reede, 4. september 2009

ohjh

Teisipäeval oli meil kinni pandud aeg Kesklinna Lastepolikliiniku nina-kõrva-kurguarstile. Sandral ju pidevalt nohu ja eelmisel nädalal ühel öösel kurtis taas, et kõrv valutab. Nii ma siis paningi taaskord aja kinni ja seekord kohe spetsialistile, kuna perearsti juurest miskit mõitlikku abi niikuinii ei saa. seekord võttis kabinetis, kus me ennegi käinud, vastu teine arst. Ja tema oli tore. Sandra oli ise nõus talle kõrvad, nina ja isegi kurgu ette näitama(esmakordselt nii vabatahtlikult)ning näitas ka seda, milline kõrv talle haiget tegi. Arst vaatas ja tõdes,et laps räägib õigust. Kuulas, mida me kurdame ja küsis omapoolseid küsimusi. Siis arvas,et me võiksime pildi ära teha. Tegime ja saime ka kohe vastuse. Arst näitas mullegi pilti ja pildilt oli hästi näha,et lapse vaevusi põhjustab suurenenud adenoid. Ohh, nüüd peab temaga opile minema. Arst oli tore, ütles,et joosta pole nüüd kuhugi vaja aga kui ikka probleeme tekitab, siis oleks siiski vaja seda teha, kuna adenoid ju kasvab aina suuremaks. Ja käik seal kõrval on jäänud väga kitsaks. Seetõttu siis ongi nii, et pidevalt see nö umbes ja kõik kinni. Uurin nüüd erinevaid võimalusi ja kohti, kus seda oppi teostada. Kuna ise olen oma elu jooksul haiglatest nö ringiga mööda käinud, siis tekitab see minus igasuguseid tundeid, aga tahaks oma lapsele parimat ja võimalikult vähe ebameeldivaid üleelamisi.Sama siis ka endale.

Kolmapäeval käisin Sandraga juuksuri juures(eelmisel päeval sain vanaemale aja) ja täna hommikul käisin ise. Korraks jõudsin ka tööle, ent kuna seal polnud hetkel netti(serveri paigaldus), siis sain seal vaid särke trükki anda ja pakkida ning mõttetööd teha. Siis sõitsime kohtumisele. Peale seda oli üht-teist vaja osta ning siis lippasin lillepoodi. Õel mul täna sünnipäev. Kohtusime me aga Rannamõisa kirikus ja surnuaias, kus toimus ühe sugulase matus. Pärast istusime peiedel ja sealt äratulles ei hakanudki ma enam Tabasalust linna poole sõitma. Sõitsin läbi Harku,Laagri ja Saku asula otse Kiisale. Kiirelt sain. Ja nii ma siis ei jõudnudki põhimõtteliselt täna tööd teha, kuigi olin maalt eemal kl 8-17.
Homme oleme kutsutud õe sünnipäevale Türil. Pühapäeval siis puhkaks ja vaataks, kus ja mismoodi edasi.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Adenoidi olemasolu on hoopis hullem, kui selle eemaldamine, seda võin minagi Sulle kinnitada. tumevalge

Katrin ütles ...

Võin ka omalt poolt julgustada, et Marisega käisin adenoidiopil kui ta oli 4-aastane, ei olnud väga hullu midagi :) Mustamäe lastehaiglas olime.

Jaana ütles ...

Meie käisime ka Mustamäel ja kui mäletan õigesti, siis Mari-Ly oli 3. aastane. Polnud hullu. kui raha on siis mine Ferti,saad enamuse ajast lapse kõrval olla. Minul negatiivne kogemus see, et opi toas äratavad lapse ja siis toodi mulle nuuksuv laps, kes kohe oma ema ei näinud ja oli narkoosiuimas.
Nohud vähenesid märgatavalt peale oppi.

Olge tublid ja kallid :)

Anonüümne ütles ...

mul ka kogemus ketliniga ja üsna värske,ma ei tea kui pikad tallinnas järjekorrad on,aga siin saab aastaga umbes löögile tartusse.ärkamine narkoosist oli jube ketlinil ja siin paarikuuga on paarkorda haigestunud ka,aga pool aastat pidi olema selline vastuvõtlikum aeg.2 ndl pead peale oppi last hüppamistest jooksmistest hoidma,aga sellest sind teavitatakse ka...kui miskit veel küsida tahad,siis suhtleme!made