Sõit Lääne-Virumaale

Täna hommikul võtsin suuna Lääne-Virumaa poole.Plaanis oli minna Võsu lähedal olevasse Esku surnuaeda ja seal paar hauda korda teha enne talve.Lehed said riisutud,kuuseoksad,pohlavarred ja mustikavarred kenasti kivi ette seatud ning küünlad põlema pandud.Kuna kaasas olid teeküünlad,siis tänase tormituulega ei tahtnud nad kuidagi põlema jääda.Pidin veidi tuulevaiksemat kohta otsima,leidsin kh.Sealkandis olemine on kuidagi kosutav.Eks see ole minu jaoks selline nö mõttega koht ja tunnen end seal hästi.Tagasitee viis läbi Võsu ja Kolga ning sealsetest metsadest kuni Kuusaluni välja.Sealkandis on selline kurviline looklev tee,kui teeolud ok,siis mõnus sõita.Seal oli.Suure maantee peal seevastu väga vastik.Igalt poolt lendas vastu autoklaase ja -külgi sopast vett.Suurte rekkade alt rohkem,sõiduautode rataste alt pisut vähem.Kui Tallinnasse jõudsin ja mehele töö juurde nägu näitama läksin,siis öeldi mulle,et jessas,milline su auto on.Ja mees saab nüüd kiita-lasi survepesuriga siva mu auto üle ja nüüd näen taas klaasidest läbi.Igatahes käik oli kiire ja korralik,üks asi jälle tehtud,mis juba tükimat aega hinge peal on.Kuna vahemaa on pikk,siis saab seal Esku surnuaias käidud aastas 2-3korda.Kevadel,suvel ja sügisel.Kes sinnakanti satub,siis see koht asub pisut enne Võsut(paremat kätt,silt ka tee ääres-Esku kabel)kui Rakvere poolt tulla.Sealt tsipa edasi on tee ääres mõnus loodusrada,kus ma ka käinud olen ning veel pisut edasi nn.koprarada.Seal nägin esimest korda elus kopra töö jälgi elusas looduses.Radadest mööda sõites aga jõuab peagi Altjale ja Vergisse.Mõlemad omamoodi armsad kohad.
Paar pilti ka Esku surnuaialt.



Eile õhtul oli Sandra oma hommikumantlis pesemas nii armas,et ei saanud jätta seda jäädvustamata.No nii asjalik,ise alles vaevu 2a vana.