Punane kingitus

Kuna jõulud on lähenemas, siis tahes tahtmata ma juba vaikselt mõtlen selle peale. Valmis sai minu disainitud ja mõttest reaalse tooteni saanud kinkerätik kaunisse Eesti kööki. Miks mitte ka oma välismaa sõpradele kinkida killuke Eesti köögi hõngu. Mul on tunne, et üks selline läheb minu poolt New Yorki küll teele.

Naturaalvalgele puuvillasele köögirätikule on peal pehme, detailne tekstiilitrükis kujundus. Rätikule on külge õmmeldud kaunis punane pits, mis lisab tootele sära ja elegantsi, samuti jõuluhõngu. Kinkerätikuid saab osta lihtsas, ent kenas kinkepakendis.

Tahaks sellele sooja südamega tehtud rätikule lisada pakki veel kaaslaseks midagi vahvat. See teine asi oleks mõeldud ühele armsale väikesele poisile, kes oli sunnitud paariks aastaks Ameerikasse kolima. Nii armas oli kuulda, et ta pidi seal ainult minu tehtud mütsi kandma, teisi ei nõustu pähe panema. Aga eks New Yorgiski lähe ilmad kunagi külmaks ja õhuke suvemüts jääb selgelt väheks. Iseasi, kas mul selleks aega oleks. Ehk pean mingi alternatiivi leidma. Üks toode lastele on silmapiiril ja sellest oleks jahedal ajal samuti abi.
Nädal möödub lapse sünnipäevale möeldes. Midagi erilist ei tee aga eks vanaemad ikka tulevad lapselapsele õnne soovima. Reedel toon koos Sandraga ka veel mõned tema lasteaiakaaslased meile, siis saavad lapsed veidi ka väljaspool lasteaeda mängida.
Maal peaks ka käima aga oleme Margusega mõlemad siin nohused ja ausalt öeldes olen ma väsinud. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Üritan puhata aga ajaliselt jääb väheseks. Loodetavasti lähinädalad ehk võimaldavad mulle seda natukenegi.

Nii armsad

Tavaelu nagu ikka- kiirelt. Töö, lasteaed, kodu ja jälle otsast peale. Ega muud polegi jõudnudki teha.
Aga töises elus on mul kuidagi eriti loominguline aeg. Häid mõtteid(minu meelest muidugi)aina tuleb. Hakkasin arendama laste sarja, sest tean, et väikestele tüdrukutele oleks ju eriti vahva miskit teistsugust selga panna. Ja kui ise ka veel samalaadsetes riietes oled, siis ju eriti lahe kui tütreke ka. Poiste riiete disainimine on veidi tahaplaanile jäänud aga ehk kunagi jõuan ka selleni. Millest poiste emad puudust tunnevad? Mis võiks olla?
Lisaks sellele olen täiega jõuludes. Jõulukingiideed muudkui tulevad ja märksõnadeks on ''rahvuslik, ehtne, eestimaine, kunstiline, mahe ''. Täna just sain nii pooljuhuslikult valmis sellise toote, mis raudselt lisaks teisele vahvale asjale rändab minu pere(laiemas mõttes)kingipakkidesse. Usun,et saajaile meeldib, kuna selle disainisin 100% isiklikult. Täna ahmisin õhku päris mitu korda ikka kohe. No nii ilus sai. Ehk meeldib teistelegi. Pilti veel ei näita, kuna asjale lisamata üks väike, ent üsna tähtis nüanss.
Kui komplektid valmis, avaldan need ka mu töises blogis.
Eile sai valmis eriti armas ja vahva asjake: rahvuslik beebimüts ''Põrnikas''. No on ju armas-

Kuna mu oma lapsele selline asi enam pähe ei mahu, siis tema sai kena tüdrukule sobiva t-särgi:
Tundub, et oli mõnus selles olla. Aga vast ongi, sest materjal sisaldab ka veidi elastaani.
Täna oli plaanis teha veel nii mõndagi aga aega ei jagunud. Ma ei saa aru, kuidas mõni inimene saab rääkida, et tal on kodus igav ja midagi teha ei ole. Tuleb fantaasial lennata lasta ja no mul ei saaks tegevused küll niipea otsa kui saaksin vahepeal kodus olla.
Homme saame puhata, eks näis, mis ette võtame. Tahaks niisama kodus olla aga oleks vaja ka maal käia ning poes ja tänased tegemata ideed vajaksid teostust.
Natuke on juba pabin ka sees, sest lähenemas Sandra sünnipäev ja op. Eks pean leidma aega mõlema jaoks. Tegelt tahaks ujuma ja sauna minna...

soe sokilõng ja soe kodu

Küll need vabad päevad lähevad ikka ruttu. Ja mida sügavamaks muutub sügis, seda rohkem tahan ma kodus olla. Tõmban õhtul jalad enda alla kerra, piilun silmanurgast telekat ja tegelen kõige muuga aga eelkõige koon. Käte vahel vardad, mis vahetevahel silmustest välja libisevad sülle, üle näppude jooksmas soe villane värviline lõng, mis lisaks valmivale asjale toob ka hinge soojust. No nii on. Üks sokk on valmis ja mis siis, et see liialt suur sai. Sai lõng topelt võetud ja ma nagu üldse ei mõelnud, et siis tuleb ju suurem. Silmuseid nagu ikka väikeste laste sokkidel aga lõpptulemus- lubage naerda- läheb mulle jalga :P Noh kui ma neid nüüd kellegile ära ei kingi, siis saab ka kingsepp omale kingad nagu on kombeks öelda. Projekt läheb kirja- lõngajääkide hävitamise alla. Aga täna ei saanud ma ikkagi kiusatusele vastu ja ostsin imekena lõnga lapse sokkide jaoks. Kuna me (minu ja Sandra) maitsed ei läinud kokku värvivalikus, siis ostsin isegi 2 tokki lõnga.Eks siis näis, kas teen endale või lapsele meelepäraste lõngadega. Sandra lemmikvärviks on kujunenud punane- ise räägib ja kui vahel palud tal midagi valida, siis võetakse punane. Mulle aga puges hinge kirju pastelsetes lillades toonides Jil Color sokilõng. Nii sireliline ja välimus nii pehme.
Eile pool päeva koristasin ja tegutsesin. Toad said üle käidud ja kodu muutus tükk maad viisakamaks. Pärast küpsetasin, sest oli külalisi oodata. Õhtul kui külalised läinud, tuli Margus ka koju ja siis serveerisin temalegi soolaseid ja magusaid suupisteid. Oli mõnus päev.Selline soe ja südamelähedane. Kõik, mida tegin, tegin mõnuga. Täna olime Sandraga pool päeva kodus ning siis suundusime kesklinna. Käisime valimas, uitasime Viru keskuses ja Kaubamajas. Vaatasime, mis mänguasju müüakse. Siis käisime üle pika aja Hesburgeris söömas ning seejärel palus Sandra, et ta saaks natuke mängutoas mängida. Seda ma talle võimaldasin. Ise jalutasin samal ajal Kaubamaja kodumaailmas ringi ning ostsin üht-teist. Juba esimene jõulukink sai koju toodud. Ja sokilõngad siis kh vahepeal rändasid mu kotti. Siis kiirustasime oma kodubussile ning pisut enne kl 19 olime kodus tagasi. Ja ongi jälle uus nädal ukse taga ootamas. Pean sellel nädalal pisut rohkem ehk mõtlema ja planeerima, sest väikse neiu sünnipäev on lähenemas. Kuna auto nõudis suure summa, siis mulle tundub,et kuskil mängutoas me sellel aastal möllama ei hakka. Tegelikult ma tahan kodus olla. Ei taha pimedal sügisõhtul peale tööpäeva ja lasteaiapäeva veel kuhugi möllama minna. Näis, mõtlen veel, kuidas ja millal. Kodu pole nii suur, et palju mahutaks korraga. Pean vist kuidagi jupitama.

Palju juhtunud

Pole tükk aega blogisse sissekannet teinud. Kõigepealt näitan ära ühe ammuse pildi. Pildil on meie sügiskompositsioon''Siilike'' ,mis sai lasteaeda viidud:

Käisime nädalavahetusel ka üle tüki aja maal. Täitsa mõnus oli ja üht-teist kasulikku saime ka tehtud. Minna saime tänu sellele, et sain oma auto korda. Kuna mul on selline auto, mida Eestimaal eriti ei liigu(võimsam kui tavalised), siis polnud talle ka sobivat juppi saada ning olin sunnitud kogu käigukasti välja vahetama. Lisaks oli turbolõdvik pikuti pooleks ja seoses sellega auto tossas, ei olnud tal jõudu aga kütust jõi nagu loom. Kukrut pidin kergitama pea 7tuhhi, et üsna kirves. Aga mis teha. Nagu ütles mu elukaaslane- ega head asja saa raisku lasta.
Lasteaia toimetusi olen ka ajanud. Olen nimelt oma lapse rühmas rahakoguja-asjaajaja. Uurisin kommipakkide võimalusi ning teine pool jõulukingitusest juba ostetudki.
Eile käisin päeval laos ning ostsin lastele sünnipäevaks üllatusmune. Pakkisin nad ära ja täna läksin sellise kastikesega lasteaeda:
Täna vaidlesin Maksuametiga. Kirjutasid mulle meili, et mul vaja tasuda 716 krooni aga mul kõik maamaksud juba märtsikuus 100% tasutud. Asi selles, et korteri aluse maa suurus muutus ja seoses sellega tehti ümberarvestused maaamaksus. Nõuti minult siis 432 krooni 15,oktoobriks(see summa moodustus viimastest Kiisa ja linna korteri osamaksetest, mis mul on tegelikult makstud!) + lisaks 284 krooni uue arvestuse järgi linna korteri maa eest. Asusin võitlusse, mis tegelikult röövis mu aega terve päevajagu,et uurida, puurida ja endale kõik selgeks teha.Ja proovi sa nendega vaielda. Aga ma jäin endale kindlaks. Poole päeva peale öeldi,et jah, see 432 kr mul tegelikult makstud, et ju tuletatakse meelde, kuigi mul selles summas ettemaks neil seal näha. no kurat(vabandust), kui makstud, siis mis sa kirjutad,et vaja tasuda...Öeldi siis et tasuge see uue arvestusega tulnud summa. Mulle tundus imelik,et kuidas saab nüüd aasta lõpus äkki öelda,et kle, maksa juurde, mis siis, et sul aastajagu makstud. Kuna e-maksuameti maksuteatelt ei olnud võimalik errorite tõttu teada saada, kes mu maa asukohajärgse omavalitsuse maakorraldaja on, kelle poole ma pean küsimuste korral pöörduma, siis igaks juhuks saatsin lisaks maksuameti üldmeilile koopiameili ka Kohila Vallavalitsuse minu suvilamaa maakorraldajale. Oli asjalik naisterahvas, kes võttis vaevaks mulle helistada ja asja uurida, kuigi asi oli minu linnamaas tegelikult enamjaolt. Juhtis minu tähelepanu seigale,et kui tehakse ümberarvestus, siis peaks tegema nö tasaarvelduse arvestades seda summat, mis ma aasta lõpuni juba ammu tasunud olen a nad küsivad aint juurde.O, nii peensusteni ma poleks oma peaga jõudnud kuigi asi tundus mullegi imelik. Taaskord saatsin meili maksuametile, see aga tuli taas tagasi. Helistasin ja paari tunni jooksul oli üllatuslikult minu endise 432 kroonise ettemaksu asemele tekkinud ettemaks 830 krooni, kuigi ma polnud midagi vahepeal tasunud. Maksekohustusi aga 816 kr eest, st mulle jääb isegi ettemaks 14kr. No tere tore, alguses küsivad 716kr, siis käsivad maksta 284 krooni ja lõpuks selgub,et mul hoopis ettemaks. Ja ma olen enam kui kindel,et olen ainuke, kes asjale jälile sai. Õhtupoole potsatas mu postkasti ka siis Maksuameti vastusmeil. Arvasin,et mu meil ei läinud läbi aga näe läks siiski, kuigi tuli vastupidine teade mulle enne. Nad olid asja üle vaadanud ja ennäe, maksuteate koostamises oli tehtud viga ning mul jah võla asemel hoopiski ettemaks. St jäetigi see esimese poolaasta maks lõpetamata, vahearveldus tegemata ja küsiti ainult uue tariifi alusel julmalt juurde. Jumal tänatud, et Kohila maakorraldaja seda märkas ja mulle ütles. On häid inimesi, kes vaevuvad aitama ka siis kui nad ei peaks. Igatahes olen mitu päeva oma närve ja aega kulutanud seoses selle asjaga. Margus arvas,et kohe kuhugi meediasse vaja lekitada a mis see mulle annab. Mul jäi raha alles ja asi õiglase lahenduse. Vat sellised mässamised.
Homme käin kiirelt tööl ja siis lippan heategevuslikule laadale Sandra lasteaias.
No ma ei tea, kuidas neid tegemisi ka vähemaks ei jää, kuigi ma ju kogu aeg teen ja tegelen asjadega. Ikka oleks vaja miski 48h päevi, et saaks tööl ja kodus kõik tehtud.

taas OLI nädalavahetus

Reede õhtul sai Sandra oma sõpradega batuudikeskuses lustida. Emmed lobisesid niisama ja pärast sõitsime kõik koos koju. Ma oma vigase autoga ikka saan veel tasapisi aga kaua ei pea enam ootama, sest täna sai 4500 krooni välja käidud ja ülehomme ehk siis saab auto uhiuue käigukasti külge.
Laupäeval tuli Sandra lasteaiakaaslane meile, kuna ta ema oli tööl ja suuremal vennal oli kooliasju ajada. Lapsed mängisid laupäeval kohe kuidagi eriliselt mõnusasti . Mina sain rahulikult kodu 2 akent puhtaks pesta, vannitoas suurpuhastuse tehtud, pesu pestud ning elutoa ja köögigi puhtamaks. Aaroni vend tuli vahepeal väikevennale järele aga ma ei andnud teda nö tagasi. Ütlesin, et tulgu 2h pärast uuesti. Nii said lapsed veel mängida ja endiselt väga kenasti ja mõnusasti. Isegi toad jäid korda, sest nad vaatasid vahepeal Pipi majas hoopis raamatuid jne.
Õhtul tuli mul peale kange tahtmine kududa. Tea, kus selle risti siis nüüd peaks tegema. Ju ma puhkasin end natuke kuidagi omamoodi välja, et selline tahtmine tekkis. Eks on seda vahepealgi tekkinud, ent siis olen ma suutnud sellele vaid mõelda. Ja nüüd ma siis koon sokke. Mõtlesin,et teen sellised lõngajäägi sokid, et vat ei osta lõnga juurde, kuigi nii hirmsasti tahaks uuest mõnusast lõngast sokke. Eks ilmgi ole ju kiiresti vägagi jahedaks ja tuuliseks ja sügiseseks muutunud, eks seegi ole süvendanud tunnet, et tahaks sooje asju. Kodus oli ka jube külm, siiani meil ei köetud. Aga alates tänasest oleme meiegi soojas.
Pühapäeval sõitsime bussiga linna, külastasime Sandraga Stockmanni. Ostsime veidi söögipoolist kaasa ja läksime mu vanaemale külla. Olime seal mitu head tundi ning kui me siis pärast bussipeatusesse jalutasime, ütles Sandra nii vahvasti- täna oli nii väsitav päev. Noojaah, vahel teeb just see selline rahulik olemine justkui väsinuks. Jõudsime u kl 17:30 ks koju tagasi ning Sandra viskas lausa põrandale pikali ning mõnules seal.
Tänasest taas töönädal. Kolmapäeval on lasteaias koosolek, neljapäeval pildistamine, pühapäeval peab Sandra taas sünnipäeval minema. Järgmisel nädalal on aga mu ema sünnipäeva tähistamine(tegelikult õige päev täna) ning heategevuslik laat lasteaias. Tihe graafik. Kui auto korda saab, siis õhek päeval peaks maal ka käima ja tegutsema. Eks näis, kas mind jagub igale poole ja mu jaksu.

5 tk 1 päevaga

Eile oli vist selline loomingulisust soodustav päev. Nimelt oli meil valmis saanud töö juures uus muster. Ja kuidagi iseenesest arendasin 5 uut toodet/mudelit. Väike vihje selle kohta, millised iludused on tulemas:

Siin siis näha 2 esimest. Ja jälle ei suuda ma isegi kiusatusele vastu panna...
Olen asunud laiendama ka valikut lastele(vat poistega on kehvasti) ja on veelgi ideid. Üks neist valmis, teised 3 poolikud.
Eile õhtul istusin teleka ees. Äkki tekkis tahtmine joonistada. Võtsin paberi ja pliiatsid ning mõne aja pärast oligi valmis. Täna vedeles see mul töö juures laual ning juba jäi klientidele silma ning teenis kiidusõnu. Tore oli seda kuulda.
Täna õhtul tegi Sandra oma lasteaiakaaslasele sünnipäevakaarti. Homme õhtul läheme õnne soovima ja lustima. Kõigepealt joonistas ise, siis lõikas issiga lilli ajakirjast sinna sisse ning lõpuks aitasin mina tal ajakirjast mõmmisid välja lõigata.Ka need leidsid koha kaardil ning väike õnnesoov sai ka sisse kirjutatud. Laps pani ise kaardi kotti ja juba mitmendat päeva räägib,et läheme varsti Reelika sünnipäevale. Nii vahva, ka teised lasteaiakaaslased räägivad, kes kutsutud ja lapsed nii ootavad.