kolmapäev, 30. juuli 2008

Pearätt

Eile õhtul sai valmis pearätik,mis sobilik tüdrukule.Tegelikult oli ta mul juba enne valmis aga harutasin ta täies tükis ülesse ja tegin uuesti ja veidi laiema.Läheb kingiks.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Väike armas asjake.. aga tegelikult mul silmad lausa puhkavad, kui näen kenasti ja korrektselt tehtut ! Ja Su eelmised postitused ning kogu blog on oma selge väljendusoskuse ja mõnusa "voolavusega" mu südame täiesti võitnud. Ja ma ei väsi ka tunnustamast, et teie pere sisesuhted ning lapsele õigel ajal "õlale patsutamine" on nii südantsoojendav nähe ! Ja-jah, kahjuks on tänapäevases Eestis seda üha vähem võimalik kohata ! Ma ei kipu küll eriti tihti kommenteerima, kuid Su blogisse käin ikka sageli piilumas ja "südamele ning hingele kosutust kogumas". Aitäh Sulle selle võimaluse eest ja toredaid ettevõtmisi ning kokkuhoidvust teie perele edaspidisekski !
Sant.

Gixy ütles ...

Oeh,mul kõrvad käivad siiani lapa-lapa.
Tore,et meeldib ja olen omale nö püsilugejaid juurde saanud.Tänud sellise imetoreda kommentaari eest.Sellised sõnad innustavad ka edaspidi blogitama.On minulgi välja kujunenud blogid,mida meeleldi loen ja vaatan ja oma hinge ja silmaringi rikastan.Kes on end sellesse mähkinud,see juba teab kui hea asi see blogindus tegelikult ikka on.
Kas sul(ütlen sina kui võib)pole blogi?
Veelkord aitäh!!!!

Anonüümne ütles ...

Võib ikka "sina" öelda, kuigi me pole kohtunud ega tunne üksteist! Ja blogi mul tõesti ei ole ega saa ka ilmselt olema - lihtsalt tunnen, et ei ole minust blogitajat ning käsitöödki teen vaid tasapisi. Nojah, tegelikult tundub see blogipidamine mulle üldse kõrgema matemaatikana ja minupoolne sügav kummardus neile, kes seda kunsti valdavad ! (Ja mida sel vanal ja Sandil ikka eriti huvitavat kirjutada olekski..) Püüan siis toredate noorte inimeste lugusid lugedes n.ö. "eluga kursis" püsida ja rõõmu tunda, et on peresid, kus hoitakse ja väärtustatakse teineteist ! Ikka ilusat suve ja palju rõõmu !
E. e.Sant.

Gixy ütles ...

Hakkasin minagi lihtsalt ühel päeval seda blogindust katsetama ja nii ta tasapisi tuli.Nüüd on see juba justkui sõltuvus.Samas aga tore sõltuvus,sest saab end vahel tühjaks rääkida/kirjutada ja tuttavad ja võõrad saavad tegemisi jälgida,kel huvi.
Sa kohe oskad meele heaks muuta oma sõnadega.