teisipäev, 18. september 2007

Käin iga päev oma blogilehel ja mõtlen,et peaks siia pisikese sissekande tegema.Siis aga jälle,et ohh,kohe kuidagi ei viitsi ja lehekülg läheb kinni.
Ilm ka nii hall,et eks siis ole oleminegi samasugune-hall ja aeglane,ei ole viitsimist eriti liigutada.Samas,täna ju õues sajab,mmmm,milline võimalus kodus rahus toimetada.No ei ole seda vaimu.Eile vahetasin magamistoas kardinad ja koristasin ja puhastasin ja sättisin asju omale kohale.Siis tekkis idee,et paneks lapse tuppa ka uued kardinad a no neid veel pole.Täna käisin natuke hiilimas,äkki leidub midagi.Seni tulemusteta.Eks vaatan,kui miski kena kangas kuskil silma hakkab,siis ostan ja teen.Kui ei,eks las siis olla vanad.
Käsitöötanud olen vähe.Pole sedagi vaimu,tegelt jõudu kuidagi praegu mu sees.
Eile,täna me lasteaeda minna ei saanud,sest olime mõlemad nohused.Homme tahaks taas proovima minna.
Nädalavahetuse veetsime maal.Natuke aiatöid,mõnus saunaskäik ja niisama jalutuskäigud ja värske õhk.Mõjus ka me nohule hästi.
Loodan,et edaspidi muutuvad asjad taas erksamaks ja tekib seda igaks päevaks vajalikku jõudu juurde.Ahjaa,jõu on minult ära võtnud muuseas ka mu neiuke.Ma ei tea,mis see nüüd on,aga absoluutselt kõigele vaieldakse täiega vastu,üldse sõna enam ei kuulata.Kas nüüd lihtsalt lasteaiaga tutvumine on nii palju emotsioone lapsesse süstinud,et ta ei oska neid kuidagi välja elada või on lihtsalt see võimatu kahese iga pihta hakanud.Tegelikult ta veel 2a pole.Enne pole sellist asja olnud,oleme omavahelise suhtlemisega kenasti hakkama saanud.Nüüd tunnen aga,et tahaks kuskile puhkusele minna.Sellele õigele puhkusele,mitte lapsepuhkusele,millel ma praegu olen.
Pannes Google pildiotsingusse sõna vacation,oli esimene tulemus selline(ohhh,kuidas see sobiks...):

2 kommentaari:

Gixy ütles ...

Tänud toetuse ja lohutuse eest!

Jaana ütles ...

Yeah, on olemas kohutavad kahesed, veel hullemad kolmesed ja ülemõistuse käivad neljased, vähemalt minu praktika ütleb seda. Jõudu ja kannatust, mis muud! :) Tegelikult pole see asi nii hull midagi, vähemalt meil oli see ikkagi perioodi kaupa, kuu aega kaklemist kuu aega rahu. Vat, nüüd on juba mitu kuud trall kestnud (Mammut pean silmas), mis ei taha kuidagi vaibuda. Õnneks Junsu solvumised ja mina näitamised hetkel mööduvad üsna kiiresti :)

Kallid :)