Sandraga koos tegime ka toapõrandad puhtamaks. Laps tegi oma toa ise, samuti oma toa aknalaua ning akna seestpoolt. Õhtul uhkelt rääkis sellest issile. No ta ise tahtis, ma ei sundinud ja see ju tore kui laps tahab teha.
Õhtupoole vaatasime telekat ja sõime õhtusöögi toas. Sandra nii kekkas, et jee, mulle meeldib kui me toas sööme. Tavaliselt ju ikka köögis. Meil söögituba pole. See mulle muidu meeldiks. Mulle meeldiks ka nt väliköök suvekodus. Oi kui ilusaid ma eile hommikul Kodusaates nägin. Kadedaks ajab lausa. No saaks ma sel suvel omale väikse söögitegemise nurgagi majja, mul oleks sellegi üle hää meel. Käis selline mõte läbi, et mis oleks, kui oleks...
Eile hommikul ja õhtul ei saand ma ka käsitöötamiseta. Mütsitoorikud siin:
Täna enam väga toimetada ei viitsi, mingi kevadväsimuse moodi asi vist. Eks ilm on ka hall ja seetõttu ei ole särtsu sees. Mõtteid muidugi on, mida kõike teha võiks.
Aga tegelikult tahan ikkagi päikest. Küsisin hommikul Marguse käest, et miks päikest ei ole. Ta vastas naerdes- sellepärast et sa elad pärap....s, kus pole päikest ette nähtud. Eriti vahva eks. Ehh. Aga ikkagi tahan. Nii ma siis üritan suvemütside ja potipõllumajandusega endale siia kevadet tuua:
1 kommentaar:
Tublid kevadkoristajad olete! Tuletasid mulle meelde, et peaks ka lillherned mulda pistma. tumevalge
Postita kommentaar