Lubasin kunagi ikkagi näidata asju,mida ma oma õele sünnipäevaks tegin.Eile sai asjad üle antud(loodan,et ikka meeldivad) ja nüüd võin loori kergitada.
Kõigepealt ostsin Tiimarist puhtad keskmise suurusega taldrikud,millest mõtlesin teha hommikusöögitaldrikud.Kõigepealt kritseldasin peale kavandeid.
Seejärel istusin laua taha,võtsin kätte keraamikavärvid ja pintslid ning asusin maalima.Valmis esimene:
SEejärel teine:
Sandrale pakkus minu tegemine samuti huvi,tahtis ka.Ma muidugi ei raatsinud talle oma värve ja mõnd nõud kätte anda.Ta leppis kenasti ka vesivärvide ja paberiga.Meie ühise maalimise käigus valmisid sellised asjad:
Sandra sõnul üritas ta vikerkaart joonistada.Täitsa sinnapoole ju.Mulle meeldib kõige rohkem vasakpoolne alumine pilt.Selle panin ka seinale pildiraami sisse.
Kingipakki sai tehtud veel vahvad praemunad,mida võib kasutada pajalappidena aga miks ka mitte nt taldriku/tassialustena.
Vahva oli neid teha,kuigi alguses ei saanud asjale hästi pihta ja nad tahtsid kole suureks venida(mul nimelt oli õpetus ees).
Üks omatehtud asi oli mul veel valmis tehtud.Nimelt ostsin kena köögirätiku ja heegeldasin sinna äärepitsi külge.Rätikust on mul pilte veel,ainult et teises arvutis.Kui selle käima panen,saan sealt ka mõne pildi siia vaatamiseks lisada.Natuke saab siit ka aimu:
Terve kingitus nägi välja selline: Vabandan näpujälgede pärast,mis laualt silma kargavad.Sandrale meeldib me lauda mätserdada.
Ma tahaks endale ka selliseid asju aga vaevalt,et ma topelt eksemplarid viitsin teha.On muid asju,mida tuleb enne teha.Aga maalin ma kindlasti veel,sest selline kingitus on ju teistsugune,südamega tehtud.
Eile kui sünnipäevalt(Türilt Tallinnasse) koju sõitsime,siis oli väljas juba pime.Olime saanud vaid mõne minuti sõita kui jänes jooksis auto eest üle tee.Möödus u minut ja suur põder jalutas ülima rahuga me auto eest üle tee.Õnneks märkasime varakult ja jõudsime pidurdada.Terve tee oli aga selline ärev tunne südames ja vahtisin kogu aeg tee äärtesse.Jõudsime Tallinnasse.Margus oli roolis ja loomulikult oli tal vaja ju sõitvast politseiautost mööda sõita.See haakis end meile siis sappa ja ennäe,peagi pandi vilkurid tööle.Kusjuures ma just enne mõtlesin,et ütlen mehele,et ära sõida mööda.Selgus,et kinnipidamise põhjuseks oli ülevaatuse puudumine,millest meil kummalgi aimu polnud.Mina millegipärast mõtlesin,et mul tuleb punase autoga ülevaatusele minna augustis/septembris.Nojah,ma ajasin oma eelmise autoga selle aja segamini.Mina olin ju pidevalt punase roolis ja tuleb välja,et sõitsin juba u pool aastat ilma ülevaatuseta rõõmsalt ringi.Trahvi sai aga hoopiski nüüd mees.Paha tunne,sest tegelikult nagu minu rida.Politsei küsis ka,et kuidas siis nüüd niiviisi.Margus vastaski ausalt,et tavaliselt see kõrvaistuja(mina sis)sõidab sellega.Määrati 10 trahviühikut ehk 600.-.Homme võtan endale kohustuseks punasega kuskil ülevaatusel ära käia.Juhtub.Eksimine(unustamine)on inimlik aga pahatihti tuleb selle eest raha välja käia.
Et siis sellised lood seekord.
4 kommentaari:
Tundub,et meeldis jh.Minu kingitust olid külalised veel pärastki vaadanud.Ainuke taoline ju.
Äge kingitus! Käteräti pits on väga huvitav.
Meil "õnneks" kahte autot ei ole, ja olgugi, et ligi pool aastat vaid mina autot kasutasin, ei teadnud ma ülevaatusest midagi :D See-eest oskan ma lähituledel pirne vahetada - erinevalt mehest :P
Ma olen ka pirne vahetanud.Ja õhufiltrit ära võtnud ja puhastanud ja vanal autol värvisin alumise ringi ise üle kivikaitsega.Olen isegi töökoja teadjate meestega vaielnud teemal,et milline auto ratas häält teeb.Ja mul oli õigus :)
Ähh,praegu torkas hea mõte pähe.Oleks ju võinud ühe Sandra piltidest ka kingipakki panna...
Nii spets ma ei ole :) , ehk vabandab mind see, et alles jaanuaris sõitma õppisin :D (uuesti, juhiload on rohkem kui 10 aastat tagasi tehtud, aga sõitnud polnud)
Selline pilt pakis oleks tõesti vahva olnud! Jäta mõte meelde :)
Postita kommentaar