Esimene kahest

Telliti minu käest 2 mütsi armsatele kaksikutest õdedele. Selliseid kevadisi, mida praegusel ajal oleks hea kanda. Vaatasin oma kodused lõngavarud üle aga hing ihkas midagi kevadisemat ja uudsemat. Käisime siis neljapäeva õhtul Sandraga koos lõngapoes. Ostsime üht suvist Katia lõnga. No need Katia lõnga variandid on nii armsad, oleks vaid hinnad ka odavamad. Samas, hea lõng, seega hind igati õigustatud. Esialgu jäi ostmata veel üks uus Katia lõng aga küll ma selle ka endale ükspäev ikkagi ostan. Nii mahedad toonid, nii hea katsuda ja ilus vaadata. Tahan Sandrale sellist mütsi teha, kuigi tal on mütse lademes.
Neljapäeva õhtul vaatasin Eurovisiooni poolfinaali ja lasin kätel käia. Kuna alguses paha mütsi ümbermõõu õigesti mõõta ja modell ka juba magas, tegin enam-vähem umbes. Müts sai peaaegu valmis.
Järgmisel hommikul soovis Sandra mütsi proovida. Ja selgus see, mis ma kartsin, et müts on suur. Vajus Sandralegi silmade peale. Mis siis muud kui kogu asi läks harutusele. Eile Eurovisiooni ajal läksin uuele katsele. Müts sai valmis ja silm vajus kinni ja ma ei näinudki seda saate lõppu. Aga mis põhiline, Eurovisioon sai õige lõpu, samuti müts. Tulemus mahub väga täpselt veel Sandralegi pähe, seega neiudele peaks ok olema. Neil natuke pisem pea. Müts kannab järjekorranumbrit 59.


Loodan, et meeldib ja sobib. Mul teine ka juba varrastel.
Suveks tuleks neile midagi veelgi kergemat teha. Kuigi seegi kerge, sest lõng 100% puuvillane ja mõnus.