OP üle elatud(nõrganärvilistel parem mitte lugeda!)

Elu ja tervisega kodus tagasi.Olemine momendil ok,sest tuimestuse mõju on veel peal,isegi kõrv on tuim kui kõrvanibu katsuda.Küll aga ennustas arst mulle,et valutama hakkab ja paranemine võtab aega u 1,5nädalat,sest ikkagi küllalt raske op.
Kirjutati tugevat valuvaigistit,mida tuleb võtta 1 tablett päevas ja lisaks veel tavalist valuvaigistit(vajadusel),lisaks tugevat antibiootikumi 4X päevas.
Käisin enne opi kodus dushi all,mõnulesin kuuma vee käes.Siis tegin tassikese kohvi ja sõin 1 võileiva ning paar ampsu salatit.Viisin välja prügi ja asusin teele.Olemine oli üllatavalt rahulik.Isegi Kaarli hambapolikliinikusse sisenemisel ja arsti kabineti ukse taga ootamisel polnudki nagu närv eriti sees.Ju ma olin juba eelnevatel päevadel piisavalt sellele mõelnud ja ennast ette valmistanud.
Seekord polnud tegemist tavalise hamba väljatõmbamisega,vaid ikka päris operatsiooniga.Arst ja õde olid rohelistes opiriietes,vahendid kõik rohelise lina all ja peal ning isegi puuridele pandi rohelisest riidest kotid ümber, nii et ainult puuri ots paistis välja.Edasist ma ei näinud,sest suu ümbrus pesti vatitupsuga puhtaks(nagu opil ikka)ja näole asetati roheline kilelina,mis jättis välja vaid mu suu.Täitsa hea oli seal lina all olla.See,et inimene ei näe,vähendab kindlasti hirmutunnet,sest ei näe ju neid nugasid,puure ja jõhkraid tange.Huvitav lina oli,kleepus mu näo külge suu ümbert,et ei liiguks paigalt.Mul ju esmakordne opikogemus.
Tehti esimesed süstid ja lõigati igemed lahti,sest hammas oli ju igeme all(vaid üks nurgake paistis).See puurimine ja kangutamine ja tangidega ragistamine oli muidugi jube.Arst kogu aeg rääkis,mis teeb.Niikui mul pisut valus oli,tehti süst juurde.Pean ütlema,et eelmine alumise hamba välja tõmbamine oli ikka valus selle kõrval.Siin oli aint seda puurimist ja kangutamist tunduvalt rohkem.Vahepeal oli küll selline tunne,et no miks hammas juba väja ei tule...et enne tulevad lõualuud.Arst tegi oma tööd aga ülimalt hästi ja mind kiitis ka,et selle kangutamise peale ma nii vaikselt laman,et väga tubli olen.Ma üldiselt kannatan kõiksugu asju hästi,olen kui ninasarvik,paksu nahaga.
Hammas aga oli lisaks oma ülimalt kehvale asendile(täiesti pikali,st risti teiste hammastega)ka äärmiselt kõva ja suur.Mul pidid kõvad luud olema nagu mulle öeldi.Noh,olengi selline suur tugeva kondiga...
Pärast mitmekümneminutilist puurimist ja kangutamist,suutis arst hambakrooni(st pealmise pinna)puruks puurida ning kätte saada.Sellele eelnes mitu surumist ja raginat.Siis asuti juurte kallale.Need olid aga kuidagi luu külge kinni kasvanud kõrva all.Paar uut süsti ja puurimine ja kangutamine(hea,et keegi mu pead pidevalt kinni hoidis).Mõtlesin juba,et täna jääb see hamba kättesaamine küll ära.Arst kommenteeris,et tal täna kõikidel patsientidel väga keerulised hambad.Mul pidi ääretult jonnakas hammas olema.Sikutas ja kangutas aga hamba juured ei tahtnud välja tulla.Siis lausus ta,et vat,näe,juured tahavad hoopis lõua suunas välja tulla.Pidi olema justkui jalad ees sünnitus.Kellelgi teisel patsiendil olla tahtnud juured tulla välja keele suunas,et väga imelik.Nii me siis ´´sünnitasimegi jalad ees``.Igatahes äkki ütles dr.Marandi,et käes.Uhh,kivi langes südamelt.Kuna veritsus oli suur,siis pandi vist miski 3cm dreen(vähemalt nii ma nagu kuulsin) ja õmmeldi mitme õmblusega haav kinni.Arst veel küsis,et kas ma saan ise või saab keegi mul miskit seal suus ise reedel välja tõmmata.Vist siis see asi,mis pandi.Kehitasin õlgu,et hea küsimus.Ei julgenud jaatavalt vastata,sest arst ütles,et see pidavat valus olema,et kas ma tahan endale haiget ise teha.No kes seda ikka tahab.Esmaspäeval lähen siis hommikul vara niite välja tõmbama ja siis seda asja ka vist.
Nüüd istun kodus,pool nägu tuim ja käin iga natukese aja tagant verd välja sülitamas.Kuna aga tuimestuse tõttu suu liigub osaliselt,siis pole see just eriti kerge.Vett joon ka kraanikausi kohal,sest osa voolab suust tagasi välja.Kuidagi sain vajalikud tabletid sisse võetud ja ootan,mis nüüd edasi hakkab saama.Pesin kiirelt nõud ja tegin köögi korda,sest pärastpoole kui valutama hakkab,pole minust enam asja.
Igatahes,kel vaja läbi elada raskem hamba välja tõmbamine,soovitan seda võimalusel teha Kaarli hambapolikliinikus.Dr.Marandi,kes on näo-lõualuukirurg,on ikka väga tasemel.Mina äärmiselt rahul.Eelmine alumise hamba väljatõmbamine oli palju valulikum ja pikaaegsem.Seekord sai arst hamba kätte 35 minutiga.Eelmine kord kannatasin u 2h.Eelmist tõmbas tavaline kirurg,sest selle hamba asend polnud nii kehv.Igatahes nüüd on mulle suhu alles jäänud vaid 1 ülemine tarkushammas...st olen täitsa loll valmis juba...Jumal tänatud,et need opid nüüdseks selja taga.Loodan,et paranemine toimub ka suhteliselt valutult.No loota ju võib,eks.Igatahes eelmine kord piinlesin mitu päeva põrguvaludes.Siis olid kõigele lisaks süüdi niidid.Läksin arstile ja niikui ta niidid eemaldas,kadus valu paugupealt.Järelikult ma ei kannatanud neid.Näis,kas seekord kordub sama.Ma tegelikult mainisin arstile seda niidiasja.Nüüd aga viskan pikali ja üritan natuke niisama rahulikult olla.Vaatan hangitud Grey Anatoomia osasid,mida mul on mitukümmend.
Eile õhtul vaatasin ka ja samal ajal sain valmis oma ´´päikese``.Ah,et mis see on? Suur heegeldatud linik,mis meenutab mulle päikest.Mustris oli antud,et linik tuleb 29cm suurune,ent mul praegu tärgeldamata ja venitamata liniku läbimõõt u 50cm.Päris suur ju.Ei teagi,mis ma sellega nüüd peale hakkan.Vaja tegelikult endal pole,lihtsalt tuli tahtmine seda teha.Pildid tulevad hiljem siis kui olen opist taastunud ja suudan leida jaksu ja aega ja viitsimist tärgeldamiseks.
Nüüd aga pikali,tuimestus hakkab tasapisi vist järele andma.Kõrv on endiselt katsudes täiesti tuim,ent olemine pole enam nii ümmargune.