Sättisin mina siis ühel õhtul end teleka ette, et vaatan naiste suusavahetusega 15km sõitu ja heegeldan selle kõrvale ühe mütsi taas. Heh, alles sai sõit alata, kui Kristiina katkestas. Mõtlesin siis, et kas minna nüüd magama või vaadata edasi ja siiski heegelnõelaga edasi vuristada. Otsustasin vuristamise kasuks. Laupäeva hommikul heegeldasin veel veidi enne kui kodu koristama hakkasin. Saingi mütsi valmis ning võisin mõnuga koristama hakata. Sandra muidugi abiks ja Margus ka. Terve pere toimetas. Kodu korras, tegin süüa ja küpsetasin kooki. Pole ammu saanud laupäeva terve pere seltsis veeta, ikka on 1 meil tööl olnud nagu tänagi. Täna aga veetsime mitu tundi maja ees lund lükates. Õnneks tulid nii mõnedki majast välja appi. Muidugi ikka naised, vaid 1 mees, ahjaa, teist nägin ka a see tegi aint oma auto eest ja suurt muud ei midagi. Naistel tasuta fitness trenn. Mul meeldib. Oli ju öösel kõik täis tuisanud ja lükkamist jagus. Nüüd õhtulgi andsin ühele noormehele labida kätte ja läksin ise ka veel korra õue. Sai veel üks koht puhtaks tehtud. Ta jäi oma automaatmersuga kinni, sel tagarattavedu. A mida sa vead, kui ratas käib libedal lumel lihtsalt ringi. Istusin siis mina rooli ja tema tagant lükkas ning esimesel korral sain auto probleemideta välja. Oh kui imelik oli siukses autos istuda ja nö sõita üritada. Ma veidi pelgan võõraid autosid ja automaadiga kogemused puuduvad. Ei osand kohaltki minema hakata, ütlesin,et pane käigukang ise õigesse asendisse. Ja siis ta õpetas mind :D Vähemalt sain ühe majanaabriga veidi tuttavamaks ja tundus täitsa kena ja viisakas vene noormees olevat. Päeval ka siin vaidlesime ühega. Oli parkinud oma auto nii pahasti,et tema ette mahtus u 1,5 autot. Palusime tal autot veidi ettepoole lükata, et rohkem autosid mahuks parkima. Ta hakkas vastu, ütles,et ta ei sõida praegu, kindlustust pole ja sada häda. No ma siis tegin autoesise lumest ISE puhtaks, no tal oleks see ju tüki küljest võtnud. Lõpuks ta siis arvas,et ega me ju autot lükata niikuinii ei jaksa. Vaidlesime vastu, et teeme proovi. Üks möödakäija, kena eesti noormees pani ka käe külge ja saimegi. Ma seisin auto ees ja ütlesin palju vaja lükata. Lõpuks autoomanik ütles, et no näe, sain mõned naised õnnelikuks teha. Ma ei saa aru, kuidas inimesed ise selle peale ei tule, et võiks oma auto normaalselt parkida. Meil siin veel 1 , kes samamoodi oma auto pannud, et tema taha parkida on võimatu, kuigi ruumi justkui on aga liialt vähe. Ja loomulikult see auto ei liigu. Oh, korterelamu rõõmud need.
Aga nüüd hakkab toimekas päev tasapisi lõppema. Veel õhtusöök ja õhtune telekavaatamine.
Homme jääb Sandra issiga koju ja emme läheb tööle.
Eespool juttu olnud mütsist ka mõned võtted. Mütsi nimeks sai ''Kala ookeanis''.
Mütsile sai peale pandud käsitööna valminud kala kujuline nööp. Äärmiselt armas mu meelest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar