Vaiksed õhtud

Reede õhtul lõpetasin varem, kiirelt mõned asjad kokku, poest läbi ja maale. Maal korrastasin maja, kütsin ahju ja tegin kaminasse tule. Õhtul istusime Sandraga õues terrassil. Mina vaatasin taevasse. Sandra uurib,et mis ma vaatan. Aga ega ma vaadanudki midagi konkreetset, kuulasin imekaunist linnulaulu. Sandra siis ütles, et ta kuulab ka, et see ju ööbik ! Ma ei teadnudki, et ta sellist lindu teab. No ööbik see vist polnud aga ilus oli küll. Järgmine päev tegin ohtralt aiatöid- maasikapeenrad said kõik rohust vabaks ning taimed uuesti istutatud. Paar lillepeenart sai tühjaks kaevatud ja lilled uude asukohta istutatud. Üks peenar aga sai suuremaks. Sellele pidin lausa labidaga kallale minema ja murukamarat sakutama. Õhtul tegin sauna ning hiljem istusin taas terrassil. Sandra soovis ka tulla. Istusime siis kahekesi ja märkasime nahkhiirt. Mõne aja pärast korraga kahte ja siis ühtäkki hoopiski kolme nahkhiirt pea kohal kibekiirelt lendamas. Ahjaa, enne nägin just üht suurt siili ringi sibamas. Konni ja sisalikke ja kasse nägin ka, et siis kõiksuguseid loomi. Täna võitlesin võililledega eilsele jätkuks. Siis pesin koos isa ja Sandra oma auto puhtaks, sest see oli saanud puudelt tulnud jubeda ''siirupikihi''peale. Igatahes vägagi tegus nädalavahetus oli.
Enne tegusat nädalavahetust sai üks müts taas valmis tehtud ja viimistletud. Mõeldes oma kunagisele imevahvale siiami kassile-
müts nr.12 ''Siiami kass''


See müts on mulle kuidagi eriti südamelähedane. Mõned asjad ja olevused lihtsalt lähevad hinge.
Kuna reedel sain teate oma kasuisa surmast, siis on üldse mõtted ja olemine selline tavapärasest teistsugune. Mõtted uitavad kadunud armsate inimeste ümber ja meenutades neid. Laupäeval terrassil istudes vaatasin taevasse ja mu mõttes oli moment, et näen kedagi pilve äärel istumas...