Nädalake jälle edasi libisenud. Just jah, libisenud, märg ju. Sandra siin mitu korda vihmamärjal trepil jalgealuse kaotanud. Õnneks ei miskit hullu, eks neid sinikaid ikka tekib.
Laupäeval ja pühapäeval sai aias rohitud. Maasikatel võtsime võrgud pealt, lõikasin taimed nudiks ja rohisin taimede ümbruse. Nii kurb oli kuidagi-maasikaaeg läbi...sügisene aeg aina läheneb ja läheneb. Oh õudust. Miks ei võiks meie maal olla nt 6kuud suve ja siis ülejäänud aastaajad vastavalt siis 2+2+2 kuud või kuidagi niiviisi. Elu nii kiire, et no mitte ei jõua kõike ära teha, mis suve sisse tahaks mahutada.
Homme tahtsin isale minna õnne soovima aga sellel vist kriips peal.Oleks isa üksi kodus, siis poleks probleemi. Nimelt lõi Sandral eile öösel palaviku. Päeval ta roosa ja rõõmus aga sisemuses toimub miskit. Magab, siis õhk ei käi korralikult läbi.
Täna tulime ikkagi linna nii nagu plaanisime, homme siis vast lipsame teise vanaema juurest läbi ja ehk kohtume me armsa isa/vanaisaga ka.
Tundub, et siis lähme maale tagasi, sest lapsel seal ikka hea. Täna oli ta muidugi linnakodus olemisest ka rõõmus- kõik asjad ju justkui uued ja huvitavad.
Valmis sai täna ka uus müts sarjast "Autod", järjekorranumbriga 67, nimeks äkki "Sini-lilla suksu ?"
5 kommentaari:
kahju, et kylla ei saa :(
No õnneks ikka saime.
Aeg libiseb suvel tõesti ebameeldiva kiirusega sügise poole. Alguses on tunne, et vat ma teen seda ja seda ja seda ja..... teha jõuan vaid kübekese. tumevalge
Nii rõõmustav tunne oli näha folgil väga rohkel rahvahulgal teie loomingut seljas :D
Oo, lahe. Kas katsuda ka said?
Postita kommentaar