Veeres taas selja taha, jäänud veel 2 päeva, mis veedan arvatavasti niisama olles.
Ilm ju hall ja tõbi ikka sees- eks need teevad oma töö. Sandra tunnistati täna tervenenuks, mind aga mitte. Nohu jäi mul kuhugi kõrvade vahele kinni nö, st kuulmine on häiritud. Ebameeldiv on olla. Rääkisin sellest siis arstile. Vaatas mu kõrvad üle ja huvitav-huvitav, see kõrv, mis ei kuule väga on puhas. Hoopis teine pisut paistes. Aga pahandus istub hoopis kurgus. Tea, kas ikka veel või jälle. Aga põletik sees ja krõbistan jälle antibiotse. Oh, ma pole kunagi nii palju haige olnud. Eks organism oli peale põskkoopapõletikku nõrk ja Sannu tõi uued patsillid koju, hakkasid hästi külge. Kui tavaliselt on kurk valus ikka hommikuti, siis seekord mul vastupidi, alles päeva lõpus hakkan tundma, et kurk teeb haiget. Oh, lõppeks see ükskord ja saaks nina päikese käes ometi soojendada.
Igatahes- palun ruttu päikest ja lilli!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar