No kus on päike ja kevad ?

Saigi siis eile hoogsasti toimetatud. Vahetasin kahes toas kardinad ning pesin ära 3 toa aknad. Teate kui valgeks läks. See sügisene, talvine mustus tegi ikka toa tunduvalt pimedamaks või mulle ainult tundub nii?
Sandraga koos tegime ka toapõrandad puhtamaks. Laps tegi oma toa ise, samuti oma toa aknalaua ning akna seestpoolt. Õhtul uhkelt rääkis sellest issile. No ta ise tahtis, ma ei sundinud ja see ju tore kui laps tahab teha.
Õhtupoole vaatasime telekat ja sõime õhtusöögi toas. Sandra nii kekkas, et jee, mulle meeldib kui me toas sööme. Tavaliselt ju ikka köögis. Meil söögituba pole. See mulle muidu meeldiks. Mulle meeldiks ka nt väliköök suvekodus. Oi kui ilusaid ma eile hommikul Kodusaates nägin. Kadedaks ajab lausa. No saaks ma sel suvel omale väikse söögitegemise nurgagi majja, mul oleks sellegi üle hää meel. Käis selline mõte läbi, et mis oleks, kui oleks...
Eile hommikul ja õhtul ei saand ma ka käsitöötamiseta. Mütsitoorikud siin:

Vaja sinna mõned asjad lisada ja taas 3 mütsi valmis. Eile sai ühe kallal veidi nokitsetud aga uni tuli peale ja uue mudeli väljatöötamine tahab veel katsetamist. Täpsemalt ei räägi, kui valmis, küll siis näete.
Täna enam väga toimetada ei viitsi, mingi kevadväsimuse moodi asi vist. Eks ilm on ka hall ja seetõttu ei ole särtsu sees. Mõtteid muidugi on, mida kõike teha võiks.
Aga tegelikult tahan ikkagi päikest. Küsisin hommikul Marguse käest, et miks päikest ei ole. Ta vastas naerdes- sellepärast et sa elad pärap....s, kus pole päikest ette nähtud. Eriti vahva eks. Ehh. Aga ikkagi tahan. Nii ma siis üritan suvemütside ja potipõllumajandusega endale siia kevadet tuua:
Minu madalad lillherned suveks pottidesse.

Ja siin kurgikesed, mida laps iga päev imetlemas käib. Ei old kavas neid üldse kasvatada aga aiandis jäi ette miski poolpikk kurk. Kohe tuli mõttesse kevadeti vahel Prismas müügil olnud poolpikad kurgid, mis imeõrna koorega ja imemaitsvad. Tahtsin proovi teha. Eelmisel nädalavahetusel Sandraga koos külvasime. Tema toas aknalaual kasvab muruke.

Toome värve !

Hommik oli eriti udune ja hall siin kalda peal Pae puhkeala serval. Maad katab valge sulalumi, kaseokste tippudes seisavad veetilgad. Kõik nagu seisab.
Mina otsustasin, et täna meil asjad ei seisa, vaid muudavad asukohta ja sekka üritan pritsida kevadiseid värve! Vat selline tunne, näis, mis sellest välja tuleb.

Nädalake veeres

Veeres taas selja taha, jäänud veel 2 päeva, mis veedan arvatavasti niisama olles.
Ilm ju hall ja tõbi ikka sees- eks need teevad oma töö. Sandra tunnistati täna tervenenuks, mind aga mitte. Nohu jäi mul kuhugi kõrvade vahele kinni nö, st kuulmine on häiritud. Ebameeldiv on olla. Rääkisin sellest siis arstile. Vaatas mu kõrvad üle ja huvitav-huvitav, see kõrv, mis ei kuule väga on puhas. Hoopis teine pisut paistes. Aga pahandus istub hoopis kurgus. Tea, kas ikka veel või jälle. Aga põletik sees ja krõbistan jälle antibiotse. Oh, ma pole kunagi nii palju haige olnud. Eks organism oli peale põskkoopapõletikku nõrk ja Sannu tõi uued patsillid koju, hakkasid hästi külge. Kui tavaliselt on kurk valus ikka hommikuti, siis seekord mul vastupidi, alles päeva lõpus hakkan tundma, et kurk teeb haiget. Oh, lõppeks see ükskord ja saaks nina päikese käes ometi soojendada.
Igatahes- palun ruttu päikest ja lilli!

Nädalalõpuraport

Käisime reedel arstil. Sandral juba täitsa hästi, vaid hommikuti köhib hääle puhtaks ja aevastab. Päeval kõik hästi. Ise olen palju tõbisem. Ikka nuuskan ja eile nt oli kurk tulivalus taaskord, reedel lõi silmapõletik jälle välja ja isegi autoga sõites oli selline tunne, et pane või silmad kinni. Pikendati haiguslehte ja rohkem mu enda pärast vist. See mind aga koduseks ei jäta, tegemisi palju. Annab ehk vaid rohkem vabadust ja vabandust...
Ilm kah ju tatine, päikest pole. Oi, kuidas ma tahaks nina päikse käes soojendada. Ausalt. Eile olin täitsa teovõimetu, no nii hall ja uimane. Täna pisut parem, terve perega koristasime ja istutasin lilli ümber, külvasin mõned seemned.
Homme lähen põhjanaabritele külla, niisama end päevaks tuulutama ja ehk jääb miskit kena Sandrale kaasaostmiseks ette.
Ja lubatud pildid mütsist nr.5, mis sai nimeks ''Karuke''. Sobib lapsele, kel peaümbermõõt 50 ja peale ning hetkel saadaval. Juba on teine pooleli, seekord siis tellimustöö ja mõned tellimuse vist veel, vajavad täpsustamist.

Duubelhaiged ....jälle

Sandra sai nädala ja 1 päeva lasteaias käia ja esmaspäeva õhtul kurtis, et kurk koledasti valutab. Nohu ja köha käisid sellega kaasas ja siis läks veel silm punaseks ja hakkas pläga välja ajama. No tere tore. Käisime silmaarstil ja perearstil ning kirjutati silmatilgad ning ma palusin endale haiguslehe.Reede õhtul tundsin,et mul on jube külm olla ja kurk oli juba hommikul imelik. Ka laupäeva hommikul andis kurk veidi tunda aga ma ei teinud sellest eriti välja. Õhtul taas megakülm ja kraadiklaas näitas väikest palavikku. Siis hakkas palav, palavik tõusis. Nüüd on kurk megavalus ja nohu ka ja et sellest veel vähe- täna õhtul ka mul silm punane, sügeleb ja ajab pläga välja. Üle mõistuse ma ütlen. Nüüdsed pisikud ikka eriti kanged, et hakkavad mullegi külge. Ju neid lasteaiast meile siia tassitakse. Lasteaias pidi ka jube vähe lapsi olema.
Eile suutsin koristada ja toimetada päeval, täna olen enamjaolt lamavas ja istuvas asendis olnud. Ühe mütsi tegin valmis, näitan hiljem kui jaksan asjaga tegeleda.
Olge Teie terved!

Tulevad, tulevad

Tulevad, tulevad- kevad, suvi mõlemad.
No kus nad siis pääsevad.
Valik täienes uue mustri ja särtsakate värvide näol.
Kel tärkas huvi, vaatab SIIA
Mina juba ootan kevadet !

Ja kevadine tühjendusmüük viib hinnad madalamaks SIIN

Ahjaa- Head naistekat siis ka !

Ülevaatused

Eile tegin endale lühema tööpäeva ja lahkusin laua tagant juba kell 13. No vahel lihtsalt ei saa kõiki asju ajada peale kella 17. Käisin siis paaril töökäigul, siis käisin uute lasteraamatute järel ning täiendasin oma varusid ka varemalt ilmunud raamatute näol. Selgub, et nii mõnegi raamatu viimased eksemplarid on nüüd minu käes. Üks hundiraamat ju alles ilmus ja juba otsas.
Linnas asjad aetud, suundusin Keila poole. Ma nimelt olen harjunud seal autoga ülevaatusel käima. Seal on üks asjalik onu, kelle arvamusi ma oluliseks pean ja vahel aitab selline sõit ka pisut tuulutust saada. Ülevaatus näitas, et kõik tip-top. Seejärel jalutasin Rõõmu Kaubamajas ringi. Üllatavalt maitsvad olid nii salatid kui ka kohupiimakook, mis ma sealt ostsin. Hakka või Keilas süüa ostmas käima... Tagasi hakkasin liikuma peale 16. Tee oli puhas ja kuiv ning mööda maanteed tunduvalt parem sõita, kui linnas, kus märg ja rajad osaliselt lume all.
Täna võtsin taas suuna osaliselt samasse kanti. Käisin oma maakodus. Ossaa, milline lumi oli seal. Ei olegi niiviisi värava taga seista saanud, et vaatad lihtsalt üle värava. Samuti ei olnud probleemi maja katuseservast kinni võtmisega. Vahepeal muidugi vajusin lumme ja kui ma oleksin mees, saaksin öelda, et munadeni lumes:P
Sandra läks kui Jeesuke lume peal oma mängumajani ja kasvuhooneni. Kui mina, raske inimene, seda üritasin, siis sammuke ja jalgevaheni lumes jne. Ei hakanud seda pikka ja vaevarikast teekonda ette võtma siis. Kaevasin tee maja juurest väravani. Kerge see ei olnud, sest lume alumine kiht on kõvaks muutunud. Aga ära tegin.
Hiljem sattusin kokku teed lahti lükkava traktoriga. See üks vahva mees, kes lubas mu väravaaluse ka paremini lahti lükata kui ma autoga eest ära lähen. Igatahes oli meil seal mõnus ja paik sai üle vaadatud.
Kui koju saabusime, oli meile ''kokk'' külla tulnud ning mõne aja pärast serveeriti sooja toitu, mis maitses hea. Nii tore, et vahel seda kogeda saan.
Nüüd siin heegeldan ja vaatan filmi ja klõbistan. Tean, et kõiki asju korraga nagu ei saa aga muidu saab päev enne otsa kui ma oma tegemised tehtud. Homseks ka mustmiljon tegemist mõttes, lisaks veel ämma juurde küllaminek. Kutsus lõunasöögile ja veinile, kuna naistepäev tööpäeval, et siis istume eelneval päeval veidi. Meespool meil homme pikalt tööl, eks siis ongi naised omavahel.

Uued trükisoojad lasteraamatud

Eile sain kätte uue trükisooja lasteraamatu, kus juttu väikesest hundipojast. Värvilised vahvad joonistused, trükitähtedes tekst, kõvad kaaned ja paras formaat- mulle meeldib.
Rohkem infot, kirjeldust ja pilte näed SIIN

Kes vana asja meelde tuletab...

...sel on jäänud lihtsalt üks vahva asi ütlemata, eks.
Vabariigi aastapäeva hommikul helistab meile minu vanaema ja soovib telefonis head vabariigi aastapäeva. Sandra kuulab ja arvatavasti küsib siis mu vanaema temalt, et kui vanaks saadakse. Sandra teatab tähtsalt, et täna saab president 92 aastaseks :P
Lasteaias räägiti meie riigi sünnipäevast ja oli juttu presidendist ja no ega 4aastasele jää ju kõik veel meelde nii kuis õige. Ikka juhtub, a vahva, et ikkagi teadis, mis siis, et vähe nihu. :D