Üle pika aja oli taas veidi päikesepaistelisem ilm,seda nii otseses kui ka kaudses mõttes.
Õues mõnus soe ja lasteaias märkasin pisitillukest muutust ja kuulsin seda ka kasvatajate suust.Natuke juba mängis ka karjumise vahepeal.Aga point on selles,et temale ei tohi aboluutselt tähelepanu pöörata,siis hakkab kohe nutma.Isegi kui temaga silmside luua.No peab ju näitama,et tal nii paha ja emmet pole jne.Tegelikult saab ta väga hästi seal toimetustega hakkama.Sööb väga kenasti ja ei saa isegi söögi ajal tasa olla,ikka kõva häälega räägib kõigile,mida ta teeb.Nõudis,et mulle ka põll ette ja lusikat tahan ja katki teen koogi jne.Nii armas oli seda kuulata.Eks tasapisi ehk liigume paremuse poole.Ma tõesti väga väga loodan seda.
Nädalavahetusel sai lisaks kodustele toimetustele ka 2 asja valmis tehtud.Kõigepealt üks padi.Nimelt räägiti lasteaias,et igal lapsel võiks olla oma padi,mille peal saab siis hommikuringi ajal istuda.Reedel ostsin padja,vilti ja niidirulli.Vildist lõikasin välja tähed ja lilled.Kui tähed ääristatud,sai nad padjale külge õmmeldud.Ütleks,et kogu see tegemine oli selline parajalt peenike käsitöö,täielik nikerdamine.Tulemusega aga olen rahul nii mina kui ka laps.Sandra mõnules padja otsas,käis ja katsus ja rääkis,et Sannu padi.Hommikul viisime padja lasteaeda.Teised polnudki veel toonud,olime siis esimesed.

Eile aga tegin valmis veel ühe paari villaseid sokke.Omanikku neil esialgu pole.Said meelega natuke laiemad,sest ega kõigil lastel pole nii peenikesed jalad kui minu neiukesel.Aga poseerima oli ta loomulikult nõus.


Nüüd mõtlen,mille kallale järgmisena asuda.Mõtteid ja plaane sadu...nagu ikka.Kas hakkaks jõuludeks valmistuma või teeks lapsele või endale midagi või istuks hoopis õmblusmasina kallale??? See viimane vist jääb esialgu välja,sest mu tavaline nokitsemise aeg kattub telekapiilumisega.
Kõigile aga ilusat sooja ja värvilist sügist! Sest kui leidub soojust ja päikest ja värve,siis on elu ka ilusam ja tuju parem.