Hambaarst jm.

Esmaspäeval viisin lapse lasteaeda.Ta läks taaskord nii hea meelega sinna.Ise tegin poetiiru,et koju külmkappi täiendust osta.Koju tagasi tulnud,tõmbasin tolmuimejaga põrandad puhtaks.Seejärel taas riidesse.Kuna mu elukaaslane lõhkus pisut mu autot,siis tuli mul ringi sõita üldiselt tema käes kasutusel oleva autoga.Pisut harjumatu.Aga noh,olude sunnil.Margus läks ise minu autoga tööle,et seda pisut parandada ja kohendada.Nimelt sõitis ta alumise plastliistuga äärekivisse ja liist läks otsast puruks ja kortsu juhiukse alt.Aiai,küll oli kole hääl kui see juhtus.Mul oli kohe terveks õhtuks tuju rikutud.Minu armas punane suksu sai haiget.Nüüdseks on liist pisut parandatud ja kinnitatud ja uusgi tellitud.Oleks saanud juba esmaspäeval autod tagasi vahetada,ent loobusin.Mõtlesin,et harjutan sinisega sõitu.Käisin Kaarli kiriku juures hambaarstil.Oli kavas kontrolli minna ja väga õigeaegselt otsustas üks suur plomm oma kohalt lahkuda.Ega rohkem polnudki miskit kui see sama suur auk.Tore ju.Siiski,siiski,mul tuleb ette võtta üks ebameeldiv käik hambaarst-kirurgile,et oma tarkusehammas välja opereerida.Just nimelt opereerida,sest vaevalt,et see lihtsalt läheb.Aastaid tagasi lasin teise alumise tarkusehamba välja tõmmata,sest see läks põletikku ja valutas meeletult,kuigi oli osaliselt alles igeme all.Tookord kangutas arst seda mitu tundi.Tegi mulle 3 süsti(rohkem ei saand enam teha),kuid ma tundsin ikkagi seda tõmbamise valu.Ütles,et ta ei saa enam rohkem tuimestust teha.Oi,kuidas mul pisarad jooksid,sest tõeliselt valus oli.Lõpuks oli hammas juba üsna lahti ja liikus.Arst arvas,et ei saa teda niiviisi jätta,sest kui tuimestus täiesti kaob,hakkab meeletult valutama.Kannatasin ja läbi pisarate sai arst siiski lõpuks hamba kätte.Oli teine alt laiem ja see tegigi valu,ei taht läbi kitsa igeme tulla.Siis pandi peale õmblused.Järgmised päevad ja ööd olin kodus jubedates valudes(haiguslehel lausa),valuvaigistid ka ei aidanud.Lõpuks läksin tagasi sama arsti juurde.Ta tõmbas niidid välja ja valu kadus ning enesetunne muutus paremaks.Arst ütles,et osa inimesi ei kannata niite.Ju siis kuulun mina ka nende hulka.Oi,see kogemus oli õudne läbielamine.Nüüd tuleb mul see veelkord läbi elada.Teine alumine tarkusehammas on igeme alt väljas õige pisut,ent juba auguke sees.Kuna hammas on liiga igeme all,ei saa seda parandada ka ja mu enda arst arvas,et õigem oleks ta enne eemaldada kui haiget hakkab tegema.Seda ma arvasin isegi.Panin juba aja kirja ka,14 veebruar siis see päev(vat milline sõbrapäev mul tulemas).Mu enda arst rääkis ka seda,et kui ikka raske eemaldus tulemas,siis on ka võimalus saata mind Mustamäe haiglasse,et siis nagu kohe päris opile.Uuuh.Mõtlen sellele esialgu võimalikult vähe.
Eile sõitsin ikka veel sinise suksuga ringi.Juba täitsa kodune tunne oli sellesse istuda ja seda juhtida.Inimene harjub kõigega,eksole.Käisin hommikul koristamas(ai kui mõnus oli),siis paaris poes.Jaana,ega neid pükse ju siis saada ole kui just neid ostma lähed.Sain Mariole siiski ühed õhemad püksid ja T-särgi,mida saab kodus selga panna.Käisin korra postkontoris ja siis sain tunnikese kodus olla.Siis taas rooli taha ja Margusele ning Sandrale järgi.Kiired päevad,ei mina tea,kuhu see aeg kaob.
Täna Sandra lasteaeda ei lähe.Käime korra Piletilevis,sest tahan teatripileteid osta,siis Melasi Autos Peetri juures(sinise auto miski rihma rullik vist teeb häält) ning seejärel juuksuri juurde.Panin tänaseks aja ja kavas lõigata nii Sandra kui ka minu juukseid.Eks siis näha ole,kuidas tüdruk seal vastu peab(just siis kui minu juukseid lõikama hakatakse).Pean talle miskit huvitavat kaasa võtma,tea,mis see olla võiks? Vat sellised toimetused.Kiired ajad.Pole olnud aega vardaidki kätte võtta,millest on muidugi natuke kahju.Ent eks see käibki enamjaolt selliste hoogudena,vahepeal ei tee üldse käsitööd ja siis jälle järjest ja korraga mitmeid asju.Mis teha kui tegemisi nii palju.