Kevad tuleb

Õues jalutades seda nüüd küll eriti tunda pole. Läksin täna hommikul varakult tööle ja olin juba kell 12:30 koduste seinte vahel tagasi. Siis võtsin lapse näppu ja jalutasime postkontorisse. No täitsa jahe, kui seda külma ja tuult poleks, siis päike on küll juba mõnusalt soe. Aga no need talvised segavad tegurid rikuvad kõik ära.Päh.
Samas on kevadet ka veidi teistmoodi minu elus tunda. Kõiksugu ettevõtmised ja festivalid hakkavad toimuma. Juba tellis üks Võrumaa segakoor endale minu käest sobilikud särgid suvisele Üldlaulupeole minekuks. Samuti on minu käsi tõsiselt mängus PedaFolgi särkide teos. Vahva ju.
Täna avastasin end mõttelt, et küll tahaks maal terrassi peal päikese käes istuda ja ninaotsa soojendada ja siis pärast nt saunas edasi mõnuleda. Noh, eks varsti juba saab ka.


Eks see päikese igatsus ole suur. Ma üldse selline päikesefänn. Elu ju kah tänapäeval selline nagu ta on ja eks see suurendab seda energia ja heade asjade olemasolu vajadust. Olen juba mitu päeva oma kallist aega raisanud autoremondi peale ja kasu ei midagi. Tehakse aga tehastes uuendusi, venitatakse eelsüüteküünlad megapikaks ja peenikeseks. Selle tulemusena lähevad nad lõhki ja sulavad alumiiniumi sisse kinni ja kätte ei saa. 2 päeva juba proovitud välja meelitada. Tundub,et ainuke võimalus on teha mootoriremont, kus siis mootori plokikaas võetakse maha, sealt kuidagimoodi saadakse see küünal ehk kätte ja siis lapatakse mootor uuesti kokku. Kuna siis on vaja lisaks kõigele muule ka kõiksugu uusi asju panna(tihendid jne), siis võtab selline asi aega u nädala ja raha küsitakse 5000-12000 kanti. Lihtsalt kohutav.
Rõõmustada võin vaid selle üle, et diagnoosi oma auto veale panin ma ise ja täiesti kümnesse. Viisin auto remonti ja ütlesin,et näitab viga. Tuttav pani autole kohe arvuti taha ja ütles,et viga jah aga salastatud viga. Avaldasin arvamust, et ehk on eelsüüteküünal mõni ära surnud. Ei usutud aga kontrollimisel selgus,et näe, minul kui tublil asjalikul naisterahval on jälle õigus. :D Aga mis ma selle õigusega ikka peale hakkan...

Kevad algas

Täna oli õues huvitav ilm, selline kevadine. Algas ju eile kalendrikevad. Põhjapoolse toa akent ei saanud praotada, sest jäine tuul tungis sisse. Lõunapoolne aken oli päev otsa lahti ja paitavad päiksekiired tungisid kambakesi tuppa.Mmmm...
Mul oli suurem koristuspäev. Toad sai üle käidud ja Sandra tuba taas ümber tõstetud, et lapsel huvitavam oleks. Minu vanaema oli meil päeval külas, et lapsel vaheldust natuke oleks. Koos sõime lõunatki. Vanaema ütles,et nagu restorani toit. Muusika minu kõrvadele. Aga tegelikult soojendasin eilseid spagette, hakkisin kiirelt kõrvale hiinakapsa-ananassi salati ja praadisin paar muna. Katsin tuppa laua ja kõik oli väga mõnus. Ka eilne õhtusöök sai serveeritud tuppa. Sandra vaatas ja küsis: " Kas meil on siin mingi pidu?" . Vastasin et ikka jah. " Aga mis pidu on ?". Kevade alguse pidu. :D

Rahvuslik

Viimasel ajal on rahvuslikud asjad taas nö au sisse tõusnud. Mulle meeldivad. Ju vast seetõttu, et neist õhkab Eestimaisust ja käsitööhõngu. Ka meie pakume midagi ilusat, rahvuslikku ja praktilist:


Hind 150,00 + käibemaks 18% = 177 EEK



Hind 150,00 + käibemaks 18% = 177 EEK



Hind 125,00 + käibemaks 18% = 147,50 EEK



Hind 125,00 + käibemaks 18% = 147,50 EEK

Panin hinnad ka juurde, et kellel tõsisem huvi, kirjutage- girta@artke.ee

Mulle meeldivad, lasin endalegi ühe teha.See esimene suur muhu motiiv mustal pluusil on ilus.
Isiklikult pole saanud käsitööd teha, kuna tööd jagub ja vaba aega seega vähem. Sandra on paksu nohuga kodune ja see seab kõigile piirid. Täna hommikul käisin töösõite tegemas ja kella 11ks olin tagasi kodus. Kuna ma ostsin Sandrale uue plastiliinikomplekti, mis sisaldab vahvat voolimismasinat, siis sain terve päeva rahulikult tööd teha ja laps sai kenasti ise hakkama.Vahepeal ta laulis kõva häälega. Kui läksin ta toa uksele vaatama, siis ütles,et ta laulab, kuidas ussike endale kodu otsib. Vahva igatahes, fantaasia lendab.

Kübarake valmis

Istusin ja mõtlesin ja proovisin ja harutasin ja jälle proovisin. Valmis sai aksessuaar kübarale, mida on võimalik õige lihtsalt ära võtta ja soovi korral nt.teise kohta tõsta. Lille keskel olev lips hoiab lillekest kübara küljes ja väga hästi kusjuures püsib. Huvitav, kuidas ma küll enne pole selle peale tulnud, et asju niiviisi kinnitada.
Sobib nii mulle
kui ka väiksele neiule
Sandra nii vahvasti vaatas kui ma lille heegeldasin ja küsis, et emme kas sa teed lille. Saanud jaatava vastuse, ütles laps, et kui lill on valmis ja mütsi küljes, siis tema tahab seda mütsi endale pähe proovida.

Kübar 2

Hmm, mul on mütside lugemine ära ununenud. Pean ühel päeval järgi vaatama...
Tegin mõni aeg tagasi tellimuse peale ühe soojema kübara. Olen meelitatud, et meeldis ja et sellepärast peaaegu kaklema mindi. St et pere mõlemad naisterahvad tahtsid seda endale. Paluti veel üht. Kuna ma esimese tegemist jubedalt proovisin ja harutasin, siis ma muidugi ei teadnud, kus ja millal ja palju ma tegin ja kasvatasin jne. Istusin siis laupäeval põrandale maha. Tirisin välja oma lõngakasti ja kilekotid ja asusin lõngasid teineteisega kõrvutama. Valisin hästi heleda lilla, mis annab tumepruuni kõrval sellise mõnusa kreemise tulemuse. Kaks õhtut mõnusat nokitsemist ja valmis ta saigi. Suts ja valmis ütleks ma selle kohta. See kübar ei liigitunud üldsegi enam pusimise alla. Sandra muidugi arvas, et see sobiks nüüd temale ja tal oleks seda hirmsasti vaja. Eks näis, ehk teen siis tallegi.
Nüüd mõtlen, et äkki teeks talle veel miski asja lisaks peale, et siis aksessuaar või nii. Aga ma veel alles võtan seisukohta selles suhtes.
Kübarake sai selline:

Rahulik pühapäev

Hommik algas me peres täna vara. Margusel oli nagu eilegi ette näha väike haltuuraots sõbraga koos ja me Sandraga siis taas kahekesi. Hommikul võtsin kõike raaahulikult ja mõtlesin,et vat äkki ma ei teegi täna suurt midagi. Siis aga hakkas mõte jooksma ja selle lõpptulemusena leidsin end koos lapsega hoopiski Tallinna Kaubamaja mängunurgast. Mul meeldib vahel seal käia ja lapsele headmeelt valmistada. Muidugi vaid siis kui lapsi vähe. Ja kujutate ette, me olime seal kohe päris esimesed täna kui kell näitas 10:30. Ma ei tea aga millegipärast ma ei võtnud täna käsitööd kaasa. Mõtlesin,et no ega ma seal siis niikaua ole. A näe olin. Istusin kella 13:15ni. Siis tegime kiirelt tiiru kaubamaja koduste asjade osakonnas. Parasjagu hakati sealses müügisaalis olevas köögis Tai roogasid valmistama. Sandra nõudis, et lähme ka maitseme. Võtsin 2x( ei ole ebaviisakas, mis teha kui laps nõuab) mõnusat tai suppi imepisikeses nõgusas nõus. Lapsele meeldis ja arvas, et peaksime seal laual olnud tai nuudlidki kaasa võtma. No ma siis ostsin. Oleks võinud spetsiaalse wokikastme ju ka võtta. Tegin sis kodus ilma kastmeta ja leiutasin oma variandi tai toidust. Kuna tegin tervele perele, siis ei lisanud sinna kõike, mida ma ainult endale tehes oleksin lisanud. Maitses igatahes hea( esimese korra kohta) ja kindlasti võtan selliseid taipäraseid söögikordi teinegi kord ette. Siis juba ostan õige lisandi ka.
Nüüd pandi mu uuele arvutile office ka peale ja kui nüüd outlooki ka veel seadistatud saab, siis vahetan klaviatuuri st siis sellega seoses ka läpakat.Jälle miskit uut ja huvitavat. Loodan, et kõik sujub ja mu igapäevane kandam muutub kergemaks.

VerveEarth

Sain kirja, et minu blogi on silma hakanud ja leidnud ära märkimist ja oleks tore kui ma lisaks selle verveearth.com blogide kogunemise keskkonda oma maad esindama. Iseenesest ju huvitav ja vahva. Registreerisin ära ja nüüd saab ka sealt mind leida. Otselink vasakul VerveEarth aknakesest. Võimalusi on veel aga usun, et mul pole piisavalt aega sellega tegeleda ega seda uurida, et las jääb esialgu nii. Vahel kui saan mahti, on üks koht juures, kust teiste huvitavate inimeste blogisid üle maailma uurida.
VerveEarth

Mõnus

Kõigepealt riputan üles asjad, mis viimasel ajal valmis olen saanud. Esimesena komplekt, mis kannab nimetust "Isale ja lapsele". Mõni aeg tagasi sai äiapapale tehtud sini-must-valge müts. Kuna müts sai endale uue omaniku kohe kui niidiotsad peidetud, siis pidin ju ometi uue tegema. No läks topelt ja valmis sai siis selline komplekt, et issi ja laps saavad ühtemoodi "märgistatud" olla. Tegelikult miks ka mitte emme ja laps. Komplekt vaba st kel soovi, võib endale osta.
Mütsid kannavad järjekorranumrit 55 ja 56.

Naistepäeval külas olles aga tegin kribinal.krabinal valmis ühe triibiku. Sandrale see väga meeldib. Ta peab ju peaaegu kõik mütsid ära proovima. Mul tundub, et ta jätaks meeleldi selle endale aga esialgu me veel mõtleme selle üle ja eks ma saan ju kiirelt uue teha kui vajadus tekib. Seega ka see on saadaval. Sobib kenasti lapsele, kel peaümbermõõt 48-50cm.
Järjekorras 57.müts.

Nüüd muud juttu. Eile olin alatemperatuurine, st taastusin haigusest. Tööd tegin kodukontoris ja kohe terve päeva. Täna võtsin lapse käekõrvale ja astusime koos trammipeatuse poole. Trammis kohtasime puhtjuhuslikult Sandra vanaema, st mu ämma, kes sõitis samuti linna poole. Meie väljusime Viru peatuses ning suundusime vanalinna. Meil oli ikka kindel eesmärk ka. Käisime kell 12 Kirjanike majas alanud Mudilashommikul. Täna lugesid lastele jutte Jan Põldroos ja Liina Tennossaar. Lapsed said joonistada, kuulata, liigutada ja laulda nagu ikka. Sandra muidugi natuke pelgas, puges mulle mitu korda sülle. Vahepeal käis aga hoopiski joonistamas. Peale ürituse lõppu küsis laps kenasti WCsse ja siis arvas, et nüüd võiks minna hamburgerit sööma. Jalutasimegi siis läbi linna tagasi Viru poole. Kuna mulle endale meeldib rohkem Hesburger, siis läksime sinna. Õigel ajal läksime. Järjekorda polnud. Kui me aga sõime, tekkis leti taha meeletu järjekord. Sandra valis endale lasteeine juurde puzzle ning läks ja valis meile laua. Ise võttis kenasti riidestki lahti ja ootas, kuni ma asjadega saabusin. Sõi isuga. Ju siis oli kõht ikka päris tühi. Maitses hea. Siis jalutasime bussi peale ja peagi olime taas kodumaja lähedal. Mõnus on vahel niiviisi ilma kella vaatamata ringi jalutada ja lihtsalt olla.
Nüüd oleme kah niisama ja ei olegi plaanis midagi erilist ette võtta. Käsi kipub tööasju tegema ja natuke vast teengi. Aga ainult natukene.
Ohh, tegelt tahaks juba oma uut arvutit proovida. Ja-jah, meil neid praegu mitu kohe. Ostsin endale naistepäevaks uue ja kergema ja parema. Ootab praegu vajalikke programme peale. Tegelt seda inimest, kes juba nädala alguses seda tegema pidi...

Ei jäänd puutumata

Eelmisest lainest, kus Sandra ja Margus mõlemad nohus ja köhas olid, mina pääsesin. Nüüd ei pääsenud keegi. Sandra alustas, siis meespool ja nüüd siis mina. Ei ole just meeldiv kui sees keerab, kõht valutab ja kondid ka. Vahepeal olid mul kohutavad külmavärinad. Läksin sellele vaatamata maja koosolekule ja seal soojas jopes istudes need kadusid. Täna käisin korra asju ajamas ja tulin kribinal koju tagasi ning tegin kodukontorist tööd. Päeval oli juba täitsa hea aga õhtul keeras jälle ära. Homme vist taas kodukontori teema.
Sandra aga nõudis hommikul, et viige mind lasteaeda. Läks ja talle väga meeldis. Eile oli vanaema juures, ka see meeldis väga. Hea kui laps on seltsiv. Polnud tal aega eile mulle head aegagi öelda...
Jaana- müüsin su asjad ära ! Võta albumist maha.

Elamised

Päevad lähevad linnulennul. Eelmise nädala lõpp möödus tähistades. Käisime laupäeval sünnipäeval.Pühapäeva veetsime minu armsa tegusa ämma kodus naistepäeva pidades. Pühapäeval tundus Sandra kõigile kuidagi liiga rahulik ja tsipa imelik. Õhtul sain siis põhjuse teada. Tundub,et kõhugripi moodi asi jõudis ka temani.Sandra pole enne kunagi oksendanud ja see ehmatas ta ikka päris ära. Eks ma ise olin ka pabinas..pole ju enne olnud sellist asja, et isegi vesi ei püsi sees ja öö jooksul miski 10 korda oksendab+ niisama üritused. Õnneks sai ta minust ilusasti aru, et nutmine ei tee midagi paremaks, vaid hoopis kallistamine aitab. Alguses oli meie toas, siis aga soovis oma tuppa oma voodisse minna. Suur kauss voodi äärde ja mina kausi kõrvale põrandale pikutama ja nii me siis võimlesime terve öö. Niikui sai silma kinni, tuli uuesti kausi servale kummarduda. Hommikul võtsin jõu kokku ja läksin magamata tööle. Olin kella 14ni ja sain päris palju asju aetud. Magamatus tegi aga oma töö, õhtupoole ajas ikka megalt haigutama. Sandra ise sai kodus puhata. Hommikul oli tal muidugi kõht nii tühi, et nõudis süüa ja ega keelamist eriti tähele pannud. Mingi aja pärast oligi taas vannituppa vaja tõtata. Siis magas ühe pikema une ja seejärel juba tantsis ja trampis ringi. Õhtul suigatas veelkord teleka ees. Täna oli juba täitsa ok ja käis issiga õues värsket õhku hingamas. Nüüd on meil aga teine tõbine majas, kel sees keerab jne. Andis asja issile üle. Homme kosub issi kodus ja Sandra vanaema juures ning emme saab tööl olla. Nii me eluke veereb. Tasapisi.
Nädalavahetusel enne hullu ööd jõudsin natuke käsitöödki teha. Valmis on komplekt "rahvuslik isale ja lapsele". Pilt on fotokas ja momendil ei hakka seda sealt välja tirima. Naistepäeval valmis veel üks mütsike, mis sobiks kenasti mõnele armsale neiukesele. Nime osas pean veel pead murdma. Seda mütsi pole jõudnud fotokale veel ette jätta aga küll ma jõuan. Igatahes värvikombinatsioon tundub mulle kuidagi mõnusalt soe ja roosane. Sandra pani pähe, siis tekkis kohe mõte, et jätaks talle... Samas tal neid nagu on.
Vahepeal paar päeva oli mul küll juba täitsa kevade tunne. Õhus OLI kevadet ja tegelikult nii kahju, et lumi jälle maha sadas. Ma juba nii lootsin. Jube on see pläga, mis kõik kohad märjaks teeb.

Oma pluus

Lapsel nüüd oma pildiga pluus, mis nagu näha, on teinud ta väga õnnelikuks. Paneme hommikul riided selga,siis see pluus PEAB minema kõigi teiste asjade otsa ja nii ta mul juba mitmendat päeva lasteaeda läheb. Seal ju ka tähelepanu keskpunktis. Lapsed kohe märkasid kui esimest päeva läks. Eks tal uhke tunne. Ja tegelikult on T-särk ilus ja armas. PLuusi tegemine on selline siduv asi töö, lapse ja loomingulisuse vahel. Valisin pluusi, valisin pildi ja kõike tegin mõeldes lapsele.
Kui keegi veel selliseid särke soovib,siis minu postkast on avatud: girta@artke.ee
Muidugi siis juba oma lapse pildiga vms.
Ega ma suurt muud polegi jõudnud teha selle nädala jooksul. Tööl kiired ajad, inimestel hakkab vist kevad südamesse tulema, mis on ju ainult tore. Täna nina õue pistes ja päikese soojade kiirtega kohtudes tundsin minagi taas esimest korda,et õhus ON kevadet.Isegi rulluisutajad hakkavad peidust välja tulema....ausalt,mina juba tean.
Vaikselt ikka teen käsitööd ka aga tootlikkus on nullilähedane. Õhtuti paar rida heegeldada või kududa tundub suure saavutusena. Ehk olen edaspidi tublim. Loota ju võib,eks.