Tõbine nädalalõpp

Mina olen terve ja loodan,et ka jään aga teised mul siin tõbised.
Sandral olid esimesed nohuilmingud juba kolmapäeva õhtul. Õnneks olid neljap ja reede meie reisi tõttu tal lasteaiavabad. Eile oli ikka päris paks nohu, täna juba parem ja tubli laps- on aru saanud, et tuleb nuusata ja on ise nuuskamise ka ära õppinud. Palub muidugi ikka emme abi, sest siis asi efektiivsem. Hakkasin praegu kirjutamise ajal mõtlema, et viimane nohu oli meil novembri alguses, just siis kui opil käisime. Meie arst ütles, et nohu teda opereerimast ei sega, et seetõttu ju seda oppi tehaksegi, et saaks pidevast nohust lahti. Tundub,et on aidanud, enne oli ikka üle nädala-kahe mingi nohu platsis ja laps norskas, nüüd enam mitte. Ma arvan , et tean, kus laps külmetas. Lasteaias olid peale õueskäimist sukapükste otsad märjad, järelikult ka jalad märjad. Kusjuures kui me ise õues möllamas käime, siis nagu ei lähe aga ju laps ise paneb veidi lohakalt pükse siis jalga ja lumi pääseb saapasse ja ega rohkem polegi vaja.
Täna tuli meil issi töölt varem koju ja kurtis, et pidi kehva olla olema. Ju siis on nüüd temani jõudnud see kõhugripi nakkus, mida meil Sandra siin 30.dets põdes. Ühe vanaisa, kellega vana-aasta õhtul koos olime, suutis ta ka nakatada. Oli teine halba olemist just paar päeva tagasi kurtnud.
Et siis olen nüüd 2 päeva kodune olnud ja siin saanud veidi koristada, süüa teha, pesu pesta jm vajalikku. aga need vabad päevad lähevad ikka liiga ruttu. Juba ongi pühapäeva õhtu ja vaja varsti end pikali visata, et hommikul kargesse õue minna.
muide, ka Tallinnas on hommikust saadik puud üleni valged ja vaade aknast on muinasjutuline.