" The cars"

Täna oleme kutsutud Sandra lasteaiakaaslase Aaron Joosepi sünnipäevale. Nagu mulle ikka meeldib,peaks kingitus olema selline,mille kallal on natuke ikka vaeva ka nähtud.Olgu see siis kasvõi asjale mõtteseiga juurde leidmine st nagu kasutusjuhend või nii. Seekord aga tegin ühe lastepärase mütsi,sest teatavasti on Aaron ka lastefilmi "Autod" tuline fänn kui nii võib öelda.
Algus:
Tavaline müts,eksole. Aga värvid ja teostus olid kõik läbi mõeldud ja tulemus sai selline(kallutage pead,sest blogger keeras taas pilti omatahtsi):
Müts nr.53 purgi otsas:
Sandra oli muidugi meeleldi nõus seda pähe panema,kogu aeg käis ja piilus ja rääkis sellest mütsist,sest no ta tahaks seda endale:
Eks seda ole ta näostki näha kui väga talle see meeldib,ei taht sugugi seda peast võtta:
Arusaaja laps mul,ütlesin,et see on Aaroni kingitus,siis andis kenasti,ei mingit jonni. Kogu kink sai meil selline:
Loodan,et saajal on hea meel.Mulle endale küll meeldib,ikkagi pisut teistsugune kingitus... Varsti me juba lähemegi möllama.
Aga momendil pooleli selline pehme asjandus:

Tasapisi

Tasapisi toimetame oma igapäevastest tegemistes.
Polegi nagu midagi uudist.Päevad lähevad lennutiivul.Vahepeal vaikselt nokitsenud ka käsitööd teha aga täpsemalt räägin siis kui asjad täiesti valmis ja saab ka pilti kõrvale vaadata. Vihjeks niipalju,et homme oleme Sandraga kutsutud ühte mängutuppa sünnipäevale ja osa sünnipäevakingist tegin ise. Tulemas automüts,mis inspireeritud lastefilmist "Autod".
Kübarakatsetusi(eiei,mitte küberkatsetusi)teen ka. Paluti mul teha ja mul muidugi läks see täiesti meelest. Aga nüüd olen tublim ja katsetused käsil.
Ok,ma nüüd veinitan.Ma tugev naine,suutsin veiniavaja pooleks teha. Uuema aja veinikorgid,mis meenutavad mingit silikoonmassi,on ikka tugevad.Õnneks leidus majapidamises teinegi korgitser ja sain jaheda keelekaste ikka lahti. Üle pika aja maitseb vein ikka täitsa mõnusasti.

Mõned pildid.

Juuksuris-
Uues rallitoolis poseerimas-
Kirbukas eile minu seisukohast ei olnud edukas. Tegin ühe müügitehingu,ühe ostutehingu. Olin ainuke lasteriiete pakkuja,enamus olid sellised pisemat sorti naisteriided.Rahvast käis läbi päris palju selle paari tunni jooksul kui mina seal olin. Üks neiu oli peaaegu kogu oma garderoobi kohale toonud,sest ta rääkis,et kolib välismaale.Riiete proovimist ja ostlemist toimus tema asjade kallal päris hoogsalt.
Kadrioru eilsele üritusele ma ei läinudki,sest see oli hullumaja,mis Kadriorus ja lähiümbruses toimus.Rahvast ja autosid oli murdu.Sandra käis koos issiga aga nad tulid sealt päris ruttu tagasi,sest midagi kuskil näha polnud.
Kui kirbukal ära käidud,läksin külla ja olin seal poole ööni. Täitsa hea vahelduseks. Täna olen muidugi uimane ja väsinud aga eks see käib asja juurde...

Toimekas huvitav reede(reetee)

Selline vaikne ja valge...mõnus. Täna käisime Sandraga õue lindudele süüa viimas ja siis jalutasime. Mõne aja pärast tuli Sandra ideele,et lähme võtame toast kelgu.Võtsime. Tegime kelgusõitu ja esimest korda elus sai laps kelgul mäest alla lasta. Loomulikult see meeldis talle. Vaatasin,et maja aknast piilus üks vanem naisterahvas meid ja see vaatamine tegi talle rõõmu.Nüüd tulime tuppa ja selline mõnus olemine. Kui mind lapsehoidmise koha pealt välja vahetatakse,siis jalutan Kadriorgu olemisele/kirbukale.
Eile oli mõnus päev. Tegin tööd ja ajasin asju. Selle tulemusena tuleb mul tegemist teha Tartu Linnavalitsusega.Rääkisin nendega jube eile telefonitsi ja leppisin nii mõndagi kokku. Neil seal tulemas Juubelilaulupidu ja ehk saan ühe mõtte teostamisel abiks olla. Vahva.
Poolest päevast autole hääled sisse. Sõitsime helkuritehasesse.Kontakti ja koostöö ajasin mina välja:D . Mul kohe uhke tunne.Saime palju-palju näidiseid ja olen nüüd täitsa tark. Väga lahedad helkurid igatahes,sellised pehmed ja paljude erinevate kujudega. Vastavalt soovile saab lasta firma logo või muu,mis mõttes,helkuri vahele trükkida. Ja kogu see asi vastab täielikult igasugustele nõuetele! Üle maailma tundud bränd,kvaliteetne ja soodne.
Eile ostsin lapsele uue ilusa punase Maxi Cosi rallitooli. See pisem hakkab tasapisi väikeseks jääma.Tekkis võimalus ja sain uhiuue tooli kohaletoomisega ikka mitusada krooni odavamalt kui poest. Anti kohe niisama ilma tasumiseta mulle kätte. Õhtul muidugi tasusin ära. Nüüd vaja vana tooli katted puhtaks pesta ja müüki panna. Sandral oli tooli üle ääretult hea meel. Käis ja kallistas ja istus ja ütles,et see pidi olema tema lemmikvärv. Palus pildistada ka a ma ei viitsi praegu hakata pilte arvutisse tõmbama. Leidsin kiirelt internetist sellest samast pildi:
Ok,side lõpp. Teen viimased ettevalmistused õhtuseks ettevõtmiseks.

Kodune kirbukas

Laupäeval korraldab Kätlini õde Kadriorus oma isiklikus elamises koduse kirbuka.Plaanin minna müüma,ostma,niisama juttu ajama ja olema. Kui kellelgi tekkis huvi,siis kirbukas algab kell 15 ja toimub Poska tänaval.Infot saab minu käest.
" ...naiste- ja lasteriiete KIRBUTURULE. Ehk siis vaadake oma panipaigad üle ja tooge seisma jäänud riided (ja kodutekstiilid, nõud) siia müügiks või ära andmiseks. Mõnusa meeleolu korral võib koosviibimine jätkuda ööni ja lõppeda näiteks välja minemisegaJ.

Pakun soovijatele vabatahtliku summa eest soojasid jooke ja suppi. Kes soovib veini rüübata, võtku pudel ja suupisted ise kaasa."

Nr.54 "Jahimees"

Selline metsamüts siis nüüd ka,aksessuaariks väikene "sarv":

Nr.53 "Kala lainetes"

Mütsil on aksessuaariks peale pandud käsitsi valmistatud disainnööp.Praegu omanikuta.Sobilik 46-50cm peaümbermõõduga lapsele.

Pähh ma ütlen

Nukker ja ohkamapanev olemine... Sellel nädalal tabas ka meie peret majanduslangusest tingitud koondamislaine.Mis edasi saab,ei tea. Alates veebruarist olen mina pere ainuke töölkäija ja kopkateenija.
Eile avastasin,et Sandral on juuksed jube pikaks äkki kasvanud. Ulatuvad pea poolde selga juba. Teisipäeval lähen temaga juuksurisse. Ta ise tahtis juba reedel...
Ise käisin reedel töö ajast.Lubati lahkesti,vähemalt üks rõõmustav asi mu päevades. Lõikasin juuksed maha ja värvisin. Tunne on hea,ise väga rahul.Ja see on põhiline.

Juba mõnda aega on mulle tundunud,et kuidagi äkki on Sandral kõik riided väikseks jäänud.Sama ka jalanõudega. Täna käisime linnas mu vanaemal külas. Temagi ütles omaalgatuslikult,et Sandra on kuidagi palju pikemaks kasvanud. Kusjuures viimati nägi ta teda enne jõule. Mõõtsin lapse ära. Kui veel paar kuud tagasi oli ta pikkuseks 92cm,siis nüüd +4 st 96cm! Jalapikkus kh miski 1-1,5cm pikem. Laksust on kõik kevad,suve,sügise ja talvejalanõud väikesed.Mul veel kõiki asju mitu paari,et jaguks linna,maale,lasteaeda. Täitsa lõpp. Kui saan aega,siis sorteerin homme riideid ka. Kuigi ,kas mul lastakse. Juba palus sõber,et pukseeriksin ta auto remonditöökotta.Ja siis peaks jalanõusid tsekkama minema. Õnneks päris paljajalu ei jäänud,olid mõned tagavarad. Vat sellised lood-väljaminekuid kui palju,sissetulekuid aga vastupidi.Olen vihane Savisaare suguste peale.Tõstke jh endal aga palka ja võtke tavainimeste käest igatpidi vähemaks. Eks ju 2008 aasta autodki pea kohe-kohe 2009a väljalasete vastu vahetama.
Andke andeks kui ma nii tihti enam ei blogi. Pole aega ja momendil selleks erilist tujugi.

Vahva nädal

Olen mõelnud ja mõtteks see on jäänudki. Ah,et mis? Blogimine.
Nagu ma juba eriti lühidalt kirjutasin, käisin esmaspäeval üle lahe jalutamas ja end pisut tuulutamas. Ilm oli mõnus,hommikul selline jäiselt karge aga seejärel imeliselt ilus päikesepaisteline ja paraja temperatuuriga. Jõudsime kell 10:30 Helsingisse ja tagasi Tallinna poole hakkas laev tulema kell 21:30. Kuidagi täiesti imeväel kadus see päev meil käest. Ma oleks võinud veel olla.Kui hommikul jalutades jäi fotoka ette selline pilt:
siis õhtul sattusime samas kohas mingile vaatemängule,kus oli ühendatud valgus ja muusika. Inimesed seisid ja vaatasid ja kuulasid. Mängis mingi teos(ei mäleta mis,kuigi pärast vaatemängu lugesin) ja prozektorid suunasid erinevaid tulesid kiriku erinevatesse kohtadesse jne. Ääretult ilus.
Õhtusöök laevas oli muidugi ka super. Alguses saime koha keset restorani saali,ümber venelased. Kuna aga meie kohtadele olid needsamad venelased ennast paika sättinud,siis läksin admini juurde ja ta andis meile uued kohad rahulikumasse nurka akna alla. Sain Margusega kahekesi mõnusasti õhtusööki nautida. Ja õhtusöögi kõrvale jahedat veini limpsida. Tallinnasse tagasi jõudsime keskööl. Jäime mõlemad reisiga väga rahule,saime ju teineteisega olla ja muust maailmast üheks päevaks end välja lülitada.
Sellel nädalal oli Margusel puhkus ja kuidagi mõnusam kohe olla,kuigi Sandra käis lasteaias ja mina tööl. Reedel oli meie armsal mehisel pereliikmel sünnipäev. Käisime Marguse ema juures piduõhtusöömaajal. Laupäev algas ilusa päikesega. Käisime Sandra lasteaiakaaslasega ja ta emaga koos õues. Seejärel igaüks oma koju tudule ja peale tudu läks Sandra esimest korda ilma emmeta oma sõbrale külla. Mina muidugi viisin ja tõin.Lastel oli lõbus nagu siis kui seesama poiss meil oli. Ise aga liitusin vahepeal meestehulga nõudmise peale kardisõidu meeskonnaga. See tähendab seda,et Margus tahtis koos sõpradega karti sõitma minna. Arvas,et mina ikka ka,kuigi ma olin pisut puiklev ja kahtleval seisukohal. Pole ju enne proovinud. Esimesed 8 minutit sõitsin tasa ja targu,õppisin karti tunnetama jne. Järgmise 8 minuti sees läksid ringi ajad juba teistega samaväärseks,st jäid enam-vähem samadesse piiridesse. Ise olen enda üle uhke,et ära proovisin ja jälle üks mõnus kogemus juures. Aint,et täna on käed haiged.Uskumatu,aga Margus ütles,et see on normaalne. Kardi rool on ikka pisike ja raske keerata.
tehtud,läksime poodi,ostsime süüa-juua ja tulime koos külalistega meile. Mängisime hommikul kella 4ni Aliast ja Eestimaad.Tore oli.Ja mis veel toredam-ärkasime täna hilja,st kell 11. Margus tõusis voodist ja läks suurde tuppa. Sandra istus seal vaikselt ja vaatas telekat. Ei tule tema emmet-issit üles ajama.Nii tubli laps!
Vahva nädal möödus kiirelt,nagu vahvad asjad ikka. Homsest jälle tavaellu. Mul pole isegi heegeldamiseks aega ega tuju olnud. Loodan,et see paraneb.St et mu "haigus" rohkem tunda annab.

Tuulutus oli super

Mul on valmis müts nr.52 ja pooleli 53.Aga veel ei näita.
Eile ärkasime Margusega väga varakult,sest juba peale kella 6 asusime teele Tallinna Reisisadama poole. Sõitsime päevasele tuulutusele üle vee põhjanaabreid ja nende elu kaema. Esimest korda sõitsin Viking Xpressiga ja kõik oli seal super. Terve päeva tatsasime ringi ja aeg kadus kui nõiaväel. Tagasitulles nautisin Margusega aknaaluses lauas hõrku õhtusööki ja limpsasin hääd veini kõrvale. Kodus tagasi olime öösel peale kella 1. Täna hommikul oli tunne hää ,aint et jalad olid kuidagi ümmargused ja kanged... Homsest rutiini tagasi.
Pikemalt ei kirjuta,sest mul toss üsna väljas. Vaja pea padjale toetada.

51 jne

Niidiotsad peidetud:
Müts nr.51:

Nimeks panin talle Beige Beetle,inspireerituna sellest autost:
Äi avaldas aastavahetusel soovi,et tal ka mütsi vaja. Teine katsetus rahvusliku mütsi tegemisel:

Seekord siis müts täiskasvanule ja kannab järjekorranumbrit 52. Et siis lähen oma arvestuses edasi,ei hakka nr.1st pihta jälle. Kätlini soovitus,sest nr.55 on ikka uhkem kui nt.5. Aastal 2008 valmisid mütsid 1-50 ja aastal 2009 siis mütsid nr.51-...(who knows).Ahjaa,momendil ka see müts omanikuotsingul,äiale teen uue kui ta ikka endiselt oma soovis kindel on.

2ne

Olen maha maganud selle,et ka mu blogi sai vahepeal aasta vanemaks. Nimelt sai seda bloginduse asja uurima hakatud ja esimene postitus tehtud 25.detsembil 2006. Alguses oli suhteliselt tume maa aga tegelikult hea koht oma mõtete kirjapanekuks ja tagantjärgi on endalgi hea kuude-aastataguseid postitusi lugeda ja vajalikku infot leida,sest ega pea ei ole prügikast.
2 aastat tagasi tegin enne jõule päkapikke. Üks neist jäi ka mulle endale ja pole päevagi vananenud. Sättisin ta oma viimati valminud tööle,mis vajab veel niidiotste peitmist. Aga tahtsin pildi enne pimedat ära teha.
No ma ei saa aru,mis blogger selle pildi niiviisi keerab...
Umbes sellel ajal kui mu blogi kaheaastaseks tirtsuks sai,tegime me Sandraga piparkooke. Ta oli kohe nõus ja tegemine läks üsnagi ludinal:
Eile küsis Sandra nii vahvasti oma vanavanaema käest telefoni teel,et millisel novembril sa siia tuled. No ei teadnud tema,et tegelikult juba jaanuarikuu meil pihta on hakanud. Mu vanaema siis täna tuli ja laps oli väga õnnelik. Sai talle kõik oma uued mänguasjad ette näidata ja vanavanaga mängida. Pildike pallimängust:
Heh, laps väsis nii ära,et läks ise magama. Nüüd ärkas ja avastas,et vanaema on ära läinud ja hakkas nii hinge põhjast nutma. Õnneks sai vanavanaga telefoni teel rääkida ja nüüd jälle ok.

HEAD UUT AASTAT !

Tellisime vahepeal ühe suurlinna tänavale väikese reklaami,et edastada kõigile oma parimad soovid uueks aastaks.