No tõesti.Olen mõelnud jõuluseid mõtteid,kirjutanud jõulukaarte,kuulanud jõululaule.Aga vaatamata sellele,ei taha jõulumeeleolu tagasi tulla.Just nimelt tagasi,sest ta oli mul vahepeal,kohe väga väga jõulutunne oli.Nojah,siis oli ju parajalt külm ja lumi ka maas ja igale poole hakkasid ilmuma jõulukaunistused ja tuled.Kui kööki õhtusööki valmistama lähen,panen jõulutuled põlema,süütan küünla ja kuulan mõnusat muusikat.See aasta lõpp on kuidagi natuke nagu kurb.Eks seepärast ka,et pean kodus istuma koos Sandraga ja liikumine üsna piiratud.Aga eks ikka ole kahju,et aasta otsa saab ja tuleb jälle uus ja laps kasvab suuremaks jne.Ah,mis ma ikka nostalgitsen,eksole.Igatahes sain täna natuke õues jalutada ka.Tegelt on ju mõnusalt soe.Vanaema oli niikaua meil kui mina oma käigud ära tegin.Käisin korra lasteaias ning siis perearstil.Mõlemas kohas infot jagamas.Hiljem korra poes piima ostmas ja siis koju tagasi.
Nüüd võtan hoogu,et köögitoimkonda minna ja siis igaõhtused kodused toimetused ja ongi jälle päev otsa saanud.Homme oleme jälle kodus,koristame tube,pakime kingitusi ja oleme niisama.Kolmapäeval lubas päkapikk-minu ema meile külla tulla ja kinki tuua.Ta jõulude ajal tööl,siis astub juba enne läbi.
Ok,vat ei kirjutagi rohkem.Tean,tean,et mulle üks pisike teatepulk on edasi antud,ent mõtted praegu veel puuduvad.
1 kommentaar:
Ohh, polegi jah seda meeleolu. ootame lund nagu hingeõnnistust ... tegelikult olen hakanud nüüd jõuludest lugupidama ehk siis nüüd kui mul oma lapsed ja pere. enne jätsid mind jõulud täiesti külmaks ja oli kama kaks mis toimus. pigem oli see väljamineku aeg ja kuna sünn aka detsembris, siis sai emale korduvalt öeldud, et leidsid ikka aja millal mind sünnitada enne palga päeva ja veel jõulukuul, mil raha kõige vähem :P
Postita kommentaar