Algus:
Tavaline müts,eksole. Aga värvid ja teostus olid kõik läbi mõeldud ja tulemus sai selline(kallutage pead,sest blogger keeras taas pilti omatahtsi):
Müts nr.53 purgi otsas:
Sandra oli muidugi meeleldi nõus seda pähe panema,kogu aeg käis ja piilus ja rääkis sellest mütsist,sest no ta tahaks seda endale:
Eks seda ole ta näostki näha kui väga talle see meeldib,ei taht sugugi seda peast võtta:
Arusaaja laps mul,ütlesin,et see on Aaroni kingitus,siis andis kenasti,ei mingit jonni. Kogu kink sai meil selline:
Loodan,et saajal on hea meel.Mulle endale küll meeldib,ikkagi pisut teistsugune kingitus... Varsti me juba lähemegi möllama.
Aga momendil pooleli selline pehme asjandus:
6 kommentaari:
Kui mina väike poiss oleksin,hüppaksin sellist kingitust nähes kindlasti rõõmust õhku :)
Nii armas, kuidas igale poole tükikese südant kaasa paned. See annab soojust!
Jaana Võrumaalt.
Aitäh nii armsa ja sooja kommentaari eest! Ma ikka üritan.
Väga vinge kink :) Sa kohe oskad :)
ps! tahaks pisi märkuse teha: kui kirjutad postitust, siis jäta kirjavahemärgile tyhik taha, siis on lihtsam lugeda :)
Ma ikka vahel harrastan seda tühikut, alati lihtsalt ei tule meelde ja pole nii harjunud sellega.
Sandral on emmega vedanud ja Sandra sõpradel on vedanud, et Sandral on mõnus-lahe-näputööd armastav emme !
Ja sellele emmele soovin tänasel päeval mõnusat nimepäeva !
Natuke hiljapeale jäi see soovimine, aga ehk annad andeks - mu kodune arvuti läbib mingit puhastust ja ennem ei pääsenud virtuaalsele maailmale lähedale.. Soov on see-eest tugev ja kindel !
Sant.
Oi, aitäh! Ma ei teadnudki muide seda. Nüüd saan enne magamaminekut uhke olla :P
Postita kommentaar