Täna tulin koju, sõin õhtusöögi ära ja alustasin kostüümide tegemist. Materjal oli olemas, tuli vaid näpud tööle lasta. Paar tundi mässamist(no ma traageldasin ja õmblesin, ei ole proff õmblemises) ja valmis nad olidki. Mesilase kostüüm oma lapsele ja lepatriinu kostüüm lasteaiakaaslasele. Lepatriinu kostüüm veel pisut pooleli, teine agar ema teeb homme ise lõpuni, st paneb täpid külge, reguleerib vastavalt oma soovile, muidu ma ei jõua lepatriinule mütsi valmis. Pidu pidi õues olema, siis see seab omad piirid.
Sandra käis ja vaatas ning küsis, et kas ta võib juba sumiseda. Alguses kui keep veel pooleli, sumises ainult mütsiga, sobis küll. hiljem sai siis koos keebiga ringi lennata. Tundub, et emme mõte mesilane olla, meeldib hästi. Ja mis saaks emmele veel rohkem rõõmu pakkuda kui lapse rõõm.
Valmis sumisema-
Talveunest ärkav lepatriinu, kes ei ole oma täppe veel üles leidnud-
2 kommentaari:
No küll Sina ikka jaksad :) Loodetavasti leiab lepatriinu oma täpid õige pea ;)
Peab jaksama ja tegelt oli neid kostüüme kuidagi mõnus teha, seetõttu lubasin tuttavat ka aidata.
Postita kommentaar