Küll need vabad päevad lähevad ikka ruttu. Ja mida sügavamaks muutub sügis, seda rohkem tahan ma kodus olla. Tõmban õhtul jalad enda alla kerra, piilun silmanurgast telekat ja tegelen kõige muuga aga eelkõige koon. Käte vahel vardad, mis vahetevahel silmustest välja libisevad sülle, üle näppude jooksmas soe villane värviline lõng, mis lisaks valmivale asjale toob ka hinge soojust. No nii on. Üks sokk on valmis ja mis siis, et see liialt suur sai. Sai lõng topelt võetud ja ma nagu üldse ei mõelnud, et siis tuleb ju suurem. Silmuseid nagu ikka väikeste laste sokkidel aga lõpptulemus- lubage naerda- läheb mulle jalga :P Noh kui ma neid nüüd kellegile ära ei kingi, siis saab ka kingsepp omale kingad nagu on kombeks öelda. Projekt läheb kirja- lõngajääkide hävitamise alla. Aga täna ei saanud ma ikkagi kiusatusele vastu ja ostsin imekena lõnga lapse sokkide jaoks. Kuna me (minu ja Sandra) maitsed ei läinud kokku värvivalikus, siis ostsin isegi 2 tokki lõnga.Eks siis näis, kas teen endale või lapsele meelepäraste lõngadega. Sandra lemmikvärviks on kujunenud punane- ise räägib ja kui vahel palud tal midagi valida, siis võetakse punane. Mulle aga puges hinge kirju pastelsetes lillades toonides Jil Color sokilõng. Nii sireliline ja välimus nii pehme.
Eile pool päeva koristasin ja tegutsesin. Toad said üle käidud ja kodu muutus tükk maad viisakamaks. Pärast küpsetasin, sest oli külalisi oodata. Õhtul kui külalised läinud, tuli Margus ka koju ja siis serveerisin temalegi soolaseid ja magusaid suupisteid. Oli mõnus päev.Selline soe ja südamelähedane. Kõik, mida tegin, tegin mõnuga. Täna olime Sandraga pool päeva kodus ning siis suundusime kesklinna. Käisime valimas, uitasime Viru keskuses ja Kaubamajas. Vaatasime, mis mänguasju müüakse. Siis käisime üle pika aja Hesburgeris söömas ning seejärel palus Sandra, et ta saaks natuke mängutoas mängida. Seda ma talle võimaldasin. Ise jalutasin samal ajal Kaubamaja kodumaailmas ringi ning ostsin üht-teist. Juba esimene jõulukink sai koju toodud. Ja sokilõngad siis kh vahepeal rändasid mu kotti. Siis kiirustasime oma kodubussile ning pisut enne kl 19 olime kodus tagasi. Ja ongi jälle uus nädal ukse taga ootamas. Pean sellel nädalal pisut rohkem ehk mõtlema ja planeerima, sest väikse neiu sünnipäev on lähenemas. Kuna auto nõudis suure summa, siis mulle tundub,et kuskil mängutoas me sellel aastal möllama ei hakka. Tegelikult ma tahan kodus olla. Ei taha pimedal sügisõhtul peale tööpäeva ja lasteaiapäeva veel kuhugi möllama minna. Näis, mõtlen veel, kuidas ja millal. Kodu pole nii suur, et palju mahutaks korraga. Pean vist kuidagi jupitama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar