Kriips kraaps

Nädalake jälle edasi libisenud. Just jah, libisenud, märg ju. Sandra siin mitu korda vihmamärjal trepil jalgealuse kaotanud. Õnneks ei miskit hullu, eks neid sinikaid ikka tekib.
Laupäeval ja pühapäeval sai aias rohitud. Maasikatel võtsime võrgud pealt, lõikasin taimed nudiks ja rohisin taimede ümbruse. Nii kurb oli kuidagi-maasikaaeg läbi...sügisene aeg aina läheneb ja läheneb. Oh õudust. Miks ei võiks meie maal olla nt 6kuud suve ja siis ülejäänud aastaajad vastavalt siis 2+2+2 kuud või kuidagi niiviisi. Elu nii kiire, et no mitte ei jõua kõike ära teha, mis suve sisse tahaks mahutada.
Homme tahtsin isale minna õnne soovima aga sellel vist kriips peal.Oleks isa üksi kodus, siis poleks probleemi. Nimelt lõi Sandral eile öösel palaviku. Päeval ta roosa ja rõõmus aga sisemuses toimub miskit. Magab, siis õhk ei käi korralikult läbi.
Täna tulime ikkagi linna nii nagu plaanisime, homme siis vast lipsame teise vanaema juurest läbi ja ehk kohtume me armsa isa/vanaisaga ka.
Tundub, et siis lähme maale tagasi, sest lapsel seal ikka hea. Täna oli ta muidugi linnakodus olemisest ka rõõmus- kõik asjad ju justkui uued ja huvitavad.
Valmis sai täna ka uus müts sarjast "Autod", järjekorranumbriga 67, nimeks äkki "Sini-lilla suksu ?"

Idee saunalavalt

Eelmisel nädalal sai mõned korrad saunatatud. Ja vahel tulevad sellistes lõõgastavates paikades mõnusad ja head mõtted ning ideed. Istusin mina siis saunalaval ja mõtlesin oma väikseid mõtteid. Käis klõps ja tekkis märgiidee. Silme ees oli kohe joonis, mis järgmisel päeval sai disainerile ette söödetud ja eile sain "ahjusooja" märgi endale rinda panna. Täitsa armas ja ikkagi enda mõtte ja töö vili.

...kui ma nendega eile peale tööd maale jõudsin, siis teatas Sandra tähtsalt,et tal oleks ka sellist nööpi vaja. Küsisin, et mis teed sellega. Ta vastas: "Panen pluusi külge." Loomulikult saab ta selle. Ikkagi väike eestlane.

Kes arvab, et soovib ka sellist 38mm rinnamärki omale aksessuaariks, siis kribage mulle meilile girta@artke.ee. Hind vaid 12 krooni.

Ristike kirjas

Reedel sai siis plaani võetud, et äkki veedaks laupäevase puhkepäeva rannas. Hommikul astusin paljajalu terrassile. Kuna lubati sooja ilma, siis tõeliselt imestama pani see, et hommikune õhk oli tegelikult täitsa jahe. Lausa nii jahe, et meeleldi oleks lühikesed püksid pikemate vastu välja vahetanud. Seda ma siiski ei teinud, lubati ju sooja ilma. Tegin kohvi ja uudistasin veidi internetis, siis hakkasin vaikselt teisi inimesi üles ajama, kes ärkamisega sugugi ei kiirustanud. Mina aga tahtsin siiski varakult rannas olla. Ja kuna me olime maal Kiisal, siis sõit linnakodust läbi ja siis randa oli rohkem kui tunnikese pikkune. Ega ma siis linnaranda tahtnud minna, ikka sinna kaugemale, kus vähem rahvast ja mõnusam olemine, rand ka super, asub Tallinnast u 50 km kaugusel.
Lõpuks saime kohvitatud ja reis võis alata. Kuskil kella 11 paiku olimegi rannas, mis oli laupäeva kohta veel üsnagi hõre. Päeval muidugi tuli inimesi kogu aeg juurde aga täiesti talutavas koguses. Leidsime endale mõnusa nurgakese ja olime rannas vist mingi kella 16ni. Sandra ikka enamjagu vees, ka minu vanaema mõnda aega nõjatus vees olevale kivile. Ta tundus päeva nautivat. Ma eelmisel aastal vedasin ta ka ikka korra randa, enne seda pold ta ei tea kui kaua seal käinud. Mõtlesin, et rannast äratulek hakkab kisa saatel aga Sandra suutis mind üllatada. Rääkisin talle merevees sulistades, et kell juba neli ja meil pikk tee veel ees, et vaja linnast läbi minna, poest läbi ja siis Kiisale tagasi. Laps sai asjast kohe kenasti aru, võttis suuna teki ja lamava vanavanaema poole ning teatas talle, et hakkame nüüd minema. Eks ta oli väsinud ka, autos veidi tukastas. Kodu juures tegi silmad lahti. Käisime korra kodus ja siis poodi. Poest söögikraam ostetud, vaatasime, et kellaaeg parasjagu selline, et Sannu issi lõpetamas pikka tööpäeva. Läksime talle vastu ja sõidutasime koju. Ise aga võtsime peale seda suuna maale tagasi. Maal olid ilusa päiksepaistelise päevaga paljud vaarikad punapõskseks muutunud, sai suu marjaseks tehtud. Ja siis mõnulesime niisama. Täna sai ka enam-vähem niisama puhatud, küll oli hea. Ilm palav aga üsna tugev tuul jahutas. Rannas oleks täna kindlasti kehva olnud, seega meie rannapäev oli supervalik. Rahul mina, laps ja vanaema.
Täna vedelesime meie uues suures basseinis tsipake, vesi oli natsa jahe aga kui ära harjusid, siis täitsa mõnus ikka. Mängisime seal palli ja hüppasime ja plärtsutasime niisama. Õhtul tegin korra lõkke üles. Siis hakkasid saabuma ähvardavad äikesepilved ja sahmakas vihma oligi peagi kohal. Vihmasaju ajal istusime meie aga soojas saunas. Peale sauna jõime sooja teed ja maiustasime maasika-küpsise koogiga, mis ma päeval kiirelt teinud olin. Mis sa hing veel tahta oskad... tegelt tean, tahaks natuke rohkem kui päevake päikese käes rannas olla. Ja siis tahaks, et neid ebameeldivaid argimuresid ei oleks. Ma ei hakka rääkima linnakodu keldris käinud varastest, kes viisid meilt jalgratta, akulaadija, ketaslõikaja ja meibi veel miskit ning vahelejäänud naabripoistest, kes eile õhtul meie aias maasikapeenra juures võrgu alt luba küsimata maasikaid võtsid...endal aias ka maasikapeenar aga noh, lihtsam vist isa õhutusel üle traataia meie aias maasikal käia. Tõeliselt labased inimesed, isa seisis samal ajal teispool aeda...
Elu oleks 100% normaalsem kui maailmas puuduksid sellised inimesed, kes teistele halba teevad ja toovad ja ihkavad teiste vara. Nõme.
Ahjaa, veel 1 asi. Mulle pakuti täna siiamikassi poega. Mul on nõrkus nende järele, kuna olen omanud enne just siiamikassi. Oh, kus tahaks aga kas mul leiduks tema jaoks piisavalt aega st niipalju kui ma ise seda tahaksin ?
Ja veel teinegi asi, mis just meenus. Kui keegi on tõeline Madonna fänn ja soovib pileteid, siis mu tuttava tuttaval on üle, oli vist ostes hoogu läinud ja müüb ostuhinnaga. Kel huvi, jätke kommentaaridesse oma emaili aadress, kriban.
Ilusat algavat nädalat ! Kel töine, kel puhkuse tähe all. Mul see esimene.

Kiire elu, uued ideed saavad muudkui teostust

Elu lendab linnulennul.Päeval linnas tööl, õhtupoole maale ja hommikul algab taas see rännak. Mõnes mõttes mõnus aga päikest ei näe nagu... ja ma olen päikseinime !
Muudkui mõtlen ja arendan ja isiklikku elu nagu polegi. Tegemisi saab jälgida paralleelblogist, st ARTKE blogi täienes!

Teine osa

Juba tükk aega tagasi sai valmis esimene pool ühest tellimusest. Nimelt kaksikute mütsid. Täna oli tegus päev ja mõtlesin,et no olen siis kohe õhtuni tegus ja asjalik. Võtsin kätte ja tegin teise mütsi ka siuh valmis. Lilleke veel tegemata.. kas teen?
Sandra proovis pähe ja läheb veel tallegi, kuigi võiks ikka lõdvemalt olla ümber pea. Kui ma käisin mütside tarvis lõnga ostmas, siis arvas Sandra, et tal on ka kindlasti taolist mütsi vaja. Seega pean veel vähemalt ühe tegema. Natuke jama on aint selle kudumisega. Silmuseid täpselt nii palju, et 5vardaga kudumisel kipuvad vardad välja libisema ja silmused üle vardaotste punuma panema. Mu kõige lühemad ringvardad on aga ikkagi nö pikad, muudkui tiri seda varrast. Päh ma ütlen. Aga lõng on nii hea- Katia Tropical. Lausa lust kududa sellisega, mis käevahel nii mõnus tundub. Kindlasti on seda ka väga hea kanda, selline pehme ja tihe ja...

Suvine automüts

Mul on kodus mütsifänn. See on ju iseenesest tore. Ja juba esitab tellimusi mulle.
Tellimuse peale valmis tüdrukule sobilik "Automüts". Laps ise valis sobiliku aplikatsiooni ja vastavalt sellele siis valisin mina lõngad.
Presenteerime uhkelt mütsi nr.66 "Automüts tüdrukule". Eile õhtul hilja laulupidu vaadates valmis siis selline peakate:
Täna hommikul tuli aga kiirelt mütsi dekoreerida.
See on siis neljas müts sarjast "Disney tegelased". Laps on rõõmus:

Täna olen hommikust saadik toimekas olnud. Koristasin toad, tegin Maasikafestivalilt ostetud maasikatest ülimaitsva ja lihtsa maasikakoogi,osad maasikad tükeldasin sügavkülma, perele valmistasin ahjuliha ja -kartuleid ning nüüd tahaks veel käsitööd teha. Täitsa hea on vahepeal kodus olla ja koduseid asju teha.
Aga homme kipun juba tööle, ehk lastakse.

Särtsakates värvides Ämblikmehe müts

Olen unustanud näitamast oma viimast käsitööalast saavutust.

Müts nr.65 "Ämblikmees" :

Mina jäin mütsiga väga rahule ja uus omanik samuti. Õnneks jõudsin ikka enne äraandmist jäädvustada. Sandra muidugi arvas, et ta võiks selle endale jätta aga noh, kõiki mütse ka nüüd ikka ei saa. No pähe sai proovida:

Talle natuke pikk a uuele omanikule parajam.
Sandra andis eile õhtul mulle uue tellimuse sisse. Ta arvas, et temale peab ka ikka automüts saama. No saab, selline neiule sobilikumates värvides.

Ämblikmehe mütsi saaja sai ka teisegi mütsi ja ei tahtnud kummastki loobuda,et neist ühe endale valida :

Diagnoosid saadud

Arstil käidud. Minu on siis viiruslik kurgutõbi, nagu angiin või ma ei teagi, igatahes veres on põletikunäitajad oioi kui suured(arsti sõnad). Antibiotsikuur peal, enesetunne juba täitsa hea.
Sandra aga ei suutnud enam eile õhtuks üldse suud lahti teha. Öösel õnneks magas terve öö, mida pole ammu juhtunud. Diagnoos- mädane angiin. Ka temal antibiotsikuur peal. Saame nüüd rahus nädalavahetusel kodus olla ja tantsu-ja laulupidu vaadata.
Küll oli tore täna saata pakk teele Saksamaale, sees meie särgid ning minu disainitud armas vöö-/õla-/kaelakott.
Sama tore oli enne tantsupidu telekas näha ETV reporterit, kes tantsupeolisi küsitles. Mis siis temas erilist oli ? Aga vat see, et tal oli seljas meie disainitud ja trükitud "Vikerkaare" särk. Et siis vist mina olen talle selle müünud või vähemalt mõnele tema tuttavale. Mujalt ju neid ei saa kui ainult meie käest otse.
Vahva oli ka täna hommikul postkastist leida juulikuu Kodukiri ning seda sirvides taas komistada nn.oma asjade otsa. On ikka ilusad küll, endalgi tore vaadata ajakirjas neid pilte.
Paar ideed on veel teostust leidnud aga tahavad veel tuunimist.
Huvilistel palun pidevalt jälgida ARTKE BLOGI

Igatahes olgem rahvuslikud nii sellel nädalavahetusel kui ka edaspidi igapäevaselt!

Laatsaret

Meie perest 2/3 on haiguse poolt maha niidetud. Sandra on tegelikult juba poolest juunist justkui ümber vahetatud. Segased lood. Jaaniajal tekkisid taguotsale esimesed punnid. Mõtlesime,et sääsed närinud. Peale jaani aga lõi äkki ükspäev taguotsa põhimõtteliselt ville täis, millel mädapunike otsas. Esimene mõte,et tuulerõuged. Samas on laps aastasena neid põdenud ja siis peaks ikka mujal kehal ka täppe olema aga ei. Juurde ka ei tuld, need, mis olid, need olid. Täiesti arusaamatu. Tupsutasime antiseptikuga ja asi hakkas paranema. Nahaarstile saime ka aja aga nagu ikka meie meditsiinis, läheme sinna kui punnid juba kõik peaaegu paranenud. Kuna punnid arvatavasti öösiti sügelesid vms, siis ärkas Sandra igal öösel, tavaliselt korduvalt ja lihtsalt nuttis. Rääkisin või mitte , vahet polnud, laps lihtsalt röökis. Ja siis jäi kuidagi magama või jalutas mööda elamist ringi. Kurnav teistele.Ja muidugi mulle. Esmaspäeval käisin linnas tööl ja peale tööd sõitsin tagasi maale. Jalutasin aias ja tundsin,et meeletu väsimus ja vahepeal tekkis tunne, et tasakaal kaob. Istusin laua taga, klõbistasin veel tööd teha ja hakkas pihta. Kord oli külm, kord lõi naha märjaks. Ok, mõtlesin,et pole korralikult magada saanud.
Ämm helistas ja uuris, kuidas elame. Kurtsin tallegi, et näe, väsinud olen, et tervis jukerdab. Möödus tunnike ja panin kraadiklaasi alla. Ohoo, 1 kriips jäi 38st puudu. Selge siis. Möödus veel veidi ja tundsin, et lümfisõlmed jummala valusad ja paistes. Ah,et siis angiin jälle ? Teisipäeval tööle ei sõitnud, vaid kolisin ennast ja muud linna. Käisin arstil, lapsele sain arstiajad alles reedeks st homseks. Viiruslik kurgutõbi miski, antibiotsid peale ja mul juba olemine üsna ok. Aga.... eile õhtul avastasime,et Sandral on vist sama asi, aint,et hullem. Ta ei saa õieti suudki lahti ega hästi rääkida. Ma ju küsisin iga päev mitu korda, et kas kuskilt valutab või on paha vms-no ei. Isegi kraadida ei lasknud, lihtsalt kisas, meelita mismoodi tahad. Homne päev ehk toob mõningaid vastuseid. Kuigi ma ei kujuta ette, kuidas arst sinna suhu näeb kui mullegi ei näidata. Ma eile poolkogemata kisades nägin, et parem pool on ikka jummala punane ja paistes. Oh, läheks see ometi ruttu üle. Ilusa ilmaga istu toas. Nüüd ju ähvardab,et ongi nagu suvi läbi ja vihma hakkab kallama. Niipalju siis meil suverõõmudest.