Kiisumütside sarja algus ?

Oleme kodus rohtu võtnud, toimetanud ja puhanud. Ütleks,et täitsa hea. No kui pole ikka oma üle aasta saanud mitu päeva järjest kodus olla st puhata, siis tunnen millegipärast sellest haige olemisest lausa rõõmu kui nii võib öelda. Eks see ole kahe otsaga asi.
Ise käisin esmaspäeval arstil ning selgus, et mu ninas istus mingi uhke nimega bakter ning olin põskkoopapõletiku saanud. Esimene antibiotsikuur läbi, nüüd käimas teine. Ja kurk siiani mängib lolli...
Sandraga läheme homme arstile, loodan,et teeb suu ka lahti seal.
Kodu on meil korras, Sandra on jube tubliks hakanud. Korjab oma asju, seletab asjalikult, et teen selle ära ja siis selle ja jookseb ja abistab kui mul miskit vaja jne. Jube vahva.
Olen ennast ka nö kätte võtnud ja valmis teinud 2 tellimustööd. Ühe tellis mu enda väike preili(jaa-jaa, esitab mulle juba tellimusi), teine rändab Tallinnast kaugemale. Kuna Sandral oli erisoov, et kindlasti peab kuskil olema punast, siis Kiisumüts nr.2 sai selline-
Kuna teisel tellijal erisoove ei olnud või siis vähemalt mulle neid ei öeldud, sai Kiisumütsike nr.3 selline-



Ja et kogu komplekt Kiisumütse mahtus ka ühele pildile. Jääb mulle mälestuseks see pilt.

Paras nikerdamine on nende mütside tegemine aga kaua tehtud kaunikene ja tore kui lastele sära silmi toob.

Ja olen jõudnud otsusele- ma ei hakkagi end sellest mütside haigusest terveks ravima, täitsa meeldiv haigus on :P
Ju ma saan siis oma energia nende tegemisest. Ja kindlasti heegeldan neisse oma head mõtted ja naeru ja sära lisaks praktilisusele.