Jõulutegemised

Minu osad jõulutegemised said alguse juba eelmisel nädalavahetusel. Siis sai Sandra ja isaga koos käidud maal. Kaevusime väravast sisse(lund ju palju,palju). Kaevasime tee majani ja siis kuurini. Sealt sain sae ja metsa all ronisin redeliga kuuse otsa. Mul metsa all üks lai kuusk, millel oleme ikka latvu piiranud. Nüüd oli taas üsna kõrgeks kasvanud ja vanaema muudkui ajas suvel,et vaja ladvad(neid oli üsna mitu)maha võtta. Mina aga ei võtnud, sest tahtsin seda enne jõule teha. Nii ma tegingi ja sain 6 latva. Kuna nad olid osaliselt üksteise vastas, siis ei ole nad igalt küljelt okstega, aga nurka sobivad küll. Ikkagi ise kasvatatud,saetud,toodud.
Toppisin need ladvad kõik autosse ja siiani imestan , kuidas küll nad kõik sinna ära mahtusid, lisaks 2 lumelabidat, kelk ja 3 inimest. Suur auto vist...
Esmakordselt nägin meie suure tamme peal parve leevikesi oma silmaga. Vahvad punase kõhualusega pallid olid.
Meie kuusk on peaaegu laeni ja selline armsalt veidi viltu kasvanud.


Kuna lisaks kuuskede saagimisele, sai ka maja katuselt miski tonn-kaks lund alla aetud, olin õhtul omadega ikka päris läbi. Isegi kuuske ei jaksanud ehtida. Aga kuuselõhn oli mõnus.
Järgmisel õhtul hakkas Sandra kuuske ehtima ja ilma minu õpetuseta sai ta sellega suurepäraselt hakkama. Kõige ülemised ehted panin siis mina, kuna ta ei ulatanud.


Ühel õhtul hakkasin jõulukaarte tegema. Tahtsin sellega juba tunduvalt varem tegeleda aga ei leidnud selleks enne aega ja nüüd oli juba kiire. Kuna kaartide joonistamine oli aeganõudev, siis kulus mul selleks ka osa uneajast. Igatahes tulemusega jäin ise igati rahule. No ei olnud aega kauneid kaarte kaubandusest otsida ja need mis poes ette jäid, ei meeldinud nagu.


Kasutatud sai rohelist kartongi, kääre, liimi, glitterit ja vesivärvipliiatseid.
Tehtud hoole ja armastusega. Loodetavasti oli saajatel hea meel.
Eile sai korraks tööl käidud, natuke sealgi jõule peetud ja siis jalutasin lasteaeda. Eile oli lasteaias meie rühmas 5 last ja nad täiega nautisid seda. Sandrale väga meeldis. Tulime siis koju kelguga, panime asjad tuppa ja läksime maja taha kelgutama. Meil hea suur mägi just maja taga.
Kelgutatud, tulime tuppa ja siis nõudis Sandra taignarulli ja jahu, sest tal oli kindel plaan piparkooke tegema hakata. Rääkis seda juba lasteaias ja nii me siis poest piparkoogitaigna kaasa haarasimegi.
Sai tegemisega kenasti hakkama.






Mina sain siis niikaua süüa teha. Hiljem maiustasime piparkookidega.
Igati mõnus päev oli eile.
Täna natuke koristasin ja pesen paar masinatäit pesu. Ei ole saanud sedagi varem teha, kuna suht vähe kodus olnud.
Kui siin kõik enam-vähem, lähme Marguse ema juurde jõuluõhtule. Sandra on igatahes väga veendunud, et kui me ära oleme, toob jõuluvana kuuse alla kingitusi. Räägib seda juba mitu päeva. Seetõttu oli tal kuuske ka vaja- muidu ei saa ju kuuse alla kinke panna. Loogiline. Õnneks on mul kingitused nö juppideks jagatud ja igaüks saab midagi nii ämma juures täna õhtul kui ka siis homme kui koju tagasi tuleme. Kuna meie issi on täna üsna kaua tööl, tuleb alles kella 22 ajal, siis jääme ööseks küla peale.
Nii me siis jõulutame. Häid pühi kõigile veelkord !

Minu uus pruun kaaslane

Ah, et kes see siis on ?
Eile õhtul tekkis vastupandamatu tahtmine kududa. Ju siis vajasin veidi rahu ja vaikust ja lõõgastumist ja seda kudumine minu jaoks tihti ka on. Olin mõni aeg tagasi ostnud ühe imepehme ja imearmsa pruuni lõnga- Katia Danubio Ma olen hakanud väga lugupidavalt suhtuma pruuni värvi, see lausa meeldib mulle ! Kuna lõng oli kallis, ei raatsinud rohkem osta kui ühe väikese kerakese, seda enam, et mul puudus konkreetne mõte sellele lõngale. No ma lihtsalt ei saanud seda endaga kaasa võtmata jätta. Ja ma võin ausalt öelda, et mul on lõnga kodus liiga palju...
Ühesõnaga, tekkis idee ja kohe ka teostus. Ma ei saanud enne magamagi minna kui alustatud asi lõpule sai viidud. Olgu öeldud, et tehtud nö vaba käega ja seetõttu ka harutatud ja uuesti tehtud. Kasutatud sai nii Katia Danubiot kui ka Novita Katrit. See viimane on samuti igati pehme ja mõnus lõng.
Igatahes tulemuseks sai soe ja pehme, mugav müts mulle endale. Käisin sellega täna juba õues ka ja imemõnus on.
''Kingsepp ei jäänudki kingadeta''

Päkad minu kodus

Vahepeal olen ka käsitööd teinud. Kui lumi tuli maha, siis tekkis mul selline mõnus jõulutunne. Nii mõnelgi õhtul sai päkasid heegeldatud. Paras nikerdamine.
Aga sellised vahvad tegelased mul hetkel siin laua peal.

Jälle

Alles see oli kui meil haigus majas oli. Ravisime pikalt ja Sandra sai nüüd veidi taas lasteaiamõnusid ja talvemõnusid nautida.
Reede õhtul tulime kelgutades koju nagu viimastel päevadel ikka. Õhtul äkki ütles laps, et tal on külm ja viskas diivanile pikali. Kraadiklaas näitas 38,3. Nüüdseks, pühapäeva õhtuks, pole seis muutunud. Kraadiklaas näitab ikka u samu numbreid, Sandra ka köhib. Viirus siis jälle murdnud nii meid kui ka vähemalt 1 rühmakaaslase.
Kuna mul on aga tööl just need kibekiireimad ajad, ei saa kuidagi lapsega koju jääda. Näis, kuidas me siis hakkama saame. Homme hommikul üritan enne tööle minekut ka arstile nö pihta saada, sest see köha mulle ei meeldi.
Eile olin sellest pingelisest ja hullumeelsest nädalast nii väsinud, et peale seda kui haige laps ise vabatahtlikult teki alla päeval magama puges, heitsin ka mina pikali ja magasin kohe paar tundi. Täna on jõudu rohkem. Päeval käisin maja ees parklat puhtaks lükkamas. Tuli ju jälle kuhi lund öösel taevast alla ja pidi veelgi tulema. Sandra vaatas kurvalt aknal ja muudkui viipas mulle,et ma tuppa tuleksin. Kahju kohe lapsest.
Toas viisin läbi veidi koristustöid ja siis arvas Sandra, et kuna vanaema teeb kodus endale pannkooke, siis tema tahaks ju ka. Tegin siis lapsele rõõmuks pannkooke ja ta isegi sõi 2 tk. Viimase päeva söömised on ju täiesti olematud...
Vat sellised tegemised meil.

Vahvad jõulu stressipallid- kiiremad saavad

Sai siin vahepeal selliseid vahvaid stressipallikesi tellitud. Kuna läksid nagu soojad saiad, sest nad tõesti toovad inimestele naeratuse näole, siis sai uus ports neid tellitud.
Pallike on kerge, läbimõõt 6,5cm, hind 25kr tk.
Mõnus jõulupakki panna, lastele kinkida või nt kolleegide-sõpradele väike üllatus teha.
Kel huvi, see kribagu oma soov mulle kiirelt meilile girta@artke.ee
Tark ei torma, vaid valmistub varakult. Jagub kiirematele !

Sünnipäevalaps

Minu kallis tütreke sai täna 5-aastaseks. Ja alles see oli kui see pisike õppis kõndima ja tasapisi maailma avastama hakkas.
Hommikul tõusis Sandra vara. Eks kellakeeramine siin ka veidi mängus muidugi. Palus eelmisel õhtul riided valmis panna ja hommikul hiilis vaikselt mu voodi juurde. Palus abi kleidi selga saamisel.
Esimesed kallistused ja siis ruttas neiu multikaid vaatama. Emme-issi siis ka tõusid üles ja lisaks tavapärastele hommikuprotseduuridele kuulusid hommikusse ka sünnipäevaõnnitlused ning kingi üleandmine. Kõige armsamaks osutus pakist välja tulnud Hello Kitty kaisukas. Seda oli Sandra juba ammu soovinud ja pärast mitmekordset nö hoogu võtmist, ma ta viimaselt Soome reisilt ka kaasa tõin.
Tore on vaadata kui lapse silmis särab rõõm.
Käisid meil ka mõned külalised, kes pisikuid ei peljanud. No vanaemad-vanaisad ikka tahtsid lapsele õnne soovima tulla. Selle üle oli Sandral väga hea meel, üritas siin vägesid juhatada. No ta nädalakese ju ka kodus olnud ja silmnähtavalt veidi igav juba. Homme lähme arstile, eks näis, mis arvatakse.

Mõnus laupäev

Täna hommikul pistsin kotti veidi paberit, hariliku pliiatsi, mõned pintslid ning eile kapist valmis vaadatud lapse t-särgi, millel mõned õrnad plekid peal.
Sandra viisin te ma soovi kohaselt minu vanaemale külla. Ta teatas, et tuleb koju alles homme õhtul. No mis saab mul selle vastu olla, et 1,5 päeva veidi omaette olla. Nii harva kui seda saab.
Ise sõitsin tekstiili maalimise kursusele. Väga vahva oli. Alguses veidi kuulasime targa ja kogenud Viki õpetussõnu ning siis palus ta meil maalima hakata. Istusin veidi, valge särk laual ja ... pelgasin. Kuidagi ebalev tunne, ei ole ju enne t-särke maalinud. Aga kui pintsliga sai esimene kaunis punane joon tõmmatud, sain julgust juurde. Nii hea tunne oli, tõesti. Absoluutselt ei kahetse, et selle käigu ette võtsin ja suurimad tänud julgustuse ja näpunäidete eest Vikile!!!
Tulemus siin:
(Bloggeri palvel kallutame pildi vaatamiseks pead...)


Täna sai veel ära käidud maal. Kuna mu meespool ja mu isa sõitsid sinna juba varahommikul, siis selleks ajaks kui mina jõudsin, oli palju asju juba tehtud. Maa oli märg ja osalise lumekatte all ja seekord seal pikalt ei viibinud. Lehed on riisumata aga täna olid nad liiga märjad ja rasked, et seda teha. Ootan paremaid aegu, eks näis, kas mahuvad need veel selle aasta sisse või jäävad järgmiseks aastaks.
Nüüd vaatasin aga telekast filmi, mis tekitas minus üle tüki aja filmielamuse. Vaatasin ja vahepeal kohe tundsin,et film läheb mu sisse. Filmiks oli ''Finding Forrester'', USA 2000. Peaosades Sean Connery ja Rob Brown. Milline sisu ja millised väljendused, sõnad. Ajendas kohe kirjutama, sest see oli ka üks põhiteemasid seal. Mõnus. Nüüd istun ja mõtlen, et peaks veel tegema seda ja seda, samas tahaks kohe täiesti niisama olla, sest hetkel kodus täiesti üksinda, kohvitass kõrval. Vahel on õnneks nii vähe vaja.

Lahkumised

See nädal olen pidanud võitlema pisarate ja kurbustundega. Teisipäeval tuli justkui ämbritäis vett kaela- nimelt teatas minu esimese lapse esimene õpetaja, et ta lahkub töölt. See kõik toimus peale seda kui meile(st lapsevanematele) oli koosolekul sisse süstitud positiivsust ja lõpuks ometi rahu ja häid õpetajaid, mis toovad kaasa stabiilsuse. Olgu öeldud, et aasta tagasi lahkus lapse teine esimene õpetaja ja see mõjus rusuvalt teisele õpetajale, kuna nende koostöö oli ideaalne nii omavahel kui ka meie kui lapsevanemate silmis. Järgnev aasta oli suht ebastabiilne, sest teine õpetaja oli pievalt oma lapsega haiguslehel ja iga päev kohtas rühmas nö võõrast nägu. See aga salaja mõjub ka lastele ja loomulikult meie allesjäänud heale õpetajale. Septembri alguses õnnestus meie rühmale leida uus ja hea, tugev õpetaja. Kõik olid täis lootust ja saabumas oli ometi kord nö rahu ja siis lendas see kõik taas kildudeks. Oleme (nii lapsed kui ka vanemad) kuidagi kokku kasvanud selle õpetajaga ja paljude jaoks on ta enamat kui lihtsalt lapse õpetaja. Meil selline hea seltskond, ajame vanematega koos nö rühma asju jne. Mul oli ausalt öeldes tunne, nagu mind oleks maha jäetud ja vägisi kipuvad pisarad silma kui selle peale mõtlen... ka praegu. Kuidas siis see veel lastele mõjub... Ohh, raske on ja mis nüüd siis taas saama hakkab. Lapsed juba sellises vanuses, et vajaksid rahu ja stabiilsust ning see omakorda aitaks neil juba ka vajalikke teadmisi omandada, mis edaspidi vajalikud.
Ja nüüd tuli uudis, et meie seast lahkus( ses karmimas tähenduses) noor muusik Julia Botvina, kes ühtlasi oli ka meie lasteaias suht värskelt muusikaõpetajaks. Ma ei osanud kohe paralleele tõmmata, teine lapsevanem ütles. Ja ise veel mõtlesin uudist lugedes, et kuidas ta mulle nii tuttav nagu on. Sandra käest küsisin ja ta ütles,et ta suri ära ju. See lahkuv õpetaja oli neile rääkinud. Palusin ka meie armsal õpetajal ise oma äraminekust Sandrale rääkida, kuna pidasin seda õigeks. Ta oli rääkinud lastele ja peale seda vestlust oli Sandra läinud teiste taha, oli kuidagi eemalolev ja uinus ka otsekoheselt(tavaliselt pidi ikka kaaslastega susserdama jne). Kui aga mina küsisin Sandralt,et mis uudist, siis ütles,et ei midagi. Ju neile jõuab see kohale alles siis kui õpetajat ei ole ja ei tule ja kes teab, mis tagajärjed sel on ja mis reaktsioone esile kutsub. Kui teda septembri alguses 2 nädalat polnud, siis terve 1 nädala jäi Sandra lasteaeda hommikuti südamest nuttes, mida ta ei ole ammu teinud. Ta kusjuures tahab ise nii väga minna lasteaeda kogu aeg ja siis niiviisi kui ma hakkasin ära minema.
Minu süda on igatahes katki rebitud. Teised vanemad läksid ka rühma ja nutsid. Õpetaja muidugi ei osanud sellist reakstsiooni oodata, et lapsevanemad on shokis. Seda me tõesti oleme...

Tempo ja tegemised

Minu käsitöölised tegevused on ikka õige harvaks jäänud. Mina ei tea , aga reaalses elus tempo aina tõuseb. Tahaks maha istuda ja puhata ja mängida a no kus sa sellega.
Kodus teen jooksvalt ikka korrastust, et ruumi saada, väikseid ümberkorraldusi. Otsisin siin vahepeal meie kaubandusest endale kummutit. Teadsin täpselt, millist tahan- no ei ole. Lõpuks leidsin just selline ON24-st ja ära ma sealt tellisin. Oleks siis nagu lapsele veidi sünnipäevaks, kuigi tegelikult mul ikka kingid ka talle olemas. See nagu rohkem endale, et tuba oleks korrektsem ja juba suuremale lapsele sobilik. Pipi majast oli neiuke lõpuks nõus loobuma ja maha ma selle müüsin.
Kuna aga olen ju kogu aeg tööl, siis edeneb see asjatamine tasapisi.
Eelmisel nädalavahetusel võtsin plaani maal ära käia. Mõeldud, tehtud. Riisusin veidi lehti ja vaatasin,et seda ma siin tegema jäängi. Võtsin muruniiduki ning lasin kõik üle, muru oli jälle parajalt kasvanud. Sai kohe kõik kenamaks ja korda. Nüüd seal muidugi jälle suur kiht lehti peal niikuinii. Kuna isa oli ka maal ja tegi peale tööd sauna, siis sain minagi varbad ja ennast peale tööd sooja pista, mõnus oli. Sandra jooksis ka ringi ja tegutses ning nautis maal olemist ja mõnusat ilma.
Õhtul tuli mul muidugi meelde, et me peame esmaspäevaks lasteaeda mereteemalise kompositsiooni viima. Pühap hommikul panime soojalt riidesse ning jalutasime tuulise mere äärde. Korjasime igast looduslikku nodi ja kodus siis asusime tegutsema.
Sandra nõudis laevukese tegemist. Valmis esimene töö, mis sai nimeks ''Vana karile sõitnud purjekas''. Ja tal oli kindel nõudmine- puri peab olema punane.

(häh, blogger keerab jälle seda pilti niiviisi).

Kuna hoog oli sees, siis tegi Sandra veel teise ja kolmandagi lihtsama seade.
''Meritähtede kodu''-

Pakkisime nad siis kasti ja tormisel esmaspäeva hommikul toimetasime lasteaeda.
Vahepeal sai siiski ka 1 müts valmis tehtud:


Ja siis tegin ma eile enda jaoks paar tunnikest. Nimelt registreerisin Fimo kursusele. Väga mõnus tegemine oli. Valmisid sellised ehted:
Ääretult vahvad, peaks seda teemat nö edasi arendama aga kust võetakse see aeg???
Järgmise nädala laupäeval igatahes on plaanis veel väike paartund endale. Siis lähen Viki tekstiili maalimise kursusele.
Kel huvi, tulge ka !
TEKSTIILI MAALIMISE KURSUS

Rootsi Wärk

Vaatan siit ja vaatan sealt, no ei näe mina selles muud kui Rootsit. Sattus kuidagi selline värvikombinatsioon mütsile. See müts tahaks veel midagi... Mõtlen siis edasi.

Suvi lõpeb

Hmm, mis ma oskan öelda- suvi taas läinud lennutiivul ja mul on kohe täitsa kahju. Külm on ka, mulle sobiks ikka kraadid üle 20. Igatahes vabandan, et pole blogisse sissekandeid teinud, lihtsalt nii palju on muud kogu aeg teha. Aga küll ma kord võtan end kätte ja lisan siia veidi infot meie tehtud toimetuste kohta.

Puhkus

Puhkan 19-25. juuli.
lühike ta on aga asi seegi, arvestades asjaolu, et ma pole miski 2a ju puhanud.
Plaanid tehtud, piletid ostetud. Täna pakkisin veidi asju, et homme siis ajutiselt nagu linnakoju kolida. Esmaspäeva hommikul sõidame perereisile Soome. Kolmapäeval aga Sandraga kahekesi Aegna saarele puhkama. Issit ei saa kahjuks kaasa võtta, kuna tema nädala lõpuni tööl... nagu ikka.
Ehk saan mitu päeva randa ning ujuma, see on ju põhiline ! Ja no Aegna kohalikud elanikud ju ka vaja üle vaadata, eelmine aasta jäi mul vahele.

Köögi tekitamine

Eelnevalt on juba veidi juttu olnud sellest, et mul oli soov tekitada endale ka siia suvekoju köögi moodi ruum. Enne oli nagu oli, rohkem ladu. Abiks 2 asjalikku meest ja nii saigi kipsplaat seina ja see pahteldatud ning seinexiga kaetud. Nüüd vaja üle värvida, aga pole sellist aega leidnud. Mehed ehitasid olemasolevatest materjalidest mulle tööpinna ning nüüd on kohe mõnus selles ruumis toimetada võrreldes enne olnuga. Käsitöö missugune.
Pildid ruumist enne:




Pildid nüüd:





Kunagi siis ka pildid ''köök valmis'', sest praegu ta veel ju pisut pooleli.

Juuni läbi

Suvekuud mööduvad kiirelt, liiga kiirelt.
Tehtud ka juba üht-teist aga ikkagi.
Jaaninädal oli mõnus, eelkõige selle pärast, et sai pisut kauem vaba ja kodune olla.
Jaaniõhtul tegime hoolega tööd ja nö maha istusime alles kella 19-20 ajal. Magama läksin alles hommikul, kella 5 ajal. Ootasin ära kuni Margus üles tõusis, et talle varahommikust kohvi ja võileiva pakkuda. Nimelt pidi ta kella 5ks tööle minema.
Ära sai katsetatud minu idee järgi tehtud laud metsa all lõkkepaiga kõrval.


Maha saetud puule panin peale ühe puidust plate, mis on minu vanaisa kätetöö, kes juba 1988st aastast surnud on. Margusel tuli hea idee panna plate peale kahhelkivid, mis meil niisama just seda õiget aega ja kohta ootasid. Mu meelest igati vahva laud ja vast on ka vastupidav. Kasutada on küll hea.
Jaaniõhtul ja nii mõnelgi teisel õhtul oleme ikka ja jälle kohtunud siiliga. Sellise suur ja julge:




Nädalavahetusel sai tehtud tööd ja ka lebotatud. Laupäeval ehitati mulle uut kööki. Ise pahteldasin, lihvisin ning läksin nii hoogu, et 1 ruumi remondist sai 2 ruumi remont.
Nüüd mul tööpinnad ja oioi kui mõnus. Aga pikemalt kui asi päris valmis ja pildistamiskõlbulik.
Eile, st pühapäeval käisime perega rannas. Oh kui mõnus seal oli. Kõik käisid ujumas ja tundsid soojast mereveest ja säravast päikesest rõõmu. Ujumas käisid ka kohalikud kitsed :


Ehk tuleb selliseid päevi veel. Mõtteid on aga vaba aega ple...

Jaaniaeg 2010

Taaskord on aeg kiirelt läinud.. tea, kas nüüd hakkabki nii minema ?
Kuna ei ole juba ammu-ammu puhata saanud, käisin veel esmaspäeval tööl ning siis otsustasime, et teeme endale lühikese jaanipuhkuse. Juba reede õhtul tulin maale ja esmaspäeval käisin siit tööl. Nüüd vist jäämegi siia elama taas mõneks ajaks, sest reede õhtul teatas Sandra, et tema enam lasteaeda ei lähe, tal nüüd puhkus. Ma küll olin arvestanud, et veidi veel käib a no kui nii öeldakse... Laps on hommikust õhtuni õues ja tundub, et esialgu see talle meeldib. Oleks vaid ilmad päiksepaistelisemad ja paremad.
Täna tegin juba jaanilaupäevaks mõeldud kooki. Eks näis, kas ja kuidas see välja tuli, ega täna saa siis proovida. Tegin Jaana soovitusel küpsetatud toorjuustukooki, näis, kuidas siis mul välja kukkus. Pealtnäha küll isuäratav.
Selle aasta jaanipäev tõotab tulla perekondlik ja rahulik. Kes on meil siin mõlemal päeval hommikul kella 5st tööl.... aga ega see takista teiste hommikuni tiksumist... pole ma ju enne isaga koos jaaniõhtut veetnud. Vaja ju maailma asjad kõik läbi arutada :P
Kõigile igatahes mõnusat Jaaniõhtut ! Meil juba minu uitmõttest tekkinud uhke kokteilitoetamise laudki metsa all püsti. Pildid hiljem.

Mõtted teoks

Arvuti sai korda uue laadija ostmisega.
Paaril viimasel nädalal küpses peas üks mõte ja nüüd viimaste päevadega jõudsin töö juures nii kaugele, et mõttest sai reaalne toode. Mul juba esimene eksemplar olemas ning seljas tundub igati mõnus ja kerge, lahe suvetoode.
* Tuunika ''Valjala''

Sellele sai juurde tehtud sama mustriga pearätik ja koos on nad väga vahvad.
* Pearätik ''Valjala'', must
Universaalne suurus(täiskasvanuile ja miks ka mitte lastele).


Rohkem infot KODUKALT ja BLOGIST

Mul hea meel, et olen suutnud nüüd miskit ka korda saata.
Ahjaa, vahepeal sai üks tellimus valmis tehtud:


Üks läks tellijale, teine hetkel veel saadaval.
Saadaval siis see, mis sobib peaümbermõõdule 50cm ja enam-



Homme lähen oma vanaema juubelile ning peale seda sõidan maale koos isaga. Margus juba maal, kuna tal väike puhkus. Tahaks ka.

oh

Päevad taas kiirelt möödunud. Tööd tehtud nii et arvuti vigaseks läind. Mingi hetk avastasin, et aku enam ei lae. Arvasime, et ju siis on aku viga, et enam voolu sisse ei võta. Delli poes uus aku 1800 krooni, leidsime inimese, kes tellis kuskil välismaalt ja saime 700ga. Suur vahe. Panime külge ja soovitati aku tühjaks laadida ja siis uuesti nullist täis laadida. Pilt läks taskusse ja kui uuesti arvuti tööle panin, jälle kisab. tere tore, akut nagu taga pole, st ikka ei lae. Viga siis vist ikkagi laadijas ja mul nüüd mahavisatud 700kr. Jama. Ja saaga jätkub nagu näha.
ega muud uudist väga polegi. Nädalavahetusel sai maal tööd tehtud ja pühapäeval kodus koristatud.
Eile käisime Mari-Ly sünnipäeval. Sandrale väga meeldis, vähemalt nii oli näha ja nii ta pärast ka mu küsimise peale vastas. Aitäh kutsumast !

Puhka rahus armas kasuisa, aitäh sulle!

Olemine pole just kiita. Täna olid kasuisa matused.
Viimastel aastatel ma temaga ei suhelnud teatud põhjustel ja kiire elu tõttu. Aga eks ta oli just ise selles süüdi, et tema lähedased temast kaugenesid. Ei hakka siinkohal asja lahkama. Kuna mu pärisisaga on suhted aina soojemaks ja tihedamaks aastatega läinud, siis ei tundnud ka erilist vajadust. Seetõttu ei osanud ma ka oodata, et see tänane päev mulle emotsionaalselt nii raskeks kujuneb. Kasvasin ju ma temaga koos ja oli ta mulle 100% isa, ma ei saa mitte millegi üle kurta. Tean, et ta pidas minust lugu ja mina temast samuti. Ei olnud ühtegi seika, kus ta oleks oma päris tütrel ja minul nö vahet teinud kui me koos kasvasime.
Mälestusteenistusel pidin seisma esiritta ja vaatamata sellele, et arvasin tugev olevat, pisarad aina voolasid ja voolasid. Seda märkasid vist paljud, sest paljud tulid ja kallistasid mind. Oeh, praegugi pisarad voolavad. Ju mu sisemised tunded olid ja on nii tugevad.
Ka Sandra märkas ja küsis, et emme, miks su põsed märjad on. Üritasin siis seletada talle ja lubasin ta homme surnuaeda viia, sest teda täna kaasa võtma ei hakanud. Laps kallistas mind.
Homme taas argiellu ja õhtul sõidan maale ära. Eks sellised asjad väsitavad.

Vaiksed õhtud

Reede õhtul lõpetasin varem, kiirelt mõned asjad kokku, poest läbi ja maale. Maal korrastasin maja, kütsin ahju ja tegin kaminasse tule. Õhtul istusime Sandraga õues terrassil. Mina vaatasin taevasse. Sandra uurib,et mis ma vaatan. Aga ega ma vaadanudki midagi konkreetset, kuulasin imekaunist linnulaulu. Sandra siis ütles, et ta kuulab ka, et see ju ööbik ! Ma ei teadnudki, et ta sellist lindu teab. No ööbik see vist polnud aga ilus oli küll. Järgmine päev tegin ohtralt aiatöid- maasikapeenrad said kõik rohust vabaks ning taimed uuesti istutatud. Paar lillepeenart sai tühjaks kaevatud ja lilled uude asukohta istutatud. Üks peenar aga sai suuremaks. Sellele pidin lausa labidaga kallale minema ja murukamarat sakutama. Õhtul tegin sauna ning hiljem istusin taas terrassil. Sandra soovis ka tulla. Istusime siis kahekesi ja märkasime nahkhiirt. Mõne aja pärast korraga kahte ja siis ühtäkki hoopiski kolme nahkhiirt pea kohal kibekiirelt lendamas. Ahjaa, enne nägin just üht suurt siili ringi sibamas. Konni ja sisalikke ja kasse nägin ka, et siis kõiksuguseid loomi. Täna võitlesin võililledega eilsele jätkuks. Siis pesin koos isa ja Sandra oma auto puhtaks, sest see oli saanud puudelt tulnud jubeda ''siirupikihi''peale. Igatahes vägagi tegus nädalavahetus oli.
Enne tegusat nädalavahetust sai üks müts taas valmis tehtud ja viimistletud. Mõeldes oma kunagisele imevahvale siiami kassile-
müts nr.12 ''Siiami kass''


See müts on mulle kuidagi eriti südamelähedane. Mõned asjad ja olevused lihtsalt lähevad hinge.
Kuna reedel sain teate oma kasuisa surmast, siis on üldse mõtted ja olemine selline tavapärasest teistsugune. Mõtted uitavad kadunud armsate inimeste ümber ja meenutades neid. Laupäeval terrassil istudes vaatasin taevasse ja mu mõttes oli moment, et näen kedagi pilve äärel istumas...

Köhane emadepäev

Eile käisime maal. Ilm oli ju enam-vähem ja maal täitsa soe ka. Kusjuures tegemist oli nii palju,et ei tulnud meelde kraadiklaasi üldse vaadata. Mehed võtsid ette kasvuhoone klaaside eemaldamise. Mina aga hakkasin maja ühte otsa(seda ruumi, kuhu tahan omale köögi tekitada- mehed lubasid aidata) puhastama. Viskasin üksjagu asju ära ja laud sai kohe puhtaks. Kuna mässamist jagus, ei jõudnudki ma eluruumideni eriti. Ja ma poleks seal väga saanud tegutsedagi, kuna isa pani toas riidekappi kokku. Nüüd saan ma suvel ka enda riided kappi panna. Enne mul see võimalus puudus ja mu riided vedelesid tavaliselt tooli peal ja spordikotis. Eks see riietemajandus võta nüüd oma aja, eile ma sellega tegelema ei hakanud. Tegin vahepeal hoopiski süüa ja sõime perega värskes õhus kerge lõuna. Margus võõpas kasvuhoone raamistiku roostesurmaga üle ja see sai enneaegselt otsa. Siin-seal veel nipet-näpet ja ta arvas, et läheb linna ära. Olime eile 3 autoga. Marxi autos oli kasvuhoone jupid. Sandra tahtis koos issiga minna. Läks. Siis asus mu isa linna poole teele. Mina jäin siis veel üksi maale. Kiiruga rohisin miski 6 erinevas mõõdus peenart ära ning sättisin väikeste maasikate taimed põõsa alla ritta. Ise nad sinna eelmistel aastatel kasvama on hakanud ja kandsid vilja terve suve, u külmadeni välja. Tegin neile siis ruumi, kui neile seal meeldib. Lapsel iga päev väike magus suutäis põõsa alt võtta. Tulema sain alles peale kella 20. Teha oleks olnud seal veel palju. Linnas lipsasin poest läbi ja juba palus laps issil telefoniga küsida, et millal ma tulen. No jõudsin u 21:30. Mul hea meel, et sain üsna palju ära teha. Täna pidime ka minema, aga kuna Sandra nii jubedalt köhib aeg-ajalt ja ilm oli ka tuuline ja külm, jätsime minemata. Marx läks ise, ta tahtis kihi värvi veel kasvuhoonele peale tõmmata. Oli külm jah olnud, täna tuli soe jope selga panna.
Mina siis koristasin ja pesin pesu ning olin niisama mõnusasti kodus. Nüüd panin Sandrat miski 2h magama. Lapsel nii kuiv köha, et muudkui köhib ja proovi siis magada. Andsin üht ja teist ja käisin juttu rääkimas ja silitamas- ei aidanud. Siis tegime sooja jalavanni. Ta küll ei tahtnud aga pika veenmise peale me need varbad sinna sisse saime. Soojad sokid jalga ja nüüd sai laps lõpuks magama jääda. Lasteaial igatahes taas kriips peal. Näis, mismoodi siis edasi kujuneb see asi.
Plaane oli tänaseks rohkem aga noh, nagu ikka- ei jõua kõike ma tehtud, mis tahaks.

Maikuu

Uh, mis kohutav ilm meid täna tabas. Üritasin Sandrat üles ajada, et lasteaeda sättida a no asjata. Laps nii magusasti magas. Lausa kahju oli teda sakutada. Kuna ta sellele ei reageerinud ja silmad tegi lahti hoopiski meie pere meesisik, siis vaikselt arvas ta, et las laps magab, ta kella 15ni kodus. Nii ma siis hommikul üksi läksin. Täna oli palju sebimist. Veidi kontoris olemist, seejärel arenguvestlus lasteaias. Sain taas teada, et Sandra on jätkuvalt tubli ja asjalik ja omab konkreetseid mõtteid ja on hea sõnavara ning grammatikaga. Samuti meeldib tal teisi suunata ala sina teed seda ja nüüd teeme nii jne. Väike direktor meil kodus kasvamas.
Peale arenguvestlust tulin koju ja võtsin lapse endaga kaasa. Tegin töösõite. Sandral meeldib autos kaasas sõita ja nii ta ei sega ka mind. Saime vajalikud asjad aetud.
Õhtul käis laps maabermajas külas lasteaiakaaslasel. Homme ikka lasteaeda, kuna rühmal kavas minna mänguasjamuuseumisse.
Nädala lõpus on emadepäev. Ma suurt tähistamist ei plaani. Vaja maale minna kui ilm vähegi lubab. Need, kes aga emadepäeva veidi rohkem tähistavad ja ehk mõnda kingitustki vajavad, need võiksid piiluda me kodulehele www.artke.ee
Meil seal üks uus muster ja palju uusi tooteid.

Siuh

Eile käisime korra maal. Sandra sai natsa ringi joosta, kiikuda. Margus teostas mõõtmisi ja mina siis sain pisut riisuda. Ega muud ei teinudki. Muld oli ju märg ja mudane, ei hakanud end liigselt määrima, kuna oli plaanis peagi linna tagasi tulla. Muru sees kaevasin üles sinna kasvama hakanud priimulad ja istutasin need nüüd linnas koridori ukse ette peenrale. Maal muidu suvel sõidan muruniidukiga maha, siin ehk neist rohkem silmailu. Kiisal meil peenratel priimulaid küll.
Täna koristasime Sandraga ja siis läksime õue. Mina panin pesu kuivama, tema lippas liivakasti. Hiljem viisin tühja pesukausi tuppa ja tulin tagasi õue. Istusin veidi liivakasti äärel ning siis pisut jalutasime. Kuna tuuli oli aga täna küllalt tugev ja külm, siis tulime peagi tuppa ära.
Ehk on järgmisel nädalavahetusel parem ilm ja saab pikemalt maal olla. Kavas kasvuhoone uuendus ja muu vajalik.

Kostüümipidu

Jõudsin õigeks ajaks valmis ka mütsi lepatriinule:


Mõlemad putukad siin koos tegutsemas:



Pidu sai peetud, kuigi mõne aja pärast hakkas sellist seenevihma tulema. Lapsi see küll ei häirinud.

Kostüümide õmblemine

Täna tulin koju, sõin õhtusöögi ära ja alustasin kostüümide tegemist. Materjal oli olemas, tuli vaid näpud tööle lasta. Paar tundi mässamist(no ma traageldasin ja õmblesin, ei ole proff õmblemises) ja valmis nad olidki. Mesilase kostüüm oma lapsele ja lepatriinu kostüüm lasteaiakaaslasele. Lepatriinu kostüüm veel pisut pooleli, teine agar ema teeb homme ise lõpuni, st paneb täpid külge, reguleerib vastavalt oma soovile, muidu ma ei jõua lepatriinule mütsi valmis. Pidu pidi õues olema, siis see seab omad piirid.
Sandra käis ja vaatas ning küsis, et kas ta võib juba sumiseda. Alguses kui keep veel pooleli, sumises ainult mütsiga, sobis küll. hiljem sai siis koos keebiga ringi lennata. Tundub, et emme mõte mesilane olla, meeldib hästi. Ja mis saaks emmele veel rohkem rõõmu pakkuda kui lapse rõõm.
Valmis sumisema-


Talveunest ärkav lepatriinu, kes ei ole oma täppe veel üles leidnud-

Reedeks kostüümi

Täna lugesin lasteaias, et reedel pidu. Vaja kostüümi. Kas siis mõni putukas või hea haldjas või hea nõid. Võtsime ühe teise emaga kampa ja tema juba käis täna kangapoes materjali hankimas. Oleksin ise läinud aga ta pakkus, et läheb. Eks me siis kahepeale teeme lastele midagi. Meil küll eelmisest aastast nõiavärki on aga seekord tekkis mõte, et laps võiks mesimumm olla ja teise lapse soov oli kindel- lepatriinu. Sandrale meeldis mõte mesimumm. Emme tegi õhtul valmis mesimummule peakatte. Ohverdasin ühe tellija mütsi aga eks ma siis talle pean uue tegema. Ka lepatriinule tuleb kiirelt peakate teha ja ehk olen homme nii tubli, et teen siis keebid ka valmis.
Poolik mesimumm:




Laps igatahes juba küsis, kas ta võib veidi sellega toas ringi sumiseda.
Mul oli täna õhtul hea laps, käis ja kallistas ja silitas emmet. Nii armas. Lasteaiaski lippas ise tuppa riideid vahetama ja tuli kenasti käest kinni minu kõrval rahulikult koju. Hm, imelik suisa. Loodan,et see oli lihtsalt üks asjalikkuse ja headuse ja hoolivuse märk, mitte miskit taas tervisega. Ptui-ptui-ptui.

Esmaspäev

Ärkasime täna varakult,et end valmis sättida lasteaeda ja tööle. Olime juba riided ja hommikust söömas. Äkki teatas Sandra,et ta ei taha lasteaeda minna. Eks hingamiskanalid olid kinni ja olemine just mitte kõige parem. Lapsel tuli kohe pisar silma. Kuna issi tuli meil hommikul kella 6 paiku töölt, siis sain täna lapse koju jätta. Ka endale tegin täna lühema päeva ja tulin juba peale kella 15 koju. Käisime seejärel postkontoris ning istusime õues sooja päikese käes. MM, kui mõnus. Nüüd teen tööd edasi ja siis õhtusöök jne.

Kelmikad mütsid

Täna veetsin päeva kodus, põhiliselt koristades. Sandra ka hoolega aitas, nühkis vabatahtlikult siit ja sealt, tassis kausiga vett kohale ja puha.
Sain aega ka käsitööga tegeleda. Täna said lõplikult valmis lausa 2 mütsi. Mul ikka tavaliselt mitu tk korraga käsil või siis vähemalt ühte teen ja teine kuskil ootab oma aega või nii.
Seekord sellised:


Müts nr.8 ''Wally''




Sandral läks küll silm särama kui küsisin, et kas tahad ka Wally mütsi proovida. Ta arvas, et tuleb niiviisi poseerida, st tõstab suunurke ülespoole :P

Müts nr.9 ''Värvidemäng''





Eile tuli äkki selline mõte, et teeks ühe sellise hästi rõõmsavärvilise mütsi. Seda oli hästi rõõmus ka teha kusjuures, read lausa jooksid käes. Eks eilne kevadlillede plats maal inspireeris vist ka veidi. Algselt oli plaan teha müts ''vikerkaar'' aga näppu jäid ka pisut teised toonid. Eks siis seda ''Vikerkaart'' jõuab ka vast teha. Lastele ju sobivad sellised rõõmsad ja kelmikad mütsid. Nad ise ka ju kelmikad ja säravad.. kui just parasjagu jonnituju vms sellist pole külas.

Mõtted

Tükk aega pole siia midagi kribanud. Lihtsalt päevad on möödunud kiirelt. Sandra nüüdsels siis saanud nädala taas lasteaias käia ja nüüd tal nohu. no oligi juba taas täpselt nädalakese saand olla.
Täna käisime korraks maal nagu eelmiselgi nädalavahetusel. Kuna õues on siiski veel külm, ei saa sinna kauemaks jääda, kuna maja ju ka külm ja rõske. Paar tunnikest värskes õhus mõjus igati hästi. Kui eelmisel korral üritasin kiiruga veidi ümbrust korrastada, siis täna olime niisama ja panime isaga mõningaid ''projekte'' suveks kirja ja arutasime läbi. Tahan kasvuhoonet uuendada, ehitada ehk välikäimla ja kööginurga korrastada-lõpetada ning muidu veidi ümberkorraldusi teha.
Metsaalune tuleb samuti korrastada ja tööd aias käivad niikuinii asja juurde. Et selline mõtterohke laupäevahommik. Nüüd tunnen,et ega täna suurt nagu jaksagi teha. Veidi vedelen ja vaatan telekat, heegeldan ja söön jäätist. Eks selliseid lõõgastavaid päevi peab ju ka olema.

Kitty ja kibekiire

Ka selline värvikombinatsioon mõlkus mõttes ja tehtud ta sai. Järjekordne armas mütsike mõnele armsale väikesele tüdrukule kevadeks/suveks. Müts nr.7 ''Kitty türkiis''.




Käisin eile hommikul Sandraga verd andmas. Laps tundis juba majja sisenedes, et miskit hakkab toimuma ja küsis,et emme, kas sina lähed teed end terveks? Ise mitu korda ütles,et ta on juba terve, et tal ei ole vaja. Üritasin jutu kõrvale viia ja rääkisin muud aga eks ta aimas. Ma ei hakanud eelnevalt talle rääkima, mis ta ikka terve tee hirmu tunneb. Üleval oli pikk järjekord aga meid võeti vahele, et laps ei peaks ootama. Kutsuti lausa teine laborant. Sandra muidugi näitas iseloomu, üritas kätt ära tõmmata ja kisas a see oli jonnikisa. Ma hoidsin jõuga kätt paigal ja sa katsu siis verd sealt kätte saada kui keegi surub kätt. Lõpuks need mõned tilgad me kätte saime. Kui lapse lahti lasin, läks nägu mossi ja läks ruttu uksest välja ooteruumi. Pisaraid ei old kuskil, need kuivasid hetkega st ei tuld südamest see nutt. Trots oli sees ja ütles,et lähme alla. Seal sain jutule taas temaga pakkudes talle vahvast aparaadist vett juua. Õues juba asi ununes, sest ega tegelikult see polnud ju nii hull. Täna ma muidugi unustasin arstile helistamast. Katsun homme tublim olla. Samuti olin täiesti unustanud, et pean homme päeval vahepeal lasteaias arenguvestlusel käima. Õhtust meeldetuletusmeili lugedes see siis meenus. Ja ma mõtlesin,et saan homme terve päeva rahulikult tööd teha.
Täna, heh tegelikult juba eile vaatasin,et üks autokumm on veidi tühjem. Mõtlesin,et ehk on maastik auto ratta all ebaühtlane, sest vahel jääb sellisele kohale parkides samasugune mulje.
Kui ma siis olin Sandra vanaisa hoole alt üle võtnud, hakkasin kodu poole sõitma. Kodu lähedal mõtlesin,et ma ikka keeran statoili sisse ja vaatan seda asja. Panin vooliku külge ja õige pisut pääses ventiili vahelt veel õhku välja ja kumm oli täitsa tühi. Hetkeks tabas mind pisuke paanika. Laps oli ju autos ja magas sügavalt, et mis ma nüüd siis teen. Pumpasin kummi täis, helistasin kogemata kõigepealt valele isikule ja siis õigele. See viimane oli õnneks tööl, st rehvifirmas, kes asus minust 5min tee kaugusel. Sõitsin sinna ja 5minutiga, ratast alt võtmata parandas ära. Ma nimelt ise Statoilis avastasin,et kruvi on kummi sattunud. Tänapäeval ikka igast vahvaid asju välja mõeldud, paned spets asja sinna auku ja ongi jälle ok ja peab. Seekord läks hästi. Ja eks need kõik mitmesegased asjad ongu mu peakese pisut sassi ajanud.
Homme viin Sandra ämma juurde ja sinna jääb ta 2ks päevaks. St et mul on homme õhtul lapsevaba õhtu. See muidugi möödub kiiremini kui tavaliselt aga hea on vahel ka vaikuses ja rahus kasvõi pisut aega olla.
Ja nüüd peaks magama minema, kiire päev taas homme ees.