Kostüümide õmblemine

Täna tulin koju, sõin õhtusöögi ära ja alustasin kostüümide tegemist. Materjal oli olemas, tuli vaid näpud tööle lasta. Paar tundi mässamist(no ma traageldasin ja õmblesin, ei ole proff õmblemises) ja valmis nad olidki. Mesilase kostüüm oma lapsele ja lepatriinu kostüüm lasteaiakaaslasele. Lepatriinu kostüüm veel pisut pooleli, teine agar ema teeb homme ise lõpuni, st paneb täpid külge, reguleerib vastavalt oma soovile, muidu ma ei jõua lepatriinule mütsi valmis. Pidu pidi õues olema, siis see seab omad piirid.
Sandra käis ja vaatas ning küsis, et kas ta võib juba sumiseda. Alguses kui keep veel pooleli, sumises ainult mütsiga, sobis küll. hiljem sai siis koos keebiga ringi lennata. Tundub, et emme mõte mesilane olla, meeldib hästi. Ja mis saaks emmele veel rohkem rõõmu pakkuda kui lapse rõõm.
Valmis sumisema-


Talveunest ärkav lepatriinu, kes ei ole oma täppe veel üles leidnud-

Reedeks kostüümi

Täna lugesin lasteaias, et reedel pidu. Vaja kostüümi. Kas siis mõni putukas või hea haldjas või hea nõid. Võtsime ühe teise emaga kampa ja tema juba käis täna kangapoes materjali hankimas. Oleksin ise läinud aga ta pakkus, et läheb. Eks me siis kahepeale teeme lastele midagi. Meil küll eelmisest aastast nõiavärki on aga seekord tekkis mõte, et laps võiks mesimumm olla ja teise lapse soov oli kindel- lepatriinu. Sandrale meeldis mõte mesimumm. Emme tegi õhtul valmis mesimummule peakatte. Ohverdasin ühe tellija mütsi aga eks ma siis talle pean uue tegema. Ka lepatriinule tuleb kiirelt peakate teha ja ehk olen homme nii tubli, et teen siis keebid ka valmis.
Poolik mesimumm:




Laps igatahes juba küsis, kas ta võib veidi sellega toas ringi sumiseda.
Mul oli täna õhtul hea laps, käis ja kallistas ja silitas emmet. Nii armas. Lasteaiaski lippas ise tuppa riideid vahetama ja tuli kenasti käest kinni minu kõrval rahulikult koju. Hm, imelik suisa. Loodan,et see oli lihtsalt üks asjalikkuse ja headuse ja hoolivuse märk, mitte miskit taas tervisega. Ptui-ptui-ptui.

Esmaspäev

Ärkasime täna varakult,et end valmis sättida lasteaeda ja tööle. Olime juba riided ja hommikust söömas. Äkki teatas Sandra,et ta ei taha lasteaeda minna. Eks hingamiskanalid olid kinni ja olemine just mitte kõige parem. Lapsel tuli kohe pisar silma. Kuna issi tuli meil hommikul kella 6 paiku töölt, siis sain täna lapse koju jätta. Ka endale tegin täna lühema päeva ja tulin juba peale kella 15 koju. Käisime seejärel postkontoris ning istusime õues sooja päikese käes. MM, kui mõnus. Nüüd teen tööd edasi ja siis õhtusöök jne.

Kelmikad mütsid

Täna veetsin päeva kodus, põhiliselt koristades. Sandra ka hoolega aitas, nühkis vabatahtlikult siit ja sealt, tassis kausiga vett kohale ja puha.
Sain aega ka käsitööga tegeleda. Täna said lõplikult valmis lausa 2 mütsi. Mul ikka tavaliselt mitu tk korraga käsil või siis vähemalt ühte teen ja teine kuskil ootab oma aega või nii.
Seekord sellised:


Müts nr.8 ''Wally''




Sandral läks küll silm särama kui küsisin, et kas tahad ka Wally mütsi proovida. Ta arvas, et tuleb niiviisi poseerida, st tõstab suunurke ülespoole :P

Müts nr.9 ''Värvidemäng''





Eile tuli äkki selline mõte, et teeks ühe sellise hästi rõõmsavärvilise mütsi. Seda oli hästi rõõmus ka teha kusjuures, read lausa jooksid käes. Eks eilne kevadlillede plats maal inspireeris vist ka veidi. Algselt oli plaan teha müts ''vikerkaar'' aga näppu jäid ka pisut teised toonid. Eks siis seda ''Vikerkaart'' jõuab ka vast teha. Lastele ju sobivad sellised rõõmsad ja kelmikad mütsid. Nad ise ka ju kelmikad ja säravad.. kui just parasjagu jonnituju vms sellist pole külas.

Mõtted

Tükk aega pole siia midagi kribanud. Lihtsalt päevad on möödunud kiirelt. Sandra nüüdsels siis saanud nädala taas lasteaias käia ja nüüd tal nohu. no oligi juba taas täpselt nädalakese saand olla.
Täna käisime korraks maal nagu eelmiselgi nädalavahetusel. Kuna õues on siiski veel külm, ei saa sinna kauemaks jääda, kuna maja ju ka külm ja rõske. Paar tunnikest värskes õhus mõjus igati hästi. Kui eelmisel korral üritasin kiiruga veidi ümbrust korrastada, siis täna olime niisama ja panime isaga mõningaid ''projekte'' suveks kirja ja arutasime läbi. Tahan kasvuhoonet uuendada, ehitada ehk välikäimla ja kööginurga korrastada-lõpetada ning muidu veidi ümberkorraldusi teha.
Metsaalune tuleb samuti korrastada ja tööd aias käivad niikuinii asja juurde. Et selline mõtterohke laupäevahommik. Nüüd tunnen,et ega täna suurt nagu jaksagi teha. Veidi vedelen ja vaatan telekat, heegeldan ja söön jäätist. Eks selliseid lõõgastavaid päevi peab ju ka olema.

Kitty ja kibekiire

Ka selline värvikombinatsioon mõlkus mõttes ja tehtud ta sai. Järjekordne armas mütsike mõnele armsale väikesele tüdrukule kevadeks/suveks. Müts nr.7 ''Kitty türkiis''.




Käisin eile hommikul Sandraga verd andmas. Laps tundis juba majja sisenedes, et miskit hakkab toimuma ja küsis,et emme, kas sina lähed teed end terveks? Ise mitu korda ütles,et ta on juba terve, et tal ei ole vaja. Üritasin jutu kõrvale viia ja rääkisin muud aga eks ta aimas. Ma ei hakanud eelnevalt talle rääkima, mis ta ikka terve tee hirmu tunneb. Üleval oli pikk järjekord aga meid võeti vahele, et laps ei peaks ootama. Kutsuti lausa teine laborant. Sandra muidugi näitas iseloomu, üritas kätt ära tõmmata ja kisas a see oli jonnikisa. Ma hoidsin jõuga kätt paigal ja sa katsu siis verd sealt kätte saada kui keegi surub kätt. Lõpuks need mõned tilgad me kätte saime. Kui lapse lahti lasin, läks nägu mossi ja läks ruttu uksest välja ooteruumi. Pisaraid ei old kuskil, need kuivasid hetkega st ei tuld südamest see nutt. Trots oli sees ja ütles,et lähme alla. Seal sain jutule taas temaga pakkudes talle vahvast aparaadist vett juua. Õues juba asi ununes, sest ega tegelikult see polnud ju nii hull. Täna ma muidugi unustasin arstile helistamast. Katsun homme tublim olla. Samuti olin täiesti unustanud, et pean homme päeval vahepeal lasteaias arenguvestlusel käima. Õhtust meeldetuletusmeili lugedes see siis meenus. Ja ma mõtlesin,et saan homme terve päeva rahulikult tööd teha.
Täna, heh tegelikult juba eile vaatasin,et üks autokumm on veidi tühjem. Mõtlesin,et ehk on maastik auto ratta all ebaühtlane, sest vahel jääb sellisele kohale parkides samasugune mulje.
Kui ma siis olin Sandra vanaisa hoole alt üle võtnud, hakkasin kodu poole sõitma. Kodu lähedal mõtlesin,et ma ikka keeran statoili sisse ja vaatan seda asja. Panin vooliku külge ja õige pisut pääses ventiili vahelt veel õhku välja ja kumm oli täitsa tühi. Hetkeks tabas mind pisuke paanika. Laps oli ju autos ja magas sügavalt, et mis ma nüüd siis teen. Pumpasin kummi täis, helistasin kogemata kõigepealt valele isikule ja siis õigele. See viimane oli õnneks tööl, st rehvifirmas, kes asus minust 5min tee kaugusel. Sõitsin sinna ja 5minutiga, ratast alt võtmata parandas ära. Ma nimelt ise Statoilis avastasin,et kruvi on kummi sattunud. Tänapäeval ikka igast vahvaid asju välja mõeldud, paned spets asja sinna auku ja ongi jälle ok ja peab. Seekord läks hästi. Ja eks need kõik mitmesegased asjad ongu mu peakese pisut sassi ajanud.
Homme viin Sandra ämma juurde ja sinna jääb ta 2ks päevaks. St et mul on homme õhtul lapsevaba õhtu. See muidugi möödub kiiremini kui tavaliselt aga hea on vahel ka vaikuses ja rahus kasvõi pisut aega olla.
Ja nüüd peaks magama minema, kiire päev taas homme ees.

Kingsepp ei jää alati paljajalu

Mõni aeg tagasi tundsin õues, et talvise mütsiga juba natuke liiast aga kuna mul siin olid kõrvaprobleemid ja kevadine tuul tundus jahe, siis arvasin,et äkki peaks vahepeal endale ka ühe mütsi tegema. Et siis õhema ja kevadisema, kuna mul selline puudus. Mõeldud, tehtud. Haarasin kevadpühade aegu omale külla kaasa heegelnõela ja mõnusa ülihea lõnga. Kas ma külas heegeldasin, vat ei mäletagi aga mõte ja tahtmine püsis ning algus sai peagi tehtud. Kuna olime nüüd pikalt tubased, siis tegin tasa ja targu kõigi teiste toimetuste kõrvalt. Alguses sai liiga sügav, paar rida harutasin üles ja paras ta oligi. Selline lihtne müts aga kuna lõng on siuke hästi hea ja kvaliteetne, siis on ka müts vägagi mõnus. Kui tekib tahtmine saan talle veel mingi lillekese vms külge pookida. Esialgu jääb nii.
Aga tegelikult on tal kandmisvõimalusi mitu. Tahan venitan siit, tahan hoopis siit(selline veniv lõng on).




Täna juba käisin sellega õues ka. Mina väga rahul. Põhiline ju, et isetehtud !

Nädalavahetus

Eile oli Sandra veel üsna tuim, ent paranemise märke oli näha. Nimelt küsis ta ise ploomimahla juua, samuti nokkis veidi seda ja teist... no sellise linnunokatäie muidugi. Välja ei tulnud ka miskit nii nagu ei peaks.
Mina eile hoogsalt koristasin. Päike oli väljas ja isegi toas olles energiat rohkem. Kuna ka täna oli samasugune ilus ilm, jätkasin samas vaimus. Mitu masinatäit pesu, põrandad, sättimist siin ja seal. Täna läksime ka õue. Küsisin Sandralt,et kas tahab ka tulla. Ehk toob värske õhk ja päike veidikenegi roosat jumet lapse näole. Võtsime tõukeratta ka kaasa. Mina pesin autoaknad suurest tolmust puhtaks, Sandra pisut luuras maja taga päikse käes, sest maja ees oli üsna jahe tuul. Hiljem vahetas ta ratta liivakasti mänguasjade vastu ning oli veidi aega ise liivakastis. Mina hakkasin akna taga olevat põõsaalust ja rohulapikest puhastama. Sireli võsud lõikasin ära ja pikemad kasvud põõsa ülalt. Kui need lehte kõik lähevad, siis Sandra toas üsna pime. Viisin oksad ära, tõmbasin rehaga üle ning aknaalune sai ilus. Eks maalgi ole vaja seda kõike teha a no kus sa siis saad minna. Võitle siin igasuguste asjadega.
Homme lähen ise arstile raporteerima ning siis tööle. Mis Sandrast saab- ei ole veel seisukohta võtnud. Homme on veel kindlalt kodus aa edaspidi ???

Üle mõistuse

Esmaspäeva õhtust saadik on meil siis taas haigemaja. Sandra tõbine. Kolmapäeval oli laps juba üsna ok. Eile õhtul hakkas uuesti pihta. Vaeseke istus potil ja nuttis, sest nagu ma aru saan, tagantpoolt ei tahtnud midagi välja tulla, kuigi tunne oli. Laps istub ja nutab, et pepu valutab. Öösel see ''ralli'' jätkus. Ka hommikul joodud mahl ja tee tulid kõik välja ja seda siis eest otsas. Laps, kes tavaliselt ei püsi üldse paigal ega tasa, on näost valge ja vahepeal täiesti vait. Kella 12 ajal päeval jäi magama ning ärkas alles kella 16 paiku. Istus taas potil ja nuttis õnnetult. Pakkusin mustikakisselli. Isuga jõi poolest tassitäiest poole ära. Läks mõni aeg mööda ja see kõik tuli suu ja nina kaudu välja. Jube ebamugav ja ehmatav lapse jaoks, vahepeal tundus, et tal jääb hing kinni, värises ja vehkis. Uuh, jube. Hoidsime Margusega kahekesi teda kinni. Nüüd taas magab ja kell on 19.
Margus laekus ka eile poolest päevast koju, sama viirus vaevamas. Tänagi vahetas oma töövahetuse ära. Mõtlen hirmuga, kas mind on tabamas sama saatus.
Ja et sellest kõigest veel vähe oleks- täna teatas mulle üks Sandra lasteaiakaaslase ema, et lasteaias on üleval silt- ettevaatust, sarlakid. Kas saab veel hullemaks minna. Mul ei ole enam sõnu, nii ei saa ju elada, ausalt.

ou mai gaad

Esmaspäeva õhtul ruttasin lasteaeda. Ilm oli soe, tuju hea- kas tõesti tuleb nüüd siis lõpuks kevad?
Õpetaja lausus, et Sandral pidi kõht lahti olema, et lasteaias kõhuviirus liikvel taas. Korra me juba seda põdesime, terve pere järgemööda. Laps oligi õhtul loid ja imelik. Õhtul oksendas esimest korda, öösel veel ja palavik oli ka. Iga tunni järel istusime üleval. Palavik ei kadunud ka täna. Oli seda nüüd veel vaja. Sandra sai siis taas vaid nädala lasteaias käia.

Ma ise ju virelen nohu tagajärgede käes ka juba nädalaid. Täna käisin kõrva-nina-kurguarstil, vaadati ja tehti kuulmisuuringud. Turse on mega aga hakkab nüüd siis tasapisi ikka järele andma. Apteegis juba küsiti mu käest, et mis siis täna ''Menüüs'' on.
Ja püüa siis tegeleda kõige muuga, mis eluks vajalik ja mida hing ihkab...
Oh, tuleks ometi päike.

Kevadekuulutajad

Nädalake möödas ja päikest ikka pole. Mis kevad see on. Kevade juurde käivad ju ikka ka kevadkuulutajad kõikvõimalikku sorti. Kuldnokad istusid 2 päeva järjest mu akna all põõsal ja laulsid. Töö juures akna all sirgusid silmnähtavalt esimesed märtsikellukesed.
Ka mina tegin ühe kevade kuulutaja. Sellise rohelise ja vahva- kaitseb sinu last ning teeb meele rõõmsaks. Käib kaasas kevadel, suvel ja sügisel. Välja näeb ta selline:




Peaproov ka tehtud. Siin pildil konni kaks on:


Pühad möödusid meil kenasti. Reedel viibisime mu ämma juures, seal käisime ka täna korra lõunasöögil. Laupäeva hommikul värvisime Sandraga koos mune. Ikka sel vanal heal viisil- munavärvide ja pintsli abil. Mõnus kunst oli. Lapsele meeldis ka. Toksida meeldib mune samuti a vat muna ta ise ei söö. Ei tea mina, kust tal selline arusaam, et muna talle ei maitse, olgu see siis keedetud või praetud. No ega ma sunni ka. Omletti õnneks ikka sööb, teen siis aeg-ajalt seda.
Munad said värvitud, panime riidesse ja siva bussipeatusesse. Buss tuligi kohe. Istusime bussi ja sõitsime pisut. Väljusime kesklinnas. Mõte oli minna lapsele üht korralikku kevadmütsi ostma. Fliismütsid nüüd juba liiga soojad, õhukesed kevad/suvemütsid veel nagu vähe. Stockmannis proovisime nii üht kui teist ja laps valis välja ja emme oli sama meelt, ühe kallima mütsi. Mõtlesin,et ok, olgu siis pisut kallim aga vähemalt selline, mida laps meeleldi kannab ning mille materjal ja istuvus imehea. Kivati puuvillane müts ja puuvillane krae tulid meiega kaasa. Hiljem käisime toidupoest ka läbi ning siis taas bussile. Kuna ma tööpäevadel sõidan vahel piisavalt autoga ringi, siis meeldib mulle nädalavahetusel vahel bussiga liikuda.
Ja ongi pikem nädalavahetus läbi. Ei hakanudki maale minema, kuigi mõte käis läbi. Sai kodus oldud ja pisut lõdvemalt võetud ja hea oli.