neljapäev, 2. juuli 2009

Laatsaret

Meie perest 2/3 on haiguse poolt maha niidetud. Sandra on tegelikult juba poolest juunist justkui ümber vahetatud. Segased lood. Jaaniajal tekkisid taguotsale esimesed punnid. Mõtlesime,et sääsed närinud. Peale jaani aga lõi äkki ükspäev taguotsa põhimõtteliselt ville täis, millel mädapunike otsas. Esimene mõte,et tuulerõuged. Samas on laps aastasena neid põdenud ja siis peaks ikka mujal kehal ka täppe olema aga ei. Juurde ka ei tuld, need, mis olid, need olid. Täiesti arusaamatu. Tupsutasime antiseptikuga ja asi hakkas paranema. Nahaarstile saime ka aja aga nagu ikka meie meditsiinis, läheme sinna kui punnid juba kõik peaaegu paranenud. Kuna punnid arvatavasti öösiti sügelesid vms, siis ärkas Sandra igal öösel, tavaliselt korduvalt ja lihtsalt nuttis. Rääkisin või mitte , vahet polnud, laps lihtsalt röökis. Ja siis jäi kuidagi magama või jalutas mööda elamist ringi. Kurnav teistele.Ja muidugi mulle. Esmaspäeval käisin linnas tööl ja peale tööd sõitsin tagasi maale. Jalutasin aias ja tundsin,et meeletu väsimus ja vahepeal tekkis tunne, et tasakaal kaob. Istusin laua taga, klõbistasin veel tööd teha ja hakkas pihta. Kord oli külm, kord lõi naha märjaks. Ok, mõtlesin,et pole korralikult magada saanud.
Ämm helistas ja uuris, kuidas elame. Kurtsin tallegi, et näe, väsinud olen, et tervis jukerdab. Möödus tunnike ja panin kraadiklaasi alla. Ohoo, 1 kriips jäi 38st puudu. Selge siis. Möödus veel veidi ja tundsin, et lümfisõlmed jummala valusad ja paistes. Ah,et siis angiin jälle ? Teisipäeval tööle ei sõitnud, vaid kolisin ennast ja muud linna. Käisin arstil, lapsele sain arstiajad alles reedeks st homseks. Viiruslik kurgutõbi miski, antibiotsid peale ja mul juba olemine üsna ok. Aga.... eile õhtul avastasime,et Sandral on vist sama asi, aint,et hullem. Ta ei saa õieti suudki lahti ega hästi rääkida. Ma ju küsisin iga päev mitu korda, et kas kuskilt valutab või on paha vms-no ei. Isegi kraadida ei lasknud, lihtsalt kisas, meelita mismoodi tahad. Homne päev ehk toob mõningaid vastuseid. Kuigi ma ei kujuta ette, kuidas arst sinna suhu näeb kui mullegi ei näidata. Ma eile poolkogemata kisades nägin, et parem pool on ikka jummala punane ja paistes. Oh, läheks see ometi ruttu üle. Ilusa ilmaga istu toas. Nüüd ju ähvardab,et ongi nagu suvi läbi ja vihma hakkab kallama. Niipalju siis meil suverõõmudest.

1 kommentaar:

Jaana ütles ...

oi, kui kurb kuulda. meil õnneks kõik OK, üplikadel on veits nohu, aga see ei sega elamast, õnneks.

Kiiret paranemist teile!