Igavesti lahe

Ilmad on meil siin nii ilusaks ja mõnusaks läinud. Lausa kisub loodusesse ja kuna vaja ka oli, siis saigi täna ette võetud sõit u 80-90km kaugusele Tallinnast. Mul nimelt üks haud Võsu lähedal metsa sees oleval Esku kalmistul,mida ikka vähemalt 2X aastas korrastamas käin. Tegin Sandrale ka vaba päeva lasteaiast ja võtsin oma vanaema ka kaasa. Enne kella 12 olime kohal. Riisusime lehed, istutasime lilled haudadele. Osa ajast läks muidugi Sandra keelamisele, sest ega tema aru saa,et hauad pole liivakast ja neil peal ei talluta ja sealt liiva ei võeta. Kui sain lilled istutatud, läksin temaga Esku kabeli taha oja äärde.Kabel on ilus,ainult et tahaks kangesti remonti saada.Oja samuti ilus ja armsake oma mahalangenud puudega.




Tagasi hauaplatsile minnes,sai Sandra vanaema veidi aidata. Ise oli rõõmus.

Veel üks imearmas pilt,mille tegin hauaplatside juures:



Kui surnuaias vajalikud toimetused tehtud, sõitsin autoga veidike edasi ühe Lahemaa Rahvuspargi matkaraja algpunkti. Olen selle Oandu matkaraja(oli vist selline nimi) paar aastat tagasi läbi jalutanud.Kui ma õigesti mäletan,siis oli see miski 5km pikkune a võin ka valetada,igatahes pikk. Täna pidasime kõigepealt seal alguspunkti pinkide peal maha pisikese pikniku. Kõht oli ju kõigil tühjaks läinud.
Siis läksime metsa jalutama. Väga mõnus oli- linnud laulsid,päike paistis,õrnalt puhus mere pealt tulev tuuleke.kõigepealt oli selline mets,kus kõrged männipuud ja mõnus kuiv samblane pinnas pohla-ja mustikavartega.Oi kui hea seal oli jalutada.



Siis läksime mäest alla ja sattusime juba sügavamasse metsa,kust algas matkaraja laudadest teerada.Seekord sinna ei läinud,sest laps ilmutas juba väsimuse tundemärke(no kell oli ka juba 15 kandis).Rõõmu valmistas selle otsas ronimine aga lapsele küll väga.Ta vahepeal isegi ütles,et jäämegi siia.


Veel paar klõpsu,mis fotokaga tegin kohast,kus täna viibisin.

Igatahes sutsuke enne kl 16 istusime uuesti autosse ja hakkasime ringiga kodu poole tagasi sõitma.Ringiga selles mõttes,et sõitsime hoopis edasi läbi Oandu küla. Tädi,kelle haual käisime,elas selles külas. Ja siis Sagadist läbi ning Võsult samuti. Väga mõnus päev oli,mis siis,et veidike väsitav.Sõitsin mitte oma autoga ja jalg kiskus kuidagi krampi tagasisõidul,oli kuidagi harjumatu meie sinised sõbras nii pikalt ja liikumatult istuda.Lisaks selle vurasid kõik autod minust mööda.Ma jäin kohe lausa mõtlema,et mis see piirkiirus meil siis nüüd praegu on? 90km/h mu meelest.Aga ma olin ainuke,kes Tallinn-Peterburi maanteel sellise kiirusega sõitis(no ok,vahepeal oli seier ka 90-100 vahel).Ah,et miks ma siis oma autoga ei sõitnud? Aga vat sellepärast,et mees tahtis mu auto oma rehvivahetajast tuttava juurde viia.Minu auto täna varahommikul:
Minu auto õhtul:
Näete? Saite aru? Iloooss ma ütlen. :D:D:D
Vat selline mõnus päev sai.