Jussikese seitse sõpra

Täna oli mul nö abiõpetaja ametikoht lasteaias.Nimelt oli kavas minna nukuteatrisse ning õpetajad palusid,et äkki ma saaksin nendega kaasa tulla.Läksin.Hommikul olid kõik lapsed ärevuses.Sõid ruttu kõhud täis ning siis hakkasime neid riietama.Rivistasime õues üles ning hakkasime trammipeatuse poole minema.Ei ole kerge 20 last korraga riidesse panna ja siis nendega jalutama minna.Silmi peab olema järelvaatajal küll nii eespool kui ka tagapool kohe mitu paari.Ikka keegi kukub,keegi tõukab,keegi hüppab,keegi jookseb mujale jne.Trammisõit oli muidugi lahe.Elevust kui palju. Nukutatrisse jõudsime kenasti nind suutsime üsna ruttu 5kesi lapsed lahti riietada ja vahetusjalanõud neile jalga panna.Pidime tükk aega saali pääsemist ootama.Jälle keegi eriti paigal ei püsinud jne.Kui saali istusime,siis nii mõnigi hakkas jaurama,et tema kardab.Sama toimus ka etenduse ajal.Õnneks keegi nutma ei hakanud ja kõik vaatasid kenasti ja huviga.Lõpu poole hakkas nii mõnelgi sutsu igav ja hakati nihelema ja ringi siblima pinkide vahel.Lõppkokkuvõttes olid aga lapsed etenduse ajal tublid.Pärast tehti Jussikesega koos laval piltigi.2 last keeldus sellest.Etendus ise oli huvitav ja tore,mulle endale küll väga meeldis ja kui pärast laste käest küsisin,siis vastasid kõik,et neile väga meeldis.
Pärast etendust olid lapsed väsinud.Nende riietamine polnud enam sugugi lihtne.Kõik ju tahtsid ikka korraga abi.Kambapeale saime nad taas riidesse ja kuidagimoodi grupiks kokku.Taas uued uhked helkurvestid selga ning nöörist kinni(see natukenegi hoiab neid reas).Lastel valmistasid need uued vestid,mis me neile muretsesime,rõõmu.Ütlesid,et nad on politseid.Suuri rõõmukilkeid valmistas ka maa-alune tunnel Balti Jaama juures.See ju kajab ja kõik 20 last lasid oma häälepaelad valla ning kisasid.Vastutulnud inimesed naersid.Trammisõit tagasi oli väsitav.Trügiti ja kisati-lapsed olid omadega täitsa läbi.Lasteaeda jõudes ei seisnud mõni enam püstigi.Aitasin nad jälle riidest lahti ning käed puhtaks pesta.Siis mindi ruttu sööma(mõni nõudis juba teatris süüa) ning tudule.Sandra otsustas,et tuleb koju magama.Peangi nüüd piiluma minema,et kas nüüd lõpuks jäi.Üleväsimus ja palju emotsioone.Mul endalgi väsimus peal. Lõppkokkuvõttes oli ettevõtmine siiski vahva ja hea oli,et lisaks õpetajatele ka 2 lastevanemat kaasa oli võetud.Muidu poleks küll hästi hakkama saanud.Juba see trammi minek ja sealt laste väljatõstmine vajas abikäsi.Oli ka möödaminejaid,kes ei pidanud paljuks lapsele käsi ulatada ja ta trammi kõrgetelt treppidelt alla aidata.Vanalinnas tehti meist ka mitmeid fotosid.Üks väliseestlane rääkis,et pole sellist asja näinud,et nii väiksed lapsed niimoodi kenasti koos jalutavad.Nad olid ju silmatorkavad ka-uued helkurvestid ju seljas.