kolmapäev, 27. august 2008

Kõhuelanikud

Raamatu ´´Kõhuelanikud´´ on kirjutanud ja joonistanud Annika Tonts.Tegemist on kirjastuse´´Päike ja Pilv´´ 2008.aastal välja antud lasteraamatuga,mis leidis äramärkimist ´´Põlvepikuraamatu´´konkursil 2006.aastal.
Eile õhtul istusin maha ja sirvisin ning lugesin lapsele ette raamatuid,mida ma ise müün.St et siis tutvusin neist mõnega pisut lähemalt.Avastasin,et raamat ´´Kõhuelanikud´´on väga vahva ja fantaasiarikas lasteraamat,kuigi alguses esmapilgul tundus see mulle nö natsa imelik.Raamatus on lastepärased joonistused ja laste enda suust tulnud killukesed.Kuidagi tuttav tunne tuli mulle peale,sest Sandragi on ära õppinud selle,et näiteks mõni tema nukk või mänguloom hoopiski tahab,et ma juttu loeksin,mitte Sandra ei taha(no eks ta siis kuulaks ka...).Alles eile õhtul kui ma ühe õhtujutu olin talle ette lugenud,teatas ta,et aga jänkule ju ka vaja lugeda.Ja kui meil koristamiseteema on,siis tihti arvab Sandra,et hoopis issi või emme korjavad,mitte tema.
Igatahes vahvad lood,mis sellise paraja pikkusega,st lühikesed.
Panen teilegi lugemiseks siia kirja raamatu esimese loo.

Laps elab koos oma Emme ja Issiga meie linnas ühes kahekordses puumajas,mis on kunagi olnud rohelist värvi.Nende korter asub teisel korrusel ja seal on kolm tuba.Üks neist on Lapse tuba.Seal on lapsel palju mänguasju ja raamatuid ja värvipliiatseid ja muid tähtsaid asju.Kui keegi ei näe,käivad Lapse toas nähtamatud sõbrad Siil,Hiir,Mutt ja Jänku.Ja vahel Titi ka.Neile meeldib väga Lapse asjadega mängida.Ainult koristamisega on neil lood segased ja vahel peab Laps nendega lausa pahandama,kui keegi on mänguasjariiuli jälle segamini ajanud,vildikatelt korgid ära võtnud,rittaseatud raamatud laua alla hunnikusse ajanud või põrandale midagi märga tilgutanud.No kuidas sa seletad Emmele,et Siil tahtis raamatutest talveuinaku jaoks pesa teha või et Titi otsis mööda riiuleid oma telefoni taga,mis hirmus nõudlikult helises.Ja et vildikakorgid on hoopis Jänku porgandihoidjad.

Veel üks lugu.


Hiire kõht on täis Juustuussikesi.nad on sõbralikud kollased ussikesed,kes räägivad omavahel Kriuksu keelt.´´Kriuks.kriuks.Krriuuuks.Kriuks.´´
Vahel kui Issi pitsat teeb,võtab ta suure läikiva juusturiivi ja siis saab Juustuussikesi terve mägi.Ei teagi kohe,kas tuhat või hoopis kolmkümmend seitse.


Kuidas teile meeldis?

5 kommentaari:

Jaana ütles ...

Kui sa oskad heegeldada pisut paksemad mütsid siis telliks küll. mul lihtsalt alati mulje jäänud, et heegeldatud asjad augulised ja õhukesed.

Anonüümne ütles ...

Väga vahvad jutud neis raamatuis :)

Gixy ütles ...

Vahvad jah.Muretsen endale ka selle raamatu.

Anonüümne ütles ...

Sa heegeldad vist puuvillasest lõngast neid mütse? Kui veidi pehmem või nö karvasem lõng oleks, siis saaks samasuguseid ka sügiseks/talveks heegeldada. Mina olen teinud nt sellised soojemad mütsid:
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=3948&singlepost=18037
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=3948&singlepost=17726
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=3948&singlepost=17703

Gixy ütles ...

Need mütsid on jah puuvillased ja mõeldud kandmiseks soojemal ajal kevadel,suvel,sügisel.Talveks olen nö tavalõngast teinud aga siis üldiselt neid kududes.Mõtlesingi proovida samas stiilis mõni ka heegeldada paksemast lõngast.