Kohutav meditsiinisüsteem

Üleeile õhtul avastasin,et laps ei reageeri poolele mu räägitule. Eks vahepeal on selles süüdi jonn aga ka Margusele tundus,et siin on juba miskit muud mängus.
Hommikul helistasin perearstile,kes kirjutas saatekirja kõrvaarstile. No tere tore,sinna sain aja alles 12.detsembriks,st et alles u 1,5 nädala pärast. Mul on aga väga maru ämm. Ta on alati Sandra eest kõvasti hoolt kandnud ja tema pärast muretsenud ja tegutsenud. Nii ka seekord. Ta võttis ühendust oma tuttava ülemõega ja nõudis kõrvaarstiga kokku saamist. Öeldi,et tulge kohe. Ajasin Marguse töö juurest kohale,kuna tema käes oli auto ning sõitsime arstile. Arst vaatas kiirelt Sandra kõrvad üle,tehti kuulmisuuring ja tulemus-lapsel on mõlemas kõrvas vedelik,et ta ei saagi kuulda. Jama värk. Õnneks saime nüüd ravi peale ja loodan,et ka palavik tänu sellele allapoole vaikselt hakkab kukkuma.Eile oli veel 38,5 kui lõunaunest ärkas. No vaene laps,ta peaks tegelikult ju praegu veel järgmise reedeni kannatama. Selle ajaga aga läheb ju selline seisund ainult hullemaks.No kuidas niiviisi saab.Arusaadav,miks on lastehaigla erakorralises meeletud järjekorrad. Lihtsalt lapsega ei saa ju oodata nädalaid,kuniks arstile saab. No täiesti ebanormaalne.
Igatahes on mul veel see kõrvaarsti number meile broneeritud aga tundub,et jõuame veel enne seda ennast uuesti selle meeldiva meesarsti juures näitamas käia.Igatahes on mu kodusistumine veel nädalaks garanteeritud.Loodan,et mul on abilisi ja saan mõnel päeval ikka natukeseks liikuma ja asjatama.