas ka mu neiuke.Ma ei tea,mis see nüüd on,aga absoluutselt kõigele vaieldakse täiega vastu,üldse sõna enam ei kuulata.Kas nüüd lihtsalt lasteaiaga tutvumine on nii palju emotsioone lapsesse süstinud,et ta ei oska neid kuidagi välja elada või on lihtsalt see võimatu kahese iga pihta hakanud.Tegelikult ta veel 2a pole.Enne pole sellist asja olnud,oleme omavahelise suhtlemisega kenasti hakkama saanud.Nüüd tunnen aga,et tahaks kuskile puhkusele minna.Sellele õigele puhkusele,mitte lapsepuhkusele,millel ma praegu olen.
Pannes Google pildiotsingusse sõna vacation,oli esimene tulemus selline(ohhh,kuidas see sobiks...):

Uued tuuled

Nädalavahetus läinud nagu linnulennul.Oli teine üsna sisukas ja meeldejääv.
Aga alustaks reedest.Nimelt käisin lapsega arstil,et saada lasteaia jaoks arstitõend.Tavaliselt on neiu seal alati nutma hakanud,sest no ei meeldi talle seal arsti juures.Hmm,kellele nii väga meeldiks...Nüüd aga kui sinna jalutasime,rääkisin talle,mille pärast läheme ja ta vastas jaatavalt mu küsimusele,et kas oled tubli tüdruk ja nutma ei hakka ja näitad arstitädile oma kikusid ka.Ja täiesti üllatavalt seda ta ka tegi.Pärast rääkis isegi uhkelt ,et arstitädi juures käisime jne.
Nüüd meil siis tõend olemas ja hakkame seda uut rada käima.Loodan,et lasteaias meeldib.
Laupäeval käisin Abakhanis.Seda,mida tahtsin,ei saanud.Ent mõned kangatükid tõin koju ikka.Kunagi ehk saan aega õmblusmasina taha ka istuda ja neist proovida miskit valmis teha.Laps ütles igatahes pühapäeva hommikulgi mulle,et lähme kangapoodi...
Laupäeval sai natuke kodu koristatud ning peale lõunat saabus me perre nn uus pereliige.Seekord siis sinist värvi.Mulle meeldib,ent sõita pole veel proovinud.Jään esialgu suurema ja punase juurde,sellega juba harjunud.Ma naljalt teiste autode rooli ei kipu,äärmisel vajadusel.Kuigi jh,mulle öeldi kohe,et nüüd võta ja sõida kummaga tahad.Meie armsad sõbrad/abilised:


Eile käisime esmakordselt toimunud kirbuturul uudistamas.Midagi erilist polnud,ent idee suurepärane.Loodan,et toimub edaspidigi.Paar asja sai soetatud ka.
Maal käisime ka.Ilm oli mõnus ja päiksepaistel istuda ülihää.Margus(mu elukaaslane) niitis muru ka ära.
Tänased plaanid-postkontor,juuksur jm.Õhtul peaks algust tegema villaste sokkide kudumisega,mis minult telliti.Ühe pisipoisi jalad tahavad külmaga sooja saada.
Eile õhtul võtsin end kätte ja lõpetasin ära ühe lastemütsi.Ja nagu karta juba oli-minu lapsele see veidi väike.Tema peaümbermõõt on 48cm,see aga sobiks nt 44cm ümbermõõdule.Eks peab asuma uue omaniku otsingule.Müts iseenesest armas ja kelmikas,meenutab mulle vaarikat.Tõelise vaarika oleks saanud kui oleks ääre rohelise teinud.Kel mütsi vastu huvi,kirjutage -girtam@hot.ee

Kunstisoon

Tundub,et mu kunstisoon annab endast märku.Tänagi jälle sai üht-teist selles vallas(kunstitegemise tarbeid siis)omale ostetud.
Eile õhtul kui pere söödetud,võtsin pidulikult oma uhiuued keraamikavärvid pakist välja.Sättisin nende kõrvale lauale pintslid ja valged nõud.Selline ärevus oli sees nagu koolilapsel.Kas õnnestub või jääb esimene katsetus ka viimaseks.No viimaseks ei jää ta kohe kindlasti mitte,olen vaimustuses sellest.
Niisiis,mu esimene saavutus nõude dekoreerimisel:

Tass ja taldrik lähevad kingituseks mu elukaaslase vennale,loodan,et meeldivad.Kuna ta on nö arvutiinimene,siis mingeid lillekesi ma ei tahtnud teha.Mitmepäevase mõtlemise ja kritseldamise tulemusena maalisin nõudele just sellised kujundid.Nüüd võin öelda,et sellesse kingitusse olen pannud otsimis- ja leidmisrõõmu, mõttetegevust,ärevust,rõõmu ja eneseületust ning muidugi killukese oma hingest,südamest ja loovusest.Ja sellised kingitused mulle meeldivad.
Kuna täna on kinki vaja,siis ei tahtnud selle tegemist hommiku peale jätta,sest mine tea,kas esimene vasikas läheb aia taha või siiski mitte.Nii ma siis tegingi dekoreerimistöö eile õhtul valmis.Värvid aga tahtsid 4h kuivamist ja siis 30min ahjusoojust.Uni tahtis mind vägisi murda,kuid siiski suutsin temast kuidagimoodi üle olla ning kl 1 ajal öösel rändas kingitus ahju.Mm,kui magus uni pärast oli.Ja täna selline õnnetunne hinges.
Hea meel on veel selle üle,et lõpuks,peale mitmete kingapoodide läbikammimist,sain täna Kaubamajast oma pisile neiule lõpuks ometi uued sussid.No pole kuskil nii pisidele millegipärast.Kuigi võiks ju olla,neiu juba pea 2aastane ja sibab ringi nii,mis vuhiseb.
Nüüd aga veidi koduseid toimetusi ning siis sünnipäevalapsele õnne soovima!

Aega napib

Oleme nüüd linnas ja mõtlesin,et saame natuke rahulikumalt kodus toimetada ja olla,ent igaks päevaks jagub ringisebimist.Kodus pole ju ammu keegi nö elanud eriti ja põhjalik suurpuhastus on vajalik.Esmaspäeval võtsin lapse kampa ning asusime tema toa kallale.Tuba sai puhta ja uue ilme,kuna tegelesin mööbli ümber paigutamisega.Nii ju lapselgi huvitavam.Nüüd käibki vahepeal,istub oma toas toolil ja vaatab raamatut või toimetab muude asjade kallal.Teised selle nädala päevad on aga möödunud linnas ringi liikudes ja teiste tubade kallale polegi aega saanud asuda.
Eile käisin esmakordselt ära Vunderi kaupluses.Täitsa vahva koht.Laps valis ise endale pliiatsid ja esimene joonistuski valmis tehtud.Mina olen nüüdsest keraamikavärvide omanik.Esimesed katsetused selles vallas tahaks täna õhtul ära teha.Tundub huvitav,kui vaid mõte lendaks ja käsi sujuvalt jooni tõmbaks...
Vahepeal sai muudmoodi käsitööd ka tehtud.Nimelt tõime maale ühe koorma küttepuid ning sai need siis kenasti riita laotud.Mmm.kui mõnus puulõhn täitis majaesist mitu päeva.
Nüüd aga fotoreportaaž.Kirjutada pole rohkem aega,riidesse ja punuma!

Panen mõned read kirja,et blogipidamises liiga pikka vahet ei tekiks.
Olen endiselt maal redutanud.Vahepeal muidugi linnas ka ikka käinud.Eile sebisin linnas ringi.Hommikul oli mu lapsele teine samasugune mängukaaslaseks.Neil oli täitsa tore,peab kunagi kordama.Lesisid kahekesi kui tibukesed(ega ma tea,kas need tibukesed tegelikult lesivadki...)põrandal padjal.Pildid on fotokas aga kuna majas vaikus(laps ja vanaema magavad juba),siis ei hakka seda kotist otsima ja siin krabistama.
Kui külaline läinud,lappasime soojalt riidesse(prr kui külm ja niiske ja vastik,olen suveinimene)ja võtsime suuna Mustamäele.Auto oli vaja remonti viia ja tahtsin seda ise teha kuigi ka mees oleks sellega edukalt hakkama saanud.Mainisin,et mulle tundub,et 1 eelsüüteküünal on õhtal.Imestati,et arvad jah.Noogutasin.Siis kahe bussiga koju,ruttu söök valmis ja kõhukesed täis ning mu isa viis meid jälle Mustakale.Auto oli valmis ja nagu mulle öeldi-sai väga hää.No tõepoolest,lausa lust rooli keerata,nii sujuv kuidagi.Tuli välja,et roolivõimuõli oli kuhugi aastatega kadunud.Ajal,mil ta meie käes,polegi nii mõnus rooli keerata olnud.Kivi eelmise omaniku kapsaaeda siis vist.Mina sain vahest kohe aru,mees ei uskunud,et no ei saa olla,mis see õli siis ikka teeb.No muidugi,loll naise jutt.Aga täna sõitis ise ja ütles,et no on ikka vahe sees küll,miskit totaalselt muutunud.Nii et autoomanikud,kontrollige ikka kõiki õlisid.
Sain meeste käest kiita ka.Oligi 1 küünal õhtal,pandi uus.Isagi ütles,et no näe kui hea on teil tööd teha kui inimene toob auto ja ütleb,mis viga,aint paranda,ise ei peagi eriti mõtlema.Töökoja juhataja,kes mul natuke tuttav,skiitiski mind,et nojah,näe mõni on kohe nii tark.Mul kõrvad käisid lapa-lapa.Tore kui keegi vahel kiidab.Iga inimene vajab seda ja vahel on väikesestki heast sõnast tükiks ajaks hea tunne sees.Kusjuures,selle süüteküünla võimaliku rikke mõtlesin täitsa oma peaga välja.Auto nimelt näitas remondituld kui käivitasin.Kui sõitma hakkasin,siis kadus kohe.Ärge imestage,mul lihtsalt meeldib vahel uurida auto kohta rohkem kui mul ehk vaja oleks.Olen autol iseseisvalt õhufiltritki vahetanud.Jätsin täpselt meelde,mis järjekorras miskit lahti keerasin ja mis kus käis ning vahetatud ta saigi.Vanal autol sai alumine ring ise musta kivikaitega üle värvitud.Ja nüüd proovisin ära ka selle,kas ma üldse rattamutreid lahti saaks,kui vaja(loodan,et siiski mitte).Tulede pirni olen ka vahetanud,kaitset ja muud nipet-näpet.Mulle meeldib ja tegelikult tahaks rohkemgi osata.Muide,kunagi ühes kohas,kus mu üks auto uue summuti sai,oli praktikal naisremontija,kes parasjagu tegi mootori kapremonti.Imetlusväärne ju!
Käsitööd teen ka ikka tasapisi.Ei saagi olla nii,et midagi parasjagu pooleli pole.Miskit siis nagu puudu.Vahel piisab sellestki,et mõtlen käsitööle,siis jälle nö punkt kirjas ja võib rahulikult magama minna.Täna olengi läinud seda viimast teed.Arvuti on mu kaaslaseks täna olnud.No vahel ju võib.Kuna siin maal on õues külm ja märg,siis oleme terve päeva veetnud toas.Siiatulek muidugi toimus natuke õues ka...Uksest autoni ja autost ukseni.Ahjaa ja parklast poodi jalutamine ka.Aiatööd tahavad veel tegemist aga sellise märjaga nagu ei kipu.Vaarikad vaja kindlasti ära lõigata.Seda aga jube paha teha kui oksad märjad.Nii ma siis ootangi,et soe suvi tuleks tagasi.Järgmine nädal me aga juba linnas.Minu õel ja elukaaslase vennal sünnipäev.Lisaks lapsel arstile minek seoses lasteaiaga alustamisega.Uuh,ei taha mõeldagi,mis see tuua võib.Kuigi esimene tutvus oli üle ootuste positiivne,lapse poolt siis.Loodan,et harjub ruttu.Ise tunnen,et uus ja veidi hirmutav eluetapp,mis siis veel lapsest rääkida.Mul ju ka kogemused puuduvad.Ja taaskord tuleb tõdeda,et aeg lendab liiga kiirelt.Miks küll nii ruttu kõik möödub?Alles ma olin suure kõhuga ja nautisin täiega seda olemist.Nüüd varsti juba 2aastat lapse sünnist möödas ja ennäe,polegi ta enam nii pisike-48cm,2760g.Täitsa asjalik inimene.Üleeile sõitsime linna poole ja äkitselt ütleb laps-Tallinn paistab.Ei noh,meil mõlemal(mina ja elukaaslane) vajusid suud lahti ja hakkasime naerma.Täna juba rääkis mitmendat korda,et Murastes on kutsud(vanaisa juures) ja et vanaisa annab kutsudele süüa ka.Uskumatu,millised tarkused ta endale kõrva taha paneb.Ja täiesti õigel momendil ja asjalikult siis oma tarkust poetab.Jälle imetlusväärne.
Ohh,sai pikk postitus.Aga vahel tulebki natuke rohkem oma mõtteid paberile panna,mis siis,et moodsamal ajal tehakse seda nüüd klaviatuuri klõbistades.Kõigile päikest!Tooge ometi see suvi tagasi!

Vahepeal valmisid lapsele ühed villased sokid.Kui üks valmis sai ja seda talle jalga proovisin,siis tõstis ta oma teist jalga ja ütles,et teine ka.No tegingi siis järgmisel päeval teise ka.Sellised nad said:




Oleme praegu korra linnakodus.Eile sai käidud esimest korda lasteaiaga tutvumas.Lapsele väga meeldis,ta oleks sinna kauemakski jäänud.Mis te arvate,mis olid tema esimesed sõnad kui ta täna hommikul ärkas? Need olid-lasteaeda minna.Ise nii pisi(okt.viimasel päeval saab 2a) aga juba oskab selgelt väljendada,mida tahab ja mis meeldib.
Sandra lasteaeda minekuks valmis:

Mu mütsivabrik töötab täiega võiks öelda.Valminud on kaks mütsi lapsele.Neist esimene jääb vast järgmist aastat ootama või siis uut omanikku:

Teine on veidi sügisesem ning võib panna projekti alla lõngajäägid kasutusse

,sest selle mütsi valmistamisel kasutasin ära kolme erineva lõnga jupid.


Ja siis veel üks käsitöö,ent see pole minu tehtud.Nimelt otsustas me laps viimasel saunas käigul,et tema tuleb nüüd ka lõpuks emme-issiga leiliruumi istuma(kusjuures vabatahtlikult,enne ta totaalselt keeldus sellest,sest kuum on).Istusin siis temaga koos põrandal,ent mainisin issile,et näe lapsel ka pinki vaja.Ta võttis sõna sabast kinni ning järgmisel päeval valmis selline armas pingike,mis ka kohe kasutust leidis.Lapsele meeldib selle peal istuda küll.

Mu töö ja vaev,st.puhastatud oja minu aia taga:

Müts valmis!

Lisaks igapäevatoimetustele sain täna hommikul valmis oma variandi Mare sonimütsist.Oleks kiireminigi selle lõpetanud,ent tegin tasapisi ja mõnuga,liialt kiirustamata ning kui kuskilt veidi valesti või pahasti läks,harutasin ja tegin uuesti.Tulemusega olen rahul,tätsa äge müts ju!Mina pitsi ei kasutanud,sest riidel endal tikand peal.Kui oleks pitsi ka veel pannud,siis poleks see näha jäänud.Aga ilma pitsitagi ju vahva.Eks otsustage ise.Modellideks vaheldumisi mina ise,minu vanaema ja lapski(temale müts muidugi suur,ent ta oli meeleldi nõus poseerima).







Väike pilt ühest lillepeenrast ka:
Nüüd mõtlen,mille kallale edasi asuda(käsitöölises mõttes).Alustasin mõni aeg tagasi ühe suvise vesti/boolero heegeldamist motiividest.Nüüd aga ei suuda ma seda poolikut tööd enam üles leida.Vat see on see suvine nö elukohtade tihe vahetus.Kord linnas,kord maal,kord mujal.Kus ta on???? Isegi seda ei suuda meenutada,kus ma teda viimati kohtasin.Oleks nagu suvilas olnud aga ei leia.Kas võtsin ta saarele kaasa-ei tea.Jama värk igatahes,sest praegu teeks,kas ka siis,kui kunagi selle siiski üles peaksin leidma???Njah,pole see mälu enam just kõige parem või viga lihtsalt selles,et oma praeguse elu juures on neid asju,mida pea peab kinni pidama,lihtsalt liiga palju!
Nüüd aga lähen kastan end veidi voolikust tuleva veega.Päeval on nii palav,et ega peale niisama vedelemise ja käsitöö tegemise suurt muud saagi/suuda teha.Õhtupoole hakkan taas ´´kraavihalliks´´.Suur oja on ära kuivanud ja saab teda kaevata/puhastada ja kaldaid ehitada.See mul käppas,sest teen seda juba mitmendat aastat järjest.
Nautige soojust ja päikest!!!!

Taas on suvi me õuele jõudnud!
Eile käisin koos lapse ja minu vanaemaga rannas.Vanaema polnud vist juba aastakümneid rannas käinud.Tundub,et see ettevõtmine meeldis kõigile.Laps muudkui jooksis ja mängis,mina ehitasin uhke liivalossi(võib öelda,et linna),vanaema istus ja oli niisama jalgupidi vees.Mina käisin ujumas ka.Oi kui mõnus vesi oli.Elaksin kõik sellised soojad suveilmad rannas kui ainult võimalik oleks.
Siin suvilas on liiga lämbe,vahepeal tekib selline küpse kartuli tunne.Päeval istun varjus ja teen käsitööd või toimetan niisama vaikselt.Õhtupoole siis saab ka aiatöid tehtud.Täna näiteks niitsin muru.
Tasapisi heegeldan mütsi ``koos Marega´´.Hakkab juba mütsi kuju võtma.
Ja ega muud nagu polegi kirjutada.Meel on natuke kurb,sest mu teine vanaema lesib haiglas ja tema tervis pole hea.Esmaspäeval tehti op ja nüüd on ta väga nõrk(ei suuda rääkidagi õieti,palavik jne).Isa käis vaatamas ja temal tekkis selline paha tunne,et äkki oli(ptui,ptui,ptui)viimane kord temaga kohtuda.Vanaema suutis vaid hetkeks silmad lahti teha ja taas nad kinni vajusid.Loodan,et ta siiski kosub ja saame temaga veel koos aega veeta.
Lõpetuseks üks pildike tänasest päevast:

Päevad kaovad käest.Kahju kohe,et suvi hakkab läbi saama ja sügis koputab uksele.Õnneks on meile nüüd antud jälle mõneks ajaks päikest ja sooja ilma,mis meele rõõmsaks teeb.Seda peab ära kasutama ja lapsega randa minema.Seda ma ka täna teen.
Enne seda aga raport oma tegemistest.Olen oma aias tööd teinud ja ka pisut käsitööd sinna kõrvale.Lapsele valmis taas üks suvine mütsike.Lõppviimistlus siiski veel tegemata.Tahan nimelt mütsi ette ühe lillekese kinnitada.Müts sai pisut suur ja jääb järgmist suve ootama.
Võtan osa ka projektist ´´Heegeldan koos Marega,vol.2``.Esialgu oli natuke pusimist,sest õpetused pisut segaselt kirja pandud.Aga hasart on sees ja see on minu jaoks esimene selline projekt,mida koos tehakse.Pole lihtsalt enne olnud aega ja usku enesesse,et tehtav asi ka valmis saaks.Selle asja puhul on see aga üpris reaalne.Eks näis,mis lõpptulemusena välja kukub.Igatahes väga positiivne,et keegi sellist asja läbi viib.
Isale tegin sünnipäevakingi-album Sandrast sünnist kuni praeguse ajani,mil ta 1a 9k vana,punutud korv,tuulekell ja ise valmistatud kaart:

Valminud suvemüts,mis ootab lillekest:

Projekt heegeldan koos Marega:

Vahepeal sai käidud ära ka Jäneda laadal:

Sealkandis on meil üks mahajäetud majake ja aiake,mis lähevad müüki,kel huvi,küsige:


Vahepeal sai tehtud kiirelt üks joonistus,mis tegelikult veel pooleli on:

Sandrast ka üks pilt:

meez.com

Proovisin siis minagi nö endasarnase tegelase valmis teha:

Puhkus Aegnal

Nüüdseks siis puhatud sel pisikesel Eestimaa saarel.Väga mõnus oli ja ausalt öeldes kahjugi ära tulla.Aga kutsuti tagasi ja eks me näe.Sai jalutatud,rannamõnusid nauditud,loodust imetletud,mustikaid ja metsmaasikaid korjatud aga ka süüa tehtud,koristatud ja ka käsitööd tehtud.Igatahes sain uut jõudu ja nüüd linnas olles juba igatsus saareelu järele.Ilmad olid ka päris head.Vaid 2korda pool päeva tilkus vihma.Väike fotoreportaaž,mis räägib enda eest: